Kuidas vahetaks elektrik oma korteri elektrisüsteemi?

[sinilill]

Oletame et tegu standartse paneelika korteriga, 2 tuba jne!
Olukord: Trepikodade elektripüstakud vahetatud, Peakaitse 25A, 2 gruppi a' 16A.
Ülesanne: Vahetada korteri elektrisüsteem!

Mu küsimus puhtalt huvist, teie kui elukutseline elektrik, kuidas vahetaksite oma korteri elektrisüsteemi?

a)lihtsalt renoveeriks, st vahetaks alumiiniumjuhtmed lihtsalt uute vaskjuhtmete vastu välja, vb pliidile eraldi automaat ja kaabel.
(juhtmed saab paneelide kanalites lihtsalt välja vahetada)

b)täismäng, pliidile eraldi automaat ja kaabel, valgustus eraldi automaadi alla, pistikupesad eraldi automaadi alla ja RVK. veel midagi?
(juhtmed saab paneelide kanalites lihtsalt välja vahetad, lisaks tulevad täiendavad freesimistööd)

c)?

Mind huvitabki kas keegi võtaks selle 5 pirni pärast selle suuremamahulise töö ette, kui juba midagi ümbes teha, siis ju täiega või üldse mitte?
Kuidas teeksite teie kui elektrik omale?

Ning kui keegi tööalaselt korterites elektrisüsteeme vahetanud on, siis võiks ka siia kirja panna, millist lahendust kliendid eelistanud on?

[Kalvis]

Kõik sõltub konkreetsest juhtumist ja kliendi rahakotist ja/või tema kiiksudest.
Ise olen soovitanud, et vähemalt köök-vannituba saaksid RVK alla.

[maik]

Kuulsin ühe sähku-mehe käest, et mingi direktiivi järgi käib era-majades nüüdsest kõik vool läbi rkv-kaitsmete.
Korteritest ei tea midagi.

[Kalvis]

Jep, uuem nõue on jah, et eramajades peavad pistikupesad olema RVK all. Kuid see kehtib uute objektide kohta, vanematele kehtivad nendeaegsed nõuded.

[Külaline]

Ülesanne: Vahetada korteri elektrisüsteem!

Justnimelt, seega vaja süsteem eelnevalt projekteerida, mis annab ka vastused ülejäänud küsimustele.

[xxNIMETUxx]

kingsepp käib ilma kingateta. kliendile teeme korraliku töö aga endale ajutiselt igavesti;)

[Imelik]

Ei saanud siiski täpselt aru milliseid kahtlusi/ kartusi on omanikul elektripaigaldise renoveerimisel?
Enamusele annab projekt vastuse ja Teie enda soovid. Mis võiks saada veel takistuseks?
Kahjuks olen näinud kuhjaga kallist viimistluse renoveerimist, mille all on kasutamiskõlbmatu elektripaigaldis. Sel juhul renoveerimise mõte (jutt ei ole ju tapeedivahetusest)? Juhtmete vahetamine ei ole renoveerimine (vaid vana ennistamine uute materjalidega).

[Piikel]

Sinilill - kui kavas teha korralikum remont, aga seintes vanad alumiiniumjuhtmed, siis on igal sajal juhul sajast mõtekas juhtmed kõik ära vahetada, kui see lihtne on. Samuti kilbis ühendused kaasajastada - automaadid, rühmad jne. Samuti RVK. Pole hiljem tuha päheraputamist, kui mingi vana ühendus kuskil laenurgas asuvas vanas harutoosis järele annab või mõni juhe paneeli sees katkeb. Kahjuks tuleb selliseid situatsioone tänapäevases Eestis sageli ette.

[trebla]

Juhtmete vahetamine on mõistlik, kui juba remont niikuinii käsil.
Tihti pingutatakse eraldi gruppidega üle - teil pole ju lihtsalt nagunii niipalju raha, et hiljem elektrit nõndapalju tarbida, kui vägev lahkugrupeerimine võimaldaks.
Köögi ja vannitoa peaks muidugi eraldi gruppide alla panema.

