Kas oleks turgu absoluutkuivale küttepuule?

[stupiduser]

1. Erisoojus 4,2 kJ/kg*C
2. Aurumissoojus 2256 kJ/kg
3. Sulamissoojus 330 kJ/kg

Aurumis- ja sulamissoojuse leidsin wikipediast, erisoojus võiks mälu järgi selline olla.
Seega pead ei anna.

Nende arvude põhjal on Renke jutul mõte sees.

Ühe kilogrammi auru kondenseerumise energiaga saab 2,8 kg puidus oleva jää temperatuuri tõsta -10 C pealt sulamistemperatuurini, seejärel sulatada ning kuumutada 100 C.
Ehk teisisõnu 1464 kJ jääks veel ülegi.
Kui need eelpool toodud numbrid muidugi tõele vastavad...

[kaminahi]

Üks "mõte sees" mees oli numbrite erutuses valmis elektriautote tootmiseks Saaremaal juba aastal 1995. Kõik maailma autotootjad olevat saamatud mökud .... vaja lihtsalt raha maast üles korjata

[Imelik]

Renke ei maksa solvuda. Sellest sain täiesti aru, et soojendad esimeses kambris puitu
teise kambrisse antava soojusenergia arvelt (soojuskandjaks veeaur). Aga sellest ei saanud aru, mis on teises kambris kuivatusagens (et tekiks "ülejääk" ja puud saaksid kuivaks, peab ta olema kõrge temperatuuriga [et suudaks kanda piisavalt veeauru, vastasel korral jälle suuremat kogust ] ja väikse niiskussisaldusega?) ? Lisaks liikumapanev jõud jne. Saan aru, et viidet ei viitsinud ikka vaadata-Kuivatid. See, et seda soojust taaskasutada on seal väikseim probleem? Suurem jama on see vesi puude seest kätte saada. Üldiselt tundub mulle, et seda ratast ei tasu ikkagi taasleiutada (aga muidugi mine sa tea ).
Unustasin lisada, et kondenseerumisel eraldub soojusvahetis ka täpselt niipalju energiat kui on selle võimsus antud temp vahe juures. Nii et suhtarvud ei maksa siin midagi.

[renke]

Mda mul siin solvuda oli? Kahju aint, et investeeritud tuhat midagi külge ei haakind...
Imelik, sa jääd selle agensi juurde toppama. Kui sul supipott pliidil keeb ja auru kaane vahelt välja ajab, siis mis on selle auru agenss? Ka teises kambris ära otsi agenssi, 1 liiter vett, mis puudest välja aurab, hõlvab ca 1600 kordse mahu! Ta pressib sealt kambrist välja tänu sellele, et aurustumissoojus sisaldab, kui täpne olla, energiat siseenergia tõusuks ja paisumistööks (mingi 7% aurustumissoojusest). See paisumistöö kulubki marjaks ära, et aur rändaks esimese kambri kondensaatorisse. Ja seal, tõsi, kondenseerumisel saad ainult 2,1 MJ 2,3st. Ülejäänud ilmselt kulub kondentsi mulksumisele ja torus hõõrdetööks.
Kui sa oma kuivatite klassifikaatorit uurid, siis NB. on seal kondensatsioonkuivati tüüp. Ja vaatasin juba ammu su kuivatite klassifikaatorit, hea link, kust sellise leidsid?
/...et kondenseerumisel eraldub soojusvahetis ka täpselt niipalju energiat kui on selle võimsus antud temp vahe juures.../ Jajah, aga kui temperatuuride erinevus väike juba on, siis ongi ju ülesanne - eelkuumutada külmand puit - juba täidetud, järelikult on ka valdav osa faasimuutusenergiast juba esimeses kambris neelatud. Siis saadki ülejäägiga, mida esimeses kambris enam kondenseerida ei õnnestunud, töötuba kütta.

[Imelik]

Ma hakkan ausalt sellest teemast "väsima". Ikka ja jälle püütakse väita, et teekannust vee aurustamiseks on optimaalne suruda kaan tihedalt peale (tekitades ülerõhku)..? Kas supi keetmise eesmärk on tema kuivatamine? Tore, et vaatasid ,et kondensatsiionkuivati on juba leiutatud. Mõned tsitaadid siis mis märkamata jäid-

Kondensatsioonkuivatis kondenseeritakse kuivatatavast materjalist eraldunud niiskus, mis juhitakse kondensaadina kuivatist välja, kondenseerumissoojus transformeeritakse soojuspumba tsüklis kõrgemale nivoole ja antakse üle kuiva-tuskambris ringlevale õhule

Tsükkeltoimega kuivati, sisuliselt kamberkuivati, milles kuivatusagensi soojusallikana kasutatakse soojuspumpa.

