see eest ikka se(ee)est...

[ImePole]

tere!

eestiaegne puumaja (8 korterit), endal ahjuküte, mõnel ka gaasiküte.

külm on. tahaks soojustada. välissoojustuseni ei jõua kü enne 10 aastat. paljudel korterid soojustatud seest (see ilmselt ka põhjus, miks välissoojustus eriline prioriteet pole). ühel naabril soojustatud 5cm villaga seest, kips peal, aurutõket pole. on selle "hingamisteooria" pooldaja (tundub paras saunanaiste jutt, kui mõnda asjalikku materjali lugeda n: http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf )
Kuid kiidab, et ülepäeva küttes +18- 22 kogu aeg toas (tundub uskumatult mõnus ja ökonoomne). Samas ahjud vanad ja umbkolletega.

enda korteris küttesüsteemis viga pole, sest ahi kuum ja ka ka 24 tundi peale kütmist veel käega katsudes soe. tubades temperatuurid +20- 22 (ahju kiirguse tipphetkel), +15 (24 tundi peale kütmist), +10 (48 tundi peale kütmist). tuba, millel 2 välisseina naudib pidevalt +10 kraadist temperatuuri, kütte tipphetkel +15. aknad vanad, silikoonitatud.

ise olen neid difudioonitskistuskonstante ja aurutakistusi võrreldes jõudnud arusaamale, et kui juba seest teha (mis niikuinii on vale ja võib kõik tuksi keerata), siis kasutaks hoopis vahtplasti (5 cm- i) villa asemel. võimalik ju veel ka vahtplastile lisaks aurutõke paigaldada.

kindlasti on selliselt kellelgi tehtud ja veel kindamini teab keegi mõnda, kellel nii tehtud. äkki siis keegi lahke inimene kommenteeriks kogemustest ja praktikast lähtuvalt või pakuks mõne parema lahenduse välja, kuidas seestpoolt vähegi soojustada annaks (üle 5 cm- i soojustusele + kate ruumi kaotada ei tahaks). ei jõua enam kütta ja kevad tundub kah paksu lume sisse ära uppunud olevad (ja see oodatud 3 kuud soojemat ilma pole ju kah eriline lahendus või väljapääs).

paras kirjand sai, aga ette tänades

[arvutihdd]

Eks ta paras probleem ole. Ei tea nüüd mida sa puumaja all mõtled, aga äkki saepuru ära vajunud seinas ja sellest ka naabritega võrreldes külmem olla või on Teil ülemine korter ja laest tuhiseb soe minema.
Kui seest hakkad soojustama mida küll oleks targem mitte teha, siis kasutage selleks 50mm sulustega vahtplasti, müüakse vist styroxi nime alla poodides(sinist värvi). Sellega kleebi seinad ühtse plaadina üle. Eelnevalt võid seinas ka kõik praod vahtu täis lasta. Mina paigaldaks lisa kindluseks ka aurutõkke veel peale. Et siis fassaadivahuga vahtplast ja otse peale aurutõke ning plaat, mis pikkade kruvidega alusseina. Igasugu karkassid jätaks mängust välja.

Üldiselt võiks mitte teha seda soojustust .

[ImePole]

täpsemalt on freespalkmajaga tegemist. mingit saepuru kusagil polegi. korter esimesel korrusel, all kelder. põrand on samuti külm. sellega vähe lihtsam nö. väljast soojustada (saab peno keldrilakke paigaldada). see styrox tundub huvitav, uurin järgi.

kuid millise hinnangu annaks ehituskogemusega inimene sellisele "hingavale", ilma aurutõkketta villaaretusele? kas naabrite korterid mädanevad nüüd ära?

tänud vastajale!

[lMaxl]

Ilmselt ikka saetud palk 180-200mm paks. Seest soojustades sinna üle 50 mm villa ei tohiks panna. Peno-styrox´it ära puitkonstriuksioonidele kül pane.

[arvutihdd]

Ilmselt ikka saetud palk 180-200mm paks. Seest soojustades sinna üle 50 mm villa ei tohiks panna. Peno-styrox´it ära puit konstriuksioonidele kül pane.

No iga kell teeks seda tööd enne vahtplasti kui villaga. Kõvasti kindlam ja puit kui välisseina materjal ei mängi absoluutselt siin rolli.

täpsemalt on freespalkmajaga tegemist. mingit saepuru kusagil polegi. korter esimesel korrusel, all kelder. põrand on samuti külm. sellega vähe lihtsam nö. väljast soojustada (saab peno keldrilakke paigaldada). see styrox tundub huvitav, uurin järgi.

kuid millise hinnangu annaks ehituskogemusega inimene sellisele "hingavale", ilma aurutõkketta villaaretusele? kas naabrite korterid mädanevad nüüd ära?
!

