ebaregulaarne kütmine-korsten

[vots]

tere kõikidele minust asjatundjamatele.plaan on mul osta korstnakive ja hakata vaikselt laduma teist.ja teha hiljem ka tellisahi.kuidas mõjub ajapikku korstnale ebaregulaarne kütmine.vahest paari kuu jooksul paar päeva.vahest tihedamini.ülakorrus külm.ma ise arvan et hästi ei mõju,arvamus tulnud peale erialase kirjanduse uurimist..äkki siis telliskorsten pole hea lahendus.või teha telliskorsten ja roostevaba sisuga.siis läheb see kyll topelt kalliks.ma oma mõtetes moodulkorstnaid ei poolda.ja kuhu see kondens siis suunata ja kuidas se möjub tellisahjule.või pean sellest elava tule varjandist loobuma.ja valima õhksoojuspumba mis sellesse metsamajasse iseenesest ei sobi.venib küll pikaks aga üks küsimus veel.et kuidas mõjub korstna tõmbele korstna plekist katus?on selleks katuseks vajadust?igatahes tänan juba ette

[motamees]

Katus oleks ülimalt hea sellise harva kütmise juures. Ega seda korstent muu ei lõhu, kui niiskus. Vinks-vonks korstna juures ei sega plekist katus mingit tõmmet.
Ära siis unusta, et niiskus saab tulla ka altpoolt korstnasse.

[taastaja]

Ehk peaks rohkem muret tundma just selle kavantatava tellisahju fassaadi tervise pärast... sest, kui juba korsten otsad annab selle harva kütmise ajal, siis see telliahi on juba.....

[kaminahi]

Eks see projekt ühte maakodusse-suvekodusse on planeeritud
Isokern korsten http://www.schiedel.ee/tooted/isokern/
ja kombineeritud ahi http://images.google.com/images?hl=en&q ... tnG=Search

[vots]

nüüd pean juba uue küsimuse esitama.selles moodulkorstnas pidi kondens tekkima.osad siin foorumis on kirjutanud et kütmise algul susiseb visiseb korstnas.tal peaks mingi kondensvee koguja olema põhjas.sellel mis seal aadressil oli,seda polnud.usun et see neil küll olemas.aga kuhu selle vee suunama peab.põranda alla? liitritega seda vett vist ei tule.või kuidas see on seda tüüpi korstendel lahendatud.mida see kombineeritud kütteseade tähendab.ma ei saa neist joonistest päris aru.on seal tegu tellistega või on mingid muud materjalid?ja palju sedasorti materjalidel on kestvusaeg ja muud plussid miinused.oleksin nüüd küll hästi informeeritud kui sedasorti infot saaksin.eks neid küsimusi palju ole .vots

[kaminahi]

Mulle pole Isokernist nii hullu juttu küll räägitud aga katus pane kindlasti peale,
Kombneeritud on nii, et on õhkkütte ja salvestav tellismass on ka. Koldeks on metallkolle, väiksem kaminasüda näiteks.
saad kähku toa soojaks ja hommikuni hoiab sooja sees ka.

[motamees]

...liitritega seda vett vist ei tule...

Tuleb ikka. Tean/nägin kahte kohta, kus jooksis mööda põrandat lahve vesi. Seal oli küll see fibo korsten. Aga ega ei ima see isokern ka seda vett mette sisse, nagu tellis. Sellepärast ta parem ongi. Just kartsid siin niiskuse lagunemist. Ja hind on ka umbes võrdväärne.
Kindlasti tuleb korstna põhja panna kondentsvee äravoolu trass. Olen näinud reklaamkatalooge, kus need ka sees on.

[vots]

hakkab looma.minu arusaam.ja võibolla ma need kasutusele võtangi.kuhugi peab siis tegema selle veeärajooksu.või peab seda igakord hakkama tühjendama aga sellepeale ma mõtlema pean mis sellest saab.või kuidas see on mõeldud seda tüüpi korstendel..uus põrand on juba valmis(õhutatav altpoolt,talvel kinni)et äkki suunaks sinna põranda alla.siis jälle tekib see niiskus põranda alla.ja see pole jälle hea mõte.sellepärast oleksingi tahtnud telliskorstent ja tellisahju.et seal seda veekogumise jama pole.aga mis ma rahast raiskan.kui see telliskorsten harvade kütmiste tagajärjel ära laguneb

[vots]

kuna järjekindlus viib sihile ja julge hundi rind ka haavleid täis,siis esitan veel teemakohase küsimuse.kuidas see kondensi ärajooks korraldada.see kui põranda alla ka torusse suunata(ausalt öeldes ma ei tea,kas seda nii teha saabki)ja sealt..drenaazi.kas jäässe ei lähe?või see kondensi jutt on ülepaisutatud,et sellises koguses seda võib tulla.eks seal ole kõik tegurid lugemas.mis temperatuur toas ja õues,millega kütta..kui niiske on küttepuu siis.asi selles,et ma saaks veel põranda alla ligi altpoolt,et mingi toru paigaldada.kui nüüd tuleb välja,et tavaliselt tuleb seda kondensi ainult kütmise algul,ja selline suur kogus rohkem erandjuhul siis se kondensi anum on seal kogumiseks olemas komplektis.kui teil kogemusi kulub teadmiseks ära.niipalju,et kombineeritud ahju idee vist on kõige parem küll.mõte vist on selles et esialgse niiskuse võtab see raudsisu vastu nagu ma aru saan

[motamees]

...kui nüüd tuleb välja,et tavaliselt tuleb seda kondensi ainult kütmise algul,ja selline suur kogus rohkem erandjuhul siis se kondensi anum ...

Kui käisin poisi maja ainult paar korda nädalas kütmas, siis tilkus iga kord. Korstna alt luuki lahti tehes oli näha kuda korstnas sajab. Ei pannud sõna SAJAB jutumärkidesse, kuna nii see täpselt välja nägi.
Nüüd regulaarsel kütmisel pole enam vett näha olnud.

[jjn]

Mul on mõlemal korstnal ka plekist katus peal, avatud nelja suunda, tuul saab risti läbi käija. Kuid kõvema tuisu ja tuulega satub lund ikka sisse mingil määral. Ühel korral oli ülemise siibri peal lausa jäämüts (ma sees ei ela hetkel ja 2.korrus on külm), nii et ei saanud alguses siibrit lõpuni lahtigi tõmmata.
Kui korstna tpp on tuultele avatud ja üle katuse harja ulatub siis julgen katust soovitada küll. Tõmme on olnud väga hea, ei kurda.

Veel ei tea, kuidas korstnapühkijad sellesse suhtuvad. Muudab see nende tööd ebamugavamaks. Kinnitus on tehtud kahest, - plekist painutatud liistakate külge, kokku 4.kruviga.

[nõginina]

Kui korstna tpp on tuultele avatud ja üle katuse harja ulatub siis julgen katust soovitada küll. Tõmme on olnud väga hea, ei kurda.

Veel ei tea, kuidas korstnapühkijad sellesse suhtuvad. Muudab see nende tööd ebamugavamaks. Kinnitus on tehtud kahest, - plekist painutatud liistakate külge, kokku 4.kruviga.

Kui korstna tipp harjast madalam siis tuleb just korstnale katus peale panna.Kui katuse avamiseks tööriistu vaja pole siis on ok.