Stabiilne põrand puitvahelae peale

[johann]

Tere!

Tekkis soov eestiaegse kivimaja teisele korrusele paigaldada vesipõrandaküte laudkattega, kuid teadupärast on sellistel majadel vahelaed puidust ja tänu mittetänapäevasele lahendusele tekkisid kõhklused ja kahtlused. Põhilised mured on seotud suure silde ja sammuga (läbivajumine) ning ka laudpõranda sobivusega.

Laagiks olevad prussid on risti üle kahe toa, mõõdus 150x230, samm 900 ja sille ~6-6.5m. (Niipalju kui mina tean, siis alumisel korrusel ei ole kandvat seina.)
Laagi küljes on liist, millele toetuvad vaheldumisi tollised lauad (seal peal oli enne saepuru soojustuseks). Praegu on põrand puhtaks võetud kuni selle tollise lauani. Distants tollisest lauast laagi ülemise servani on 11-12cm.

Kuidas oleks antud juhul kõige õigem läheneda? Tollise laua peale 100ne EPS100 (tasa laagi ülemise servaga), siis risti hõre laudis, soojusjaotusplaat, 20ne PEX, aurutõke ja 28ne laud?
Kuna laagid jooksevad akendega paralleelselt, siis endal oli mõte panna tugilaudis koos kontuuriga piki laagi (ja piki akent), laagide vahele vekslid risti toeks (pruss 50x100) 600se sammuga. Ja kõige peale põrandalaud risti kontuuriga, kuid sõber laitis selle mõtte maha.
Äkki on targem võtta ka tolline laud ära, tõsta liist õigele kõrgusele ja panna jäigem plaat (nt. OSB) alla, et tagada polüsteroolil stabiilne põhi ja tasapindsus laagiga?

Ideede allikad on pärit siit:
Vesipõrandaküte
Põrandaküte laagil
Põrandalauad puitvahelael

Segane sai, kuid loodetavasti on mõistetav, dumbjuuser võib täiendada/parandada.
Aitäh!

[sashaobrok]

Ma olen siin mõelnud vahetevahel, et miks nähakse hirmsasti vaeva puitvahelae peal oleva põrandaküttega ja tehakse seal igatsugu trikke nende kihtide ja asjadega. Kas poleks lihtsam küttetoru kasvõi kolmekordselt panna ja lihtsalt sellega saavutada vajalik küttevõimsus ja garanteerida soojusülekande piisavus? Toru jätaks siis suvaliselt kuhugi põrandalaua alla ja ei "tihendaks" teda igasugu segudega. See toru ei maksa ju mingit ulmeraha ja kui ta seal vabalt paikneb, siis ei saa ka konstrui mängimised teda lõhkuda. (Andestust teemasse trügimise pärast muidugi..)

[RK]

Kui see eestiaegne kivimaja peab sooja, siis on mõtet kütta põrandaküttega. Kui maja ei pea piisavalt sooja, siis võid põrandaküttega kütta, aga saad liiga sooja põranda, et jõuaks üldse ära kütta.
Kas radiaatorit ei taha?
Mina tunnen puudust radiaatorist ka põrandaküttega toas. Sellega saaksin kiiresti reguleerida toa temperatuuri ning põrandaküttega hoiaksin minimaalse temperatuuri ruumis.
Et ka akna juurest ei õhkaks jahedamat õhku, siis oleks ka hea kui radikas oleks akna all.

[vwman]

Omal sama teema käsil. Oli alguses mõte, et torud , kipsiribad, tasandusegu.
Aga nüüd mõtlen vist ümber, paneks selle soojusjaotusplaadi , põrand tõuseks vähem ja viskaks selle arvelt lakke 50mm villa hoopis juurde . On keegi viimasel ajal ostnud seda soojusjaotusplaati, mis see meil praegu maksab ?

Muudetud:
plaat letis 121+km http://pricelist.onninen.ee/details.asp?id=6384219

Ega peale uponor-i ju keegi sarnast toodet ei paku ?