Kuid et uued nõuded nõuavad RVK-sid ning mõistlik inimene paigaldab ka liigpingepiirikud, siis eraldi korterikilbi tekitamisest siiski ilmselt mööda ei pääse.

[Külaline]

Liigpingepiirikuid ei paigalda mõistlik inimene - neid paigaldab teadlik inimene.
Tihtilugu topivad projekteerijad neid arutult - ju saavad OBO käest koolitust...
...näiteks suurema linna kortermaja korterid- toide tuleb maakaabliga võimsast alajaamast - milleks LPP?

Teine asi on piksekaitse ja õhuliinidega hooned.

[trebla]

Kui mõistlik inimene ise millestki aru ei saa, siis ta katsub enesele selle selgeks teha, mitte ei hakka koolitatud inimesi arututeks nimetama.

[Külaline]

Kuskohast see liigpingelaks siis tuleb? Ja kas mõistlikud inimesed, panevad iga oma seadme juurde ja III astme (D) piiriku? Selle peaks ka ju pähe määrima?!
Mitu juhtu terve eesti peale on teada, kus ülepinge, millele C piirik reageerib, tuleb maakaabliga kortermaja korterisse? Räägime ikka suurematest linnadest, mitte väikeasulatest kus pisikesed mastalajaamad ja õhuliinid.

Tõsiselt huvitaks selline statistika...

(maamajas on II+III elementaarne kui kliendil raha on)

[dumbuser]

No nulljuhi katkemiseks ei pea õhuliini ehitama. Samas ma ei tea kuidas see jama juhtus aga ilmselt esmaspäeval hakkan lappima kahte UPS'i (2kW kumbki) ja ühte toiteplokki (ka vist mingi 2kW). Kirjelduse põhjal loodan, et ehk piisab toites olevate "lüütide" vahetamisega aga see pole enam teemakohane jutt. Igatahes on neil üle 300 voldi sisendisse lastud. Kõik seadmed istuvad eraldi "elektrikapi" taga mis omakorda on ühe suurema maja sees. No kes see siuksel juhul neid liigpinge asju ikka topib. Aga näe oleks võinud olla.

[vaaderman]

kingsepp käib ilma kingateta. kliendile teeme korraliku töö aga endale ajutiselt igavesti;)

nii ta on jah
iga päev vahin oma katlamajas ajutisi juhtmeid
mis ripuvad automaatikaseadmete ja pumpade küljes
nädalavahetusel teen ära ja nii juba aastaid
peab vist elektrikust sõbra palkama neil on se
juhtmete taltsutamise käpas

aga kliendi juures sellist jama ei ole kõik on nii nagu peab
kuna muidu ju ei saa raha kätte

[jan]

No nulljuhi katkemiseks ei pea õhuliini ehitama.

Palun infot selle kohta, mis marki liigpingepiirikud hakkavad tööle juba ~250V juures, kaitstes seeläbi seadmeid neutraali katkemise korral tekkivate probleemide eest? Enda kortermajas oli paar aastat tagasi naabritel tulekahju, mis oli tingitud neutraali katkemisest koridori kilbis (korterid ise on 1F). Peenikesed Al juhid on endiselt alles ning ohtlikud. Endale on praegu silma jäänud ainult spetsiaalsed abiseadmed, mis siis kas kontaktori või kaitselüliti ohu korral lahutavad. Ning ohtu monitooritakse kas N ning F vahelise pinge mõõtmisel (> 275V) või N ning PE vahelise pinge (>30V). Embakumba, seadmed on relatiivselt kallid võrreledes igasugu OBO liigpingepiirikutega, mis on pigem mõeldud äikesest tingitud liigpingete maandamiseks.

[trebla]

Palun infot selle kohta, mis marki liigpingepiirikud hakkavad tööle juba ~250V juures, kaitstes seeläbi seadmeid neutraali katkemise korral tekkivate probleemide eest? ..........

no piirikute tööpõhimõte on juba selline, et liigpinge korral lühistavad vastava juhi maaga. Seetõttu ongi nad sobivad ainult kaitsmiseks impulssliigpingete eest. Kui pikaajalise liigpinge puhul piirik rakenduks, siis oleks ka tegemist pikaajalise lühisega, ehk kilbis korralik särin ja kokkuvõtes võib see asi kõige täiega põlema minna. Pealegi kui nüüd kujutada ette sellist varistori, mis laseks sihukese hulga energiat enesest läbi, mis on vajalik kaitselüliti rakendama panekuks, siis maksaks see kah hulga raha.

Pikaajaliste liigpingete vastu aitabki seetõttu vaid pingekontrollirelee, millega saab näiteks automaadi vabasti rakenduma panna.

Häda aga jälle selles, et selliseid reguleeritavate sätetega seadmeid vististi tavaisikule juurdepääsetavasse kilpi ei tohi üldse paigaldada.

[trebla]

Kuskohast see liigpingelaks siis tuleb? Ja kas mõistlikud inimesed, panevad iga oma seadme juurde ja III astme (D) piiriku? Selle peaks ka ju pähe määrima?!
Mitu juhtu terve eesti peale on teada, kus ülepinge, millele C piirik reageerib, tuleb maakaabliga kortermaja korterisse? Räägime ikka suurematest linnadest, mitte väikeasulatest kus pisikesed mastalajaamad ja õhuliinid.

Tõsiselt huvitaks selline statistika...

(maamajas on II+III elementaarne kui kliendil raha on)

Liigpinge indutseeritakse korteris endas, kui välk kuskilt lähemalt kasvõi mööda lööb. Pluss absoluutselt iga lülitamine tekitab lülitusliigpingeid sealsamsas. Iga laks ei pruugi kohe seadmeid läbi lüüagi, aga uuristab isolatsiooni. Ning siis ükskord läheb asi justkui iseenesest õhtale.
T2 piirikud (mis enamasti on varistorpiirikud) lõikavad maha igasuguseid impulsse - ei ole nii, et nad alla mingi pinge väärtuse üldse mõju ei avalda. Ja muidugi on mõistlik suurema kodukinokompleksi (kus niikuinii telekaid, DVD mängijaid jms. elektroonikakola hunnukus ühes kohas koos on) ette lisaks omaette piirikukomplekt panna - tänapäeval on selliseid pikendusjuhtmete komplekse müügil, kust ka nõrkvoolukaablid läbi käivad.

Kuid kui kohe tahtmist või raha pole mitut astet muretseda, oleks emmast-kummast üksikuna võttes ikkagi palju abi... millegipärast lööb inimene käega ja jätab asja täielikult kaitseta..

[amp]

Häda aga jälle selles, et selliseid reguleeritavate sätetega seadmeid vististi tavaisikule juurdepääsetavasse kilpi ei tohi üldse paigaldada.

Kas ei tohi paigaldada reguleeritavaid seadmeid üldse või on silmas peetud selliseid seadmeid, kus puutekaitse puudub?

[trebla]

...

Kas ei tohi paigaldada reguleeritavaid seadmeid üldse või on silmas peetud selliseid seadmeid, kus puutekaitse puudub?

Ma ei pretendeeri siin asjatundjaks olemisele. Kuid kodukasutajale mõeldud toodete standardeid pidavat läbima mõte, et toode peab olema tarbijale kasutamisvalmis müügihetkel. Ilma täiendavate seadistusteta.

Näiteks kodukasutaja kaitselülitite standard keelab otsesõnu kaitselüliti vabasti reguleerimisvõimaluse. Seega näiteks reguleeritava termovabastiga mootorikaitselüliteid justkui kodukasutaja käeulatusse ei tohiks lubada. (Kilp lukku ja võti käidukorraldajale!)

Pidavat jah olema mööndus, et võib, kui reguleerimiskruvi jääb puutekaitse taha....
Lõpuks on ju kõik kaitselülitid sisuliselt reguleeritavad, kui korpus lahti võtta .. kui vaja, saab ka bimetalli õhemaks viilida ja magnetvabastit ümber mähkida.

Seega eelpoolmainitud pingekontrollirelee tuleks pärast häälestamist plommitud karpi panna?
Kellele jääb sel juhul tootevastutus - tootjale - kilbivalmistajale?

Praktikas taandub asi muidugi inspektorile, kes peab asjakohaseid standardeid valdama - tuleb kontrollima, leiab reguleeritava aparaadi ja nõuab vastavaid pabereid? Milliseid?.. eks ta ise teab..

[jan]

Pikaajaliste liigpingete vastu aitabki seetõttu vaid pingekontrollirelee, millega saab näiteks automaadi vabasti rakenduma panna.

Jep, seda minagi ning nende tavaliste liigpingepiirikute tööpõhimõtetega olen kursis. Seetõttu ma üritasingi viisakalt küsimust suunata - ehk olen tõesti ise loll hoopis ning pole toodetevalikuga kursis. Kuhugi kortermaja kilpi mõni OBO vms tootja liigpingepiirik pista ning siis uhkelt vastu rinda taguda, et "nüüd olen neutraali katkemise eest kaitstud" tundub rumalus.

[trebla]

Jep, seda minagi ning nende tavaliste liigpingepiirikute tööpõhimõtetega olen kursis. Seetõttu ma üritasingi viisakalt küsimust suunata - ehk olen tõesti ise loll hoopis ning pole toodetevalikuga kursis. Kuhugi kortermaja kilpi mõni OBO vms tootja liigpingepiirik pista ning siis uhkelt vastu rinda taguda, et "nüüd olen neutraali katkemise eest kaitstud" tundub rumalus.

Üks idee: pane tavapiirikud rikkevoolukaitsme järele - kui pinge suureneb, siis nende leke kasvab.
Katseta seejärel nulli katkestamisega erinevatel faasikoormuste kombinatsioonidel.

Piirikud peaks olema vast ühendatud 4L skeemi järgi..

[jan]

Üks idee: pane tavapiirikud rikkevoolukaitsme järele - kui pinge suureneb, siis nende leke kasvab.

Minu arust ei leki varistorid enne läbilööki väga midagi? Sedavähemikuga kaitsed hoopiski mitte. Ja isegi kui nad seda teeks, siis päris kindlasti ei saaks sellise lahenduse peale kindel olla, sest andmelehtedes on toodud ikkagi läbilöögi pinge, mitte lekkimise kõver erinevatel pingetel, mille alusel saaks siis oma süsteemi "kalibreerida".

[Külaline]

Varistori takistus sõltub pingest ja nad on projekteeritud nii, et normaalse võrgupinge korral (400V) on nende takistus sedavõrd suur, et nad mingit toimet ei oma. Pinge suurenemisel alatest 500V aga väheneb nende takistus järsult

[pl]

Liigpingepiirik (C tüüpi varistortüüpi) kontroll-375V alalispinge juures tekkiv juhtimine teeb voolu 1mA (B+C piirk oli vist 3mA)- seda kontrollmõõtmist saab teha Metrel'i Eurotest 61557 -ga teha. Millise vahelduvpinge juures 10 või 30mA rikkevoolukaitse rakenduks? Arvan et "nulli ujumise"ja N katkemise puhul siin liigpingepiiriku ja mitteseadistatava rikkeoolukaitse järjestikku ühendamiste kombineerimisest abi et ole.

[trebla]

Kui nüüd korralikult järgi mõelda, siis piirikute-ja RVK kombinatsioon neutraali katkemisel tekkiva liigpinge vastu ei aita palju proosalisemal põhjusel:


Nimelt, ega neutraali katkemisel siis allesjääva faasi pinge maa suhtes ei kasva - see jääb ikka kenasti 230 V peale ja seega faasi ja maa vaheline piirik toimetab vanaviisi edasi, ning lekkevool läbi tema ei muutu kriipsu võrragi.

Muutub tarbijaga ühendatud N juhi pinge - see ujub minema teiste faaside suunas, sõltuvalt faaside koormuste ebasümmeetriast.

Ja kui faasi ning N vahele peakski olema piirik paigaldatud ja selle leke kasvaks kasvõi mahapõlemiseni... rikkevoolukaitsme jaoks oleks tegu ikka normaalse talitlusega ning ta ei rakenduks mingil juhul.

Seega neile, kes pingekontrollireleed ei raatsi osta, peaks lihtsaim vahend neutraali katkemise vastu kaitsmiseks olema rikkevoolukaitse järel N ja PE vahele sobiva suurusega takisti paigaldamine.