Äkki alustad üldse põranda soojustamisest ja vaatad mis edasi saab, äkki on tulemus juba talutav ning polegi seda porri vaja ette võtta ? Styrox ongi vahtplast. See villaaretus sõltub pigem välisseina paksusest ning olukorrast. Üldjuhul on tegu jamaga. Nii palju kui ma sisesoojustust ilma aurutõkketa lammutanud olen, siis alati mingi jama seal villa taga. Uus plaat paistab super korras olema, aga vana sein kahjustatud nign vill nagu haisev tatt.
Üldiselt jätaks ikka teostamata.
Eks targemad kommenteerivad edasi .

[Külaline]

max palun selgitage

[lMaxl]

Seda aurutõket on siin voorumis palju käsitletud. Jäägu see füüsikute argumenteerida. Kui seina konstr. 180mm palk siis 50 villa on optimaalne just puitkonstr. tervise tagamiseks, külmumis punkti (0 punkt) peab hoidma antud olukorras puitkonstruksioonis. Igasuguse ülesoojustamise juures tekivad niiskus probleemid.

[jackvosm]

elan samasuguses majas,puhastasin seina palgini,tihendasin palgivahed takuga(kus oli vaja),panin tuuletõkkeks paberi seina klambritega,ülekattega 100-150 mm ,liitekohad teibiga kinni.Karkassiks kasutasin puitu(45*45),tõin karkassi seinast 45 mm eemale,karkassile 2 kinnitust võrdsete vahedega (metall vinklid),sooiustuseks kasutasin paroc kivivilla 50 mm,esimese kihi ajasin karkassi taha ,teise karkassi vahele,siis panin aurutõkke paberi(sinna kuhu tulevad pistikupesad jätsin paberi vabamaks,et kui pärast pistikupesasid paned jääks paber terveks,siis ei hakka sealt tuul puhuma),kuna kasutasin puitu lasen paberi puidu külge kinni ja liite kohad teipida,kaabeldus paberi pealt.Esimeseks kihiks kasutasin saepuruplaati 10 mm paksust ja selle peale cyprac.Pistikupesa aukude tegemisel olla ettevaatlik, et paber jääks terveks.Endal sein nii tehtud .Puit ja penoplast omavahel kokku ei sobi,nii palju kui näinud enamus seinad hallitavad ja penol ei ole helipidavust ollagi. LAGI,paber(et sealt ei pudiseks midagi)klambritega lakke,pruss 50*100 mm lakke loodi ajada (metall viklitega) 600 mm sammuga,kaabeldus,vill vahele,paber,liitekohad teipida,distantsliist,mütsprofiil 400 mm sammuga ja cyproc .Sinna kuhu tuleb laelamp soovitav karkassi vahele püssiplaadi tükk lambi kinnituseks või kui teed puitlae siis tuleb peale distantsi täispunnlaud

[ImePole]

Tänud vastajatele!

Mõtteainet jagub, sest lihtsat lahendust ei paista olevat.

Küsiks veel, et kui palju põranda soojustamisel mängib rolli see, et arvatavasti on paljudest kohtadest põranda vahelt liiv ära pudisenud ja sinna tühimikud jätnud? Kui tähtis on see, et keldrilae ja paigaldatava peno vahele õhutühimikke ei jääks, sest lagi on ebatasane ja lainetab?

Aitäh!

[Kalvis]

Kui põranda aluspind on ebatasane, kasutatakse liiva ebatasasuste silumiseks. Õhuke kiht peent liiva, rehitsed rehaga tasaseks, käid korra suurema latiga üle ning võid vahtplasti plaadiga veel täppissilumise teha ning laotadki laiali.

[Obama]

tere!

eestiaegne puumaja (8 korterit), endal ahjuküte, mõnel ka gaasiküte.

külm on. tahaks soojustada.
(http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf)

oleks nagu normaalne dokument, aga tõsine viga on selles, et üritatakse inimestele selgeks teha teiste inimeste vale mõtlemine ? milleks? võiks nagu kohe õigest asjast rääkida ja saaks palju loetavama teksti...

aga keldrilae soojustamisest pole küll midagi kasu kuna see on ainult 1/5 kogu külmasillast. oletades et vundamendi soojustamisel(väljast) saab 90% soojema tulemuse (keldrilagi veel 10%), siis ainult lae soojustamisel oleks tulemus ~0.11% ?