peno ja tepplaadi vahel õhk liigub

[Külaline]

Tere

Probleem on järgmine. Fassaad ja sokkel kaeti penoga soojustamise eesmärgil.
Nüüd tuul puhub peno ja tepp-plaadi vahel ja jahutab toa maha. Külm tungib tuppa.
Maja on puit sõrestik täidetud saepuruga.
Kas on midagi (vahtu) millega täita peno ja tepplaadi vahe.

[Kalvis]

Makroflex jt. püstolvahud olemas.
Kahjuks varjad ikkagi, kuidas saab se õhk sinna ligi. Klassikalisel ehitamisel sellist asja ei teki. Esiteks, et keegi ka õieti pakuks, peab teadma seina konstruktsiooni ning põhjusi, miks need avad seal on?

[Külaline]

väljaõppinud ehitajad tegid tööd

[Kalvis]

Sel juhul remondimehed teevad kõik korda.

[Eestikinnisvara]

Üldlevinud viga! Rääkisin sellest ka sügisel, kui enda majal sai penofassaad teostatud. Rääkisin toona, et pidin lausa puhkust võta fassaadi tööde ajaks, kuna suhteliselt tuntud firma ei saanud aru penofassaadi tegemisest. Nimelt tüübeldati ja liimiti penoplast küll seina, kuid kuna tegu oli vana maja renoveerimisega siis seinad parasjagu kõverad. Tekkisid tühjad kohad penoplasti ja seina vahele. Loomulikult ei saanud nad aru põhimõttest, et õhk ei tohi seina taga liikuda. Üleval, alt ja ka keskelt tuleb vahuga lasta isolatsioon. Samuti akna/ukseavade juures. Nemad lähtuvad vist mujal objektidel tänase päevani ilu seisukohalt, mitte soojapidavuse seisukohalt.
Arvatavasti teostati teile töö põhimõttel: "Kasukas selga, kuid nööbid lahti"!
Kui on veel kedagi,keda tagasi kutsuda ja tööd ümber teostada, on tore. Kui ega see lihtne olema ei saa, kuna igale poole enam täna ligi ei pääse.

[KõikOnRahul]

Üldlevinud viga!

Justament! Sellist suhtumist kohtan,kahjuks, vägagi paljudel objektidel, mille tööde taga on vägagi prestiižikad firmad. Kuna olen neile konkurent siis, loomulikult, on eetiliselt vale näpuga näidata ja tuua välja konkreetseid nimesid,sestap jääb üle vaid asja taunida ja õppida teiste vigadest.Muuseas,teiste vigadest õppimine on odavam!

[Külaline]

kahjuks ei ole kedagi tagasi kutsuda
kas ainus lahendus on kõi maha ja uus üles
või on mingi muu lahendus.

niipalju kui tegemist nägin siis pandi peno ainult pätsikestega.

[eiviitsisisselogida]

Lased montaazivahuga tiiru peale penoplasti servadele ja teoreetiliselt peaks fassaad toimima hakkama. Igasugu uste/Akna aukudele ja muudele läbiviikudele tuleb ka tähelepanu pöörata. Ühesõnaga see pilu vahtplasti ja maja vahel tuleb täita vahuga, soovitavalt ära lase ühe korraga täis vaid esimene kord võimalikult sügavale ja teise korraga vormista äär.

[Eestikinnisvara]

Probleem nüüd tekibki just nimelt selles, et tagant järgi on lekkeid isoleerida praktiliselt võimatu, kuna see eeldaks ka arvatavasti krohviparandusi. Uste/akende ääred on ju viimistletud liistu peale ja see eeldab aukude puurimist ja et tulemus oleks korrektne, peab neid auke ikka puurima...
Ülejäänud kohtadele ligipääs on hetkel "kohvi paksult ennustamine", kuna me ei tea, millise majaga on tegemist.
Varsti hakatakse auditeid tegema ja siis saab alles "nalja", kui näiteks kortermaja, puha uue ilusa välimusega, pole oluliselt sooja tarbimist vähendanud. Mis siis saama hakkab?

[AA]

Tere

Probleem on järgmine. Fassaad ja sokkel kaeti penoga soojustamise eesmärgil.
Nüüd tuul puhub peno ja tepp-plaadi vahel ja jahutab toa maha. Külm tungib tuppa.
Maja on puit sõrestik täidetud saepuruga.
Kas on midagi (vahtu) millega täita peno ja tepplaadi vahe.