Kasutatakse... puidu jt tükkmaterjalide, ... kuivatamiseks

Töötavad atmosfäärirõhul. ... seadmeid niiskuse (vee) eraldamisega 160…2200 l/h ja elektrienergia summaarse võimsusega 15…100 kW

.
Kindlasti olenevad mainitud numbrid ka "tükkmaterjali" omadustest ja mõõtmetest.
Veel kuiva teooriat, veeauru difusioonist mida siin tahetakse arendada -Viide ( lk.9 aga ega eelnevgi mööda külge maha ei jookse).

[Ardi]

Ma hakkan ausalt sellest teemast "väsima". Ikka ja jälle püütakse väita, et teekannust vee aurustamiseks on optimaalne suruda kaan tihedalt peale (tekitades ülerõhku)..? Kas supi keetmise eesmärk on tema kuivatamine? Tore, et vaatasid ,et kondensatsiionkuivati on juba leiutatud. Mõned tsitaadid siis mis märkamata jäid-

Kondensatsioonkuivatis kondenseeritakse kuivatatavast materjalist eraldunud niiskus, mis juhitakse kondensaadina kuivatist välja, kondenseerumissoojus transformeeritakse soojuspumba tsüklis kõrgemale nivoole ja antakse üle kuiva-tuskambris ringlevale õhule

Tsükkeltoimega kuivati, sisuliselt kamberkuivati, milles kuivatusagensi soojusallikana kasutatakse soojuspumpa.

Kasutatakse... puidu jt tükkmaterjalide, ... kuivatamiseks

Töötavad atmosfäärirõhul. ... seadmeid niiskuse (vee) eraldamisega 160…2200 l/h ja elektrienergia summaarse võimsusega 15…100 kW

.
Kindlasti olenevad mainitud numbrid ka "tükkmaterjali" omadustest ja mõõtmetest.
Veel kuiva teooriat, veeauru difusioonist mida siin tahetakse arendada -Viide ( lk.9 aga ega eelnevgi mööda külge maha ei jookse).

Supipotis ja teekannus kaanega keetmise eesmärk on vähendada veeuru väljumist ja ka läbivoolava õhu ringlust
Läbivoolava õhu vähendamise eesmärk on otseselt energia väljutamine anumast.Veeauru väljumist,seega ka enargiakadu takistab aga teekannu(poti) välisseinad ja kaan,millele kondenseerunud aur valgub nõu põhja.
Kuivatis sellist kondenseerumispinda aga ei teki,kuna temperatuur on kõikjal kõrge.
Sama tulemuse saavutab,kui katta teekann pliidil mineraalvillaga.Teekannu tühjakskeemine on oluliselt kiirem.
Isegi kiirem kui sama koguse vee aurutamine lahtises supipotis,sest sealt käib õhk läbi,mis ,,varastab,,energiat.

[Imelik]

Mina loobun väitlemast. Kui ikka soojustamisega või ülerõhuga püütakse vähendada vee aurustamisele kuluvat energiat või aurumist kiirendada, siis ei ole mul enam midagi kaasa rääkida.
Kambri seinte puhul võime küll rääkida soojustamisel soojuskao (seega energia) vähendamisest kuid veeauru väljutamisele sel otsene mõju puudub. Muuseas, vesi aurab ka palju madalamal temperatuuril kui 100C aga see ei vähenda kuidagi energiahulka (küll aga mõjutab aega). Samuti on võimalik vesi keema ajada toatemperatuuril aga selle jätan mõistatuseks. Viidetes on kõik vastused olemas.

[Ardi]

Mina loobun väitlemast. Kui ikka soojustamisega või ülerõhuga püütakse vähendada vee aurustamisele kuluvat energiat või aurumist kiirendada, siis ei ole mul enam midagi kaasa rääkida.
Kambri seinte puhul võime küll rääkida soojustamisel soojuskao (seega energia) vähendamisest kuid veeauru väljutamisele sel otsene mõju puudub. Muuseas, vesi aurab ka palju madalamal temperatuuril kui 100C aga see ei vähenda kuidagi energiahulka (küll aga mõjutab aega). Samuti on võimalik vesi keema ajada toatemperatuuril aga selle jätan mõistatuseks. Viidetes on kõik vastused olemas.