[johann]

Ma olen siin mõelnud vahetevahel, et miks nähakse hirmsasti vaeva puitvahelae peal oleva põrandaküttega ja tehakse seal igatsugu trikke nende kihtide ja asjadega. Kas poleks lihtsam küttetoru kasvõi kolmekordselt panna ja lihtsalt sellega saavutada vajalik küttevõimsus ja garanteerida soojusülekande piisavus? Toru jätaks siis suvaliselt kuhugi põrandalaua alla ja ei "tihendaks" teda igasugu segudega. See toru ei maksa ju mingit ulmeraha ja kui ta seal vabalt paikneb, siis ei saa ka konstrui mängimised teda lõhkuda. (Andestust teemasse trügimise pärast muidugi..)

Ega seal ei olegi erilist keemiat, aga minu loogika ütleb, et mida rohkem toru, seda suurem on köetava olluse kogus, seda suurem küttekulu, eriti viletsa soojusjuhi puu korral... niiet need 'jubinad' peaksid minimeerima hilisemad küttekulud, samuti tagama meeldivama temperatuuri jala all.

Kas radiaatorit ei taha?
Mina tunnen puudust radiaatorist ka põrandaküttega toas. Sellega saaksin kiiresti reguleerida toa temperatuuri ning põrandaküttega hoiaksin minimaalse temperatuuri ruumis.
Et ka akna juurest ei õhkaks jahedamat õhku, siis oleks ka hea kui radikas oleks akna all.

Radiaatorid on praegu olemas, akende all, kuid kas renoveerida vana süsteem mis on väga lääbakil, või teha täiestu uus, tekkis soov proovida sooje põrandaid.
Teoorias jääb radiaatori võimalus alles.
Akende alla pannakse ju niikuinii kontuur tihedamalt.

Omal sama teema käsil. Oli alguses mõte, et torud , kipsiribad, tasandusegu.
Aga nüüd mõtlen vist ümber, paneks selle soojusjaotusplaadi , põrand tõuseks vähem ja viskaks selle arvelt lakke 50mm villa hoopis juurde . On keegi viimasel ajal ostnud seda soojusjaotusplaati, mis see meil praegu maksab ?

Kas Onnisel on hind KM-ta? Espak pakub kahte varianti, hind oli vist 110.- ja 138.-, s.o. KM-ga.

[vwman]

mind hakkas painama soojustuse paiknemine sellise konstruktsiooni puhul
Pilt Uponori kodukalt


Kas soojustus kuni laudadeni välja? Torumees ütles, et võiks tiba suurema vahe jätta.. võta sa siis nüüd kinni.
Peab ikka panema nii nagu siin pildil on.

[AA]

Tere!
Aastaid tagasi Rootsis, oli sama lahendus keldri ja esim. korruse vahelaes. PLP - le olid juba freesitud sooned, millesse läksid siis sarnased soontega plekid ja neisse plekisoontesse siis küttetorud, ka kaared olid freesitud. Vill oli küll PLP - ni. Esim ja teise korruse vahelaes, puurisime talade üla servast ca 50 mm allapoole avad, millest pistsime küttetorud läbi ja villa ning torude vahel oli ehk vahe, ca 50mm.
Andres (Andresto)

[brsa]

Ei ole siin vaja mingit vaeva näha ega ega jalgratast leiutama hakata.Põhja maade ja teised Euroopa inseneribürood on välja töötanud kõik põhimõttelised lahendused.Jääb Vaid lisada Lenini postulaat-õppida,õppida,õppida.Ennekõikemuidugi lugemine selgeks õppida.

[ashdjakshdlk]

Tere, kuidas oskate kommenteerida sellist uponori põrandaküttelahendust nagu paar postitust ülevalpool pildil näha. Ehk siis soojusjaotusplaatidega põrandaküttetoru 22mm OSB plaadi all, millel omakorda näiteks 14mm parkett.
Selline lahendus + 14mm parkett

[Külaline]

Miks ei võiks selle eelmise lahenduse puhul soojusjaotusplaatide peale kohe põrandalauda lüüa ?

Mis juhtub?

[xil]

Miks ei võiks selle eelmise lahenduse puhul soojusjaotusplaatide peale kohe põrandalauda lüüa ?

Mis juhtub?

22mm või 28mm laudis ei jääks vist piisavalt "stabiilne", aga paksemate laudade puhul või pannes OSB laudise alla võiks toimida küll. Kui soojuspumpa kasutada, võiks soojusvaheti võimalikult ülal olla, ntx gaasiga küttes pole vahet.