Tere!
Kas pole ehk nii, et see TEP-plaat on kusagilt "alasti", näit. sokli servas, tuulekastis...!
Tagantjärele tarkus, aga mõistlikum ehk oleks olnud TEP-pl. maha rebida, sõrestiku ülemise vöö ja
aknaaluste vajunud soojustuse taastäitmine ja seejärel välissoojustus!
Puitsõrestik, täidetud saepuruga ja välisseinas PENO ????? PÕRRRrrr!!!
Andres (Andresto)

[insippo]

ehitajal on pohhui kui on projekt olemas.Sapurule pole ma eluilmaski pannud peno.Peno ei hinga ja maja mädaneb ära.20 a pärast on hunnik saepuru maja asemel kui sedagi.Mai sa aru kust võetakse sellised ideed üldse ?

[Külaline]

Tere. Jälle üks "ehitusspets", kes teemat valdamata deklareerib kogu maailmale oma ebapädevust teemal "hingamine". Ka saepurule on võimalik peno panna ja üldse ei mädane ära. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Võib võimalik olla, kuid tavaliselt pannakse vist valesti. Tuttavale sõitis väljast vahtplastiga soojustatud palkmajja auto sisse ning purustas majakülje. Kuid veelsuurem oli ehmatus, kui selgus, et vahtplast oli ära mädandanud palkseina. Palkseinast voolas alla vaid puidulöga. Seda siis 15 aastaga. Nii et tasub seda hingamist karta küll. Enamus ehitajaid ei huvitagi, kas saab vahtplast õieti või valesti, igatahes peale garantiid ehitaja ei vastuta oma valesti tehtud töö eest.
Alar võiksid siis tutvustada, mis juhul on ohutu puitsein (palk) ja vahtplasti konstruktsioon võimalik.

[Külaline]

Tere. " vahtplast oli ära mädandanud palkseina"!! Väidetaval põhjusel (vahtplast) ja tagajärjel (mädand sein) puudub ehitusfüüsikaline seos. Põhjus võib olla mujal. Näiteks sellesama palkseina seespidine lisasoojustamine villaga. Aga keegi ei ütle, et vill on pähh , vill ju "hingab". Nii, et põhjus pole kunagi vahtplast, pole vill, pole palk vaid see ebapädev isik, kes võttis vastu ehitusfüüsikaliselt või -tehnoloogiliselt või -tehniliselt ebapädeva otsuse. On küllalt palkmaju, millel on peal vahtplast ning niiskusreziimi käitumine vastab ehitusfüüsika reeglitele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Mitte mõhku ei saa aru. Äkki vastad konkreetselt ja keerutamatta - mis firma vahtplasti kui palju ja mis firma krohviga võib palkseina peale väljapoole panna ning oled nõus vabatahtliku ülespoomisega, kui sinu pakutud konstruktsioon ei toimi ohutult.
Kuid et sa hämad segast siis vihjeks et üks väga tuntud seinakonstruktsioonide pakkuja oma õpetustes väidab, et vahtplasti on isegi ohtlik kiviseinal kasutada, rääkimata puitseinast. Ja tema materjalidest on puust ette ja punaseks ohud kui ka arvutused (enamjaolt arvutiprogrammi lõpptulemus) toodud. Nii, et ehitusfüüsikaline seos on olemas.

[Külaline]

Tere. Põhiomadusted, mis mõjutavad seinakonstruktsiooni aurureziimi, on kõikidel EPS-fassaadipenodel ja samaliigilistel fassaadikrohvidel sama. Mistõttu on konkreetset tootemarki mõttetu nimetada. See "väga tuntud seinakonstruktsioonide pakkuja " ei tunne kahjuks aurureziimi põhivalemeid, pol lugenud vastavasisulisi välismaiseid ja ka kodumaiseid erialakirjandust ning ei oska programmi seadistada (kui tal see ka on). Vastasel juhul ta sellist juttu ei räägiks. Kordan juba ammuöeldut, et Eestis on ca paarkümmend inseneri, kes teemat valdavad. Ja kõik teemavaldajad ei aja seda vahtplasti+puidu mädanemise segast juttu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[renke]

Piirfeldil läheb raskeks tõestada. Küllap võimatuks.
Miks? Sest võimatu on tõestada, et EPSi asendamisel sama paksu villaga ja tuuletõkkeplaadiga auru diffusiooni takistus ei vähene. Elementaarne, EPSi takistus on ca 15 - 40 korda kõrgem kui vill+tuuletõke.
See pole tõsiseltvõetav, et EPSi paigaldamiseks pead seest kauni puhtaks nühitud palkseina katma mingi niiskustõkkega, jutt on ikkagi võrdlusest EPS vs. vill, muude tingimuste säilimisel.

[Külaline]

Tere. Ei peagi tõestama. Kui soovite panna palgile vill+tuuletõke , palun , mingit probleemi pole. Pole ka mingit probleemi peno+krohv. Üksiku kihi aurutakistuse hindamine annab väära pildi kondenseerumise arvutamisel. Muide kolmekordsel klaaspaketil on aurutakistus lõpmatu suur , aga ei teki mingit kondensi. Soovitan endale kondenseerumise põhitõed selgeks teha, siis saab aru, mida oleks vaja tõestada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Kalvis]

Need insenerid polnud muud kui TTÜ omad. ja nad väitsid, et krohvidel on vahe sees. Kuna nende uurimustöö lõppjäreldus näitas, et teatud vahtplasti, kiviseina ja krohvi kombinatsiooni ei tohi isegi kiviseinal kasutada siis võttis kukalt kratsima küll. Puitseinaga oleks asi veelgi nutusem olnud.
Kuid minu eesmärk ei olnud mitte see, vaid inimesi hoiatada, et vahtplasti võib puidule panna vaid siis kui ikka insener on niiskusreziimid läbi arvutanud ja kinnitanud, et puitpinnad ei niisku liigselt. Ja konkreetne juhtum on olemas, kus pandi suvalist vahtplasti krohviga palkmajale väljapoole ning palk mädanes kiirendatud korras läbi.

[Külaline]

Ja konkreetne juhtum on olemas, kus pandi suvalist vahtplasti krohviga palkmajale väljapoole ning palk mädanes kiirendatud korras läbi.

Siin on juhtum teada. Aga kas ka tegelik põhjus? nagu ilmselt kindlalt väidad. Seda peaks ju samuti ka siis insener väitma....

Kui palkmaja on krohvitud, siis suure tõenäosusega tõuseb kapillaarne niiskus soklist seina päris kõrgele ja kui see pind nüüd soojustusega kinni katta, siis liigniiskuse kinni jäämise oht on igasuguse soojustusega suur.

taastaja

[Külaline]

Tere. Kodanik Kalvis ajab segamini juba õppeasutused. Lisan selgituseks vanad tähised. TPI insenerid sellist palk+vahtlast mädanemise juttu ei räägi. TEMT inimesed räägivad. Tegemist on kardinaalselt erineva tasemetega koolidega. TPI mehed tunnevad ja oskavad arvutada aurureziimi, TEMT mehed mitte. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kas see müstiline jutt, et palkmajale on peno OK tähedab seda, et ehitad palkmaja ümber teise väiseina. Ehk siis penost väliseina. Palkmaja asub siis justkui soojas ruumis. Siis võiks juba otese soovitada palkmaja ümber ehidada teise maja.

[Külaline]

Tere. Kui kodanik tahab ehitada täiendava maja ümber palkmaja, siis võib seda teha nii penost kui ka villast. On ka muid materjale. Edu tööle. Lugupidamisega. alar Piirfeld.

[Külaline]

Ma arvan, et Piirfeldi väited on õiged. Aga ta jätab alati midagi ütlemata.
Ilmselt on tal see põhimõte, et tasuta ei peagi väga häid lõunaid saama.
Vaevalt et hea insener oma teadmisedki tasuta sai.
Samuti on mulle viimasel ajal tundunud, et ka haridust andvad asutused, õppejõud, kallist raha maksvad seminarid... jne. järjest rohkem tegelevad enda või oma firma reklaamimisega ja sisuline külg, (mille eest maksad) jääb järjest kahvatumaks. Kõik on saanud äriks.

Kuid kui teemasse süüvida. Inseneri arvutus võtab arvesse mingeid kindlaid parameetreid.... Kuid kas praktiline elu alati vastab nendele arvutustes aluseks võetud lähteandmetele. Kahtlen. Ja siis ongi nii, et arvutuse järgi asi toimib, aga tegelikkuses mitte.
Kes palkmaja (palkmaju on väga mitmesuguseid) lähedalt näinud, sellele peaks olema lihtne ette kujutada, kui vähe on tõenäoline arvutuse ja tegelikkuse paikapidavus.

[Külaline]

Tere. Väitega nõus, et ükski mudel ei kopeeri täpselt reaalelu. Aga see pole ka praktikas võimalik, et kõigepealt ehitame endale kontrollmaja ja siis kui katsed on praktikas kontrollitud teeme pärismaja. Mudelite arvutusvalemites on antud ka teatud veatolerantsid. Näiteks seina aurureziimi arvutatakse juba Tambovi konstandiga. Tänavune talv andis kindlasti tunduvalt väiksema lõtku tegeliku ja Tambovi konstandiga mudeli vahel kui eelmine aasta. Aga korralik insener jätab alati arvutusse selle lõtku. Lugupidamisega. Alar Piirfeld