Soojustamisega välditakse auru taaskondenseerumist,ülerõhku ja praktiliselt pole,sest aurul on vaba väljapääs.Vesi keeb madalamal temperatuuril alarõhu(vaakumi) korral,kuid see eeldab vaakumkambrit ja pumpa,mis omakorda nõuab suuremat investeeringut ja samuti ka energiakulu(vaakumpump).
Selle süsteemi põhieesmärk on vältida soojuse kandumist välja koos õhuga,ventileerimise teel.Olgugi,et seda soojust saaks kinni püüda,aga sellegipoolest suurendab see küttekulusid,samuti oleks probleemiks,kuhu ära kasutada jääksoojus.

[renke]

Mina loobusin selle pärast, et oponent Imelik kas ei taha või ei suuda mõista teise poole väidetavat, vaid hakkab vaidlema enda loodud väitega, mida teine pool pole väitnud. Näiteks pole ma väitnud ("... et teekannust vee aurustamiseks on optimaalne suruda kaan tihedalt peale..."
Ka viide http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/ ... 080_15.pdf polnud asjakohane, kui Imelik oleks tahtnud asjast rääkida, siis viide oleks pidanud olema näiteks http://de.wikipedia.org/wiki/Verdampfungsw%C3%A4rme .
Viimasest viitest, muide, nähtub ka Imeliku väite: "Muuseas, vesi aurab ka palju madalamal temperatuuril kui 100C aga see ei vähenda kuidagi energiahulka" ekslikkus.
Üle lugedes avastasin, et tegin ka ise loogilise vea. Imeliku väide siiski kehtib - energiahulk tõesti ei VÄHENE, hoopis suureneb. Lugesin "vähene" aga miskipärast mõistsin "muutu". Vabandust!

[sashaobrok]

Kuna see teemaaretus ei paista siin üldse lõppevat, siis ma paneks siia ühe märksõna: "Pesukuivatusmasin".

[juhan]

No tere jälle!Ühe talvega niipalju "puudegunne"!Mul lihtsalt puue!Eks halge loetakse ikka sügisel.

[Imelik]

Üle lugedes avastasin, et tegin ka ise loogilise vea. Imeliku väide siiski kehtib - energiahulk tõesti ei VÄHENE, hoopis suureneb.

Jääva (kõrgema) temperatuuri saavutamiseks vajalik energiahulk on jumalast antud ( nende vähemate juhtude korral) ?

[raudpats]

Paraku olen sunnitud ka mina kalduma selle absoluut kuivatamise mõtetusse.Kui kasutada oleks kasvõi osaline alternatiiv energija(ilgelt tasuta) siis oleks asjal ehk jumet aga praegu?!Muidugit eeldaks selline ettevõtmine teatud nüanse.Esteks kas väga head inseneri mõttlemist või kilodes raha.Teiseks eeldab igasugune tasuvus stabiilset toote nõudlust ja ka kvaliteeti.Selle viimase suhtes peaksid sa oma alud peale kuvatamist pakendama nii , et niiskuse juurdevool oleks takistatud(kilekott,vaakumpakend).Lihne näide: tellin sult 10m3 puid,kütteperjoodi alguseks.Sinu tooteks on 2prossu kuivad puuhalud hinnaga 550kr/rm.,kokku 5500+transport.Oletame,et lasen sul puud ka kuuri riita panna(tasu eest muidugi).Kui toode on pakendamatta(niiskuskindlalt)võib isegi olla,et toomise ja ladustamise hetkel on selle niiskussisaldus see lubatud 2prossu,ok.Paraku läheb vaja päris prisket kollet kuhu need 10rm suht kiiresti sisse sumada.Seega võtab nendega kütmine aega päris mitu kuud!Arvestades meie kliima iseärasusi,et kord on niiske ja siis jälle veits niiskem jan.suurima tõenäosusega on minu investeering muutund ühel hetkel pisikeseks kahjumiks.Kuna sellest absoluutkuivastpuust on saanud saatuse tahtel täiesti tavaline kuiv puu oma 20prossu niiskusega.Seega olen investeerinud õhku,ma ei saanud seda mida tellisin,ma ei aanud seda mida sa pakkusid. Miks ma peakin sinult ka järgmisel aastal neid nn absoluutkuivipuid tellima? Ma arvan et ma ei tee seda,kaotad kliendi,kas ma olen ainuke?

[Õhuke]

Mina pakun välja taasalustada Jaan Tatika Nimelise Suure Kartuli Auraha väljaandmist. Antud teema algataja oleks esimene taasiseseisvunud Eesti nimetet auraha nominent. Ilmselt nii mõnigi lugejatest mäletab, et niisuguseid aurahasid jagati eriliste teenete eest üli tobedate ideede valdkonnas.