
Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas stc 101 »

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Mis siin ikka tühja vadrata kui "piiks-piiks ja sooja tuleb"stc 101 kirjutas:Huvitav, et õhk-õhk ei taha küttesüsteemides kaasa rääkida

Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas arttiast »
No mis siis ikka kui vale seade valitud või väikese võimsusega. On enda vanematelgi õhk-õhk ja kütab hetkel -15 väga edukalt. Muidugi tuleb puudega kütta, kuna tegemist lisaküttega aga enam pole õliradikaid vaja...stc 101 kirjutas:Huvitav, et õhk-õhk ei taha küttesüsteemides kaasa rääkida! Käisin mingi aeg ühel vanal sõbral külas ja vaatan- vana tassib puid tuppa! Tahtsin kohe küsida, et mis sellest ulme hinnaga ja hüpper-supper cop-ga agregaadist nüüd siis saanud on, aga nägi vist näost ära ja öeldi enne kui küsida jõudsin, et ta ei taha sellest rääkida!
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas jaanux »
Olen ka üritanud siit foorumitest leida vastust, kas paigaldada 140tuh. eest maaküte või pea poole vähema summa eest gaasiküte. Kuid tundub, et gaasi ja maakütte ülalpidamiskuludes pole ikkagi nii suurt vahet nagu maakütte müüjad üritavad väita. Maja maja pind 170m2 ja kui aastane maakütte võit on ca. 5000kr küttearvetelt, siis tasub maapump end alles 15 aastaga ära. Selle aja peale vajab pump võib-olla kap.remonti ja kõik algab otsat peale. Parandage mind kui ma olen millesti valesti aru saanud. Ootaks teema edasiarendust. Tänud.
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 310
- Liitunud: 22 Aug 2008, 16:49
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 4 korda
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas GuidZ »
Ja miks see itaalias tehtud gaasikatel peaks kestma?
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Endal maaküte ja ei kurda, jaanuari elektriarve kokku 2600.-, toas temp 22-23. Aasta peale statistikat tehes ja kompressori tööaega vaadates siis kütte peale kulub (kompressor+ paar tundi aastas ka elektriga on köetud) ca 59% kogu elektrikulust aasta lõikes. Kuna gaasi pole läheduses siis polnudki muid versioone kui puhas elekter või siis ükskõik milline soojuspumba versioon (tahkekütus sai ka välistatud, kuna ise viibiin päris pikalt ära teinekord, siis abikaasat katlakütjaks küll ei pane). Õhk-õhk sai kohe välistatud kuna väike laps majas ja oli soov et põrandad oleks soojad. Õhk -vesi tollal (2006) ei olnud veel selliste andmetega, et veenaks säästlikuses ja ausalt öelda ei julge siiamanni uskuda neid imenumbreid COP-dest mida õhksoojuspumpadele -15 juures pakutakse. Sai valitud maaküte, ning üks mis kindel, et mugavuses ilmselt vastast pole, 3-e aasta jooksul pole midagi puutuma, reguleerima jne pidanud. Pumbaks NIBE 1120 8kW, maja 160m2.
Tasuvus on omaette teema, oma mugavuse tasuvust on raske hinnata. Kindlasti hoidsin kokku katlamaja m2 ehituselt nii mõndagi.
Pikk jutt aga kokkuvõtteks: kellele meeldib ema, kellele tütar ja iga lits pidi oma v**** kiitma, vaevalt keegi tuleb otse välja ütlema et tema kalli raha eest pandud maaküte on jama, või et uhke pelletikatel on bullshit:D
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Need on sarnased nagu siga ja käguGuidZ kirjutas:veneaegne külmkapp käis ka 15-20 aastat probleemideta, miks maakütte kompressor ei peaks käima?

-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas 205d »
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Külaline »

Aga saage nüüd aru maaküttemehed, et jutt ei käi siin mugavusest.
Seda mugavat elu ja seda vett nendes põrandavoolikutes saab kütta ka otse elektriga.
Kas tõesti täiskasvanud inimesed on nii tolad, et ei saa aru jututeema mõttest.

Mille kuradi pärast ma pean investeerima ( õige on vist kulutama ) suure papi selleks, et paigaldada maaküte, kui ma saan selle põrandakütte veevoolikutes oleva lebra ka otse elekriga soojaks.
Keegi kogemustega proff võiks siin lihtrahvale seletada selle äratasuvuse suurusjärgu lahti kirjutada.

-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Võtsin, et maaküte võtab 2 korda elektrit vähem kui otseelekter.
Võtsin ühe mulle pakutud maakütte pakkumise umbes 150m2 majale.
Maaküte maksis 120000kr, igakuised kulud küttele 2000*7 kuud kütteperioodi=14000kr aastas, lisaks llaenu tagasimakse+intress 9504 aastas, kui 5% intress 20 aasta peale.
See maakütte hind 120000kr oli kõige odavam, kõige kallim oli 280000kr.
Elektriga otse läheks vist 2*rohkem, st 4000*7 kuud ehk aastas 28000kr.
Elektrikatla maksumuseks panin 10000kr.
Siis alates 9 aastast tasub maaküte end ära, kui maaküttega midagi ei juhtu.
Kui maaküte oleks maksnud 200000kr siis 16 aastapärast tasub ta end ära.
Kui oleks võtnud vedu ja ostnud 280000kr maakütte, siis oleks ära tasunud alles 21aasta pärast.
Kui 120000kr maaküte ja 10000kr elektrikatel siis tabel oleks selline:
esimene tulp aastad, teine tulp maaküte, kolmas tulp elektri küte, 4 tulp tasuvus.
Aastad maaküte elektriküte tasuvus
1 143504 38000 105504
2 157504 66000 91504
3 171504 94000 77504
4 185504 122000 63504
5 199504 150000 49504
6 213504 178000 35504
7 227504 206000 21504
8 241504 234000 7504
9 255504 262000 -6496
10 269504 290000 -20496
11 283504 318000 -34496
12 297504 346000 -48496
13 311504 374000 -62496
14 325504 402000 -76496
15 339504 430000 -90496
16 353504 458000 -104496
17 367504 486000 -118496
18 381504 514000 -132496
19 395504 542000 -146496
20 409504 570000 -160496

Lõppsõnaks:
Valisin omale halukatla akupaagiga. Nüüd kahetsen ikkagi. Raha läks 80000 katlamaja vidinatele, pluss katlamaja enda ehitus, selle vundament selle katus, välisviimistlus. Ja krt puukuur ka vaja ehitada, et kuivi puid oleks ja selleks 2-3 aastane varu ma ütlen võtab ikka palju ruumi. Katlaks atmos mis tossab ka veel krt, hullupööra. Lisaks katlakütja amet juures, või palka katlakütja.
Kokku ei tulnud midagi vähem kui maaküte. Mugavust pole ollagi
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas soojuspumbaga »
Pane endale sinna halukatlale lisaks õhk-õhk soojuspump ja tuleb natuke mugavust ja ökonoomsust juurde

Näiteks see uus mudel: http://www.citykliima.ee/index2.php/2/7 ... uct_id=417
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Ilmselt päris hea masin ja norm hind, aga nõme on see, et promomisel kliendile blufitakse, sest teg nominaalne COP +7C juures on 4,2. Tehn andmete tabelis antud COP 5,1 on saadud osavõimsusel (50%) töötamisel. Ise suhtun küll alati kahtlustusega neisse firmadessesoojuspumbaga kirjutas: Pane endale sinna halukatlale lisaks õhk-õhk soojuspump ja tuleb natuke mugavust ja ökonoomsust juurde
Näiteks see uus mudel: http://www.citykliima.ee/index2.php/2/7 ... uct_id=417

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2863
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 27 korda
- On tänatud: 72 korda
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Et ÕSP-i-tögajatel elu liiga lihtne ei oleks, soovitan tutvuda põhjanaabrite poolt koostatud Excel-utiliidiga "COP laskuri", mis on allalaetav nende foorumist:stc 101 kirjutas:... et mis sellest ulme hinnaga ja hüpper-supper cop-ga agregaadist nüüd siis saanud on, ...
http://lampopumput.info/foorumi/index.php?topic=1409.0
Sealt võiksid mõtlemisvõimelised ÕSP-huvilised saada aimu, millal on ÕSP-i mõttekas kasutada (ning millal mitte) ja kui palju see mingites oludes ka tegelikku säästu võib anda.
Mitte-mõtlemisvõimalised ÕSP-huvilised võiksid pigem õli-, gaasi- või otseelektrikütte peale mõelda - ÕSP ei ole imerohi ega täisküttelahendus igaks ilmaks ja elujuhtumiks, vaid ikkagi teatud oludes küttekulude olulise vähendamise vahend.
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 310
- Liitunud: 22 Aug 2008, 16:49
- On tänanud: 6 korda
- On tänatud: 4 korda
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas GuidZ »
Otseelektri juures arvuta ka suuremat liitumistasu ja kas 10k eest saab ikka elektrikatla, mis teeb ka tarbevett ja sisaldab tsirkulatsioonipumpasid ja automaatikat?
Hinnavõrdlus puukatla+vajalike lisadega on muidugi tore, selles valguses ütleks, et puukatel on mõistlik ainult siis, kui puud teed oma metsast ja mugavus ei maksa midagi
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas oeh »
Noh jah kui mõlemad on sama aja peale katki, siis ühe puhul oled poole rohkem raha kinni pannud.GuidZ kirjutas:veneaegne külmkapp käis ka 15-20 aastat probleemideta, miks maakütte kompressor ei peaks käima?
Ja miks see itaalias tehtud gaasikatel peaks kestma?
Ja tasuvust ikka ei ole ju.
Huvi ka muidugi sellise asja vastu et mis kurdadima puidu keskütte seadmeid paigalatakse sama hinnaga mis maasoojus pumapasid. Hinnavahe peaks olema pool tegelikult.
Mugavus on see kui sul on elamu soe.
Kui elad maal siis võib väga tihti voolukatkestusi tulla ja see nullib maakütte kohe ära.
Ise pooldan puuga katelt, selle asemel et õhtul telekat vaadata ja reklaami ajal külmkappi rüüstata võin ma ka korra sellesse katlasse tule ka teha, või siis kui süüa tehakse.
Teine võimalus oleks ahi + õhksoojus. Olgu mis tingimused tahes maja alati sellise koosluse puhul soe ja odavus omaette teema.
Maasoojus pumbal on kindlasti omad eelised aga võrreldes puuküttega odavam ta olla lihtsalt ei saa, kui just väärispuuga kütta ei taha, ja vaba aja eest endale mingilt ulme tunnihinnet ei arvuta, mugavus on ka maitse asi.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas trebla »

-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas ekkk »
Kokkuhoiu poliitikat pole, pere söök ja pesu pestakse ja kuivatatakse öö elektrist olenematta.Tarbimine 50%/50%
Toatemperatuur 22C
Kyttepakett EN3
2009 detsembri kyttearve 2410,80eek tarbimine 2196kwh
2010 jaanuar kyttearve 2826,20eek tarbimine 2437kwh
Tarbimine
2005 -18,514kwh
2006- 18,375kwh
2007- 17,109kwh
2008- 16,981kwh
2009- 16,302kwh
Mugav ja odav

-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas ekkk »

-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Mis ÕSP mudel ja palju kasutad?ekkk kirjutas:2008 paigaldati öhksoojuspumpp ja majas kasutuses vaid säästupirnid
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas ekkk »
Külaline kirjutas:Mis ÕSP mudel ja palju kasutad?ekkk kirjutas:2008 paigaldati öhksoojuspumpp ja majas kasutuses vaid säästupirnid

Töötab pidevalt välja arvatud kui öhutemperatuur oli -25 ja rohkem nii umbes kolm päeva jaanuaris. Öösel kasutusel vaikne reziim....


-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3105
- Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
- On tänanud: 1 korda
- On tänatud: 66 korda
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas trebla »
Mul umbes samad numbrid.. maja ainult max. 140 ruutu.ekkk kirjutas: .....
Tarbimine 50%/50%
......
.......
Tarbimine
2005 -18,514kwh
2006- 18,375kwh
.......
2009- 16,302kwh
Mugav ja odav
öise/päevase suhe oli samuti äärmiselt täpselt 50/50 kuni panin programmkella põrandakütete temperatuurialandusi juhtima ja boilerit ainult öösel kütma. Pärast seda läks suhe 60/40, vahel isegi 65/35 öise kasuks.
aga teemaväliselt - palju maamaks on?
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas klaasisõber »
SOojuspumbaga saavutasid kokkuhoiu 2000 kW aastas? Veidralt väike protsent kogukulust. Kas ventilatsioon käib sul välisukse kaudu? Kui suur oli jaanuar 2010 kulu?ekkk kirjutas:2008 paigaldati öhksoojuspumpp ja majas kasutuses vaid säästupirnid
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Careliin »
9.1kW
paigakdatud okt.2009
2 kordne maja köetavat pinda allumisel 97,7 ja ülemisel 51,5 keskmiselt soojustaud .
Majas ehitus pooleli seega sees talvel ei ela. Püüdsime hoida temperatuuri +
Jaanuari arve 2761.- tarbimine 1781 kwh.
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas Careliin »
-
- külaline
Re: Küttearved Ja Erinevate Küttesüsteemide Võrldus
Lugemata postitus Postitas nocria »
Mõlemad kütteseadmed esimesel korrusel, kuna ülesminek hästi avatud siis ülemal soem kui all, üleval keskeltläbi 23c ja all 21c.
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring