Aerocist välissein

restauraator

Õhuvahe ei tule ju siis päris 0-. Hoopis päris kalliks kipub laiem vundament minema.Ei saa ka päris aru,milleks on vaja nii palju vaeva näha selle vundamendi sisemise ja välise soojustamisega ning hüdrodega.Madalam rajamiskõrgus on teine asi, aga et põranda soojustamise pärast vundi soojustada ei tasu vast küll ära.Mina olen küll lihtsamat teed käinud ja põranda täitematerjalidega kõrgemale(seinte vahele) tõstnud või hoopis alt tuulduva teinud. St. lintvundamendi täidan seest liiva-kruusaga,ehitan seinad valmis, panen katuse peale ja siis peno maha ja valan põranda ära.(peno alla võib ka hüdro betoonikihiga teha,kindlasti tuleks vundamendi ja sokli vahele hüdro panna)
Muidugi on plaatvundamendil pehmetel pindadel suuremad plussid.Või üldse eks igaüks vali selle, mis tundu temale mugavam.Edu!

Kiku · Lugemata postitus Postitas **Kiku** » 21 Veebr 2006, 18:42

To Dolby: Soomes pannakse seda mummukilet jah, ma tean, olen seda seal ka ise paigaldanud. Piirfeldi jutu järgi see aga vale. Nii ma mõtlesingi kõik monoliitbetoonist teha, nagu juba aastakümneid tehtud. Toon siin ära ka oma küsimuse ja Piirfeldi vastuse:
Soov teha kergplokkidest maja telliskivivoodriga. Et siis 200-ne kergplokk (ilmselt Aeroc), peno 10-15cm ja telliskivivooder. Kuna sellise konstruktsiooni puhul läheb sein paksuks, tuleb vundament teha 50 cm lai. Mida arvata projekteerija soovitusest teha vundament (seest väljapoole) 25 cm betooni, 10 cm peno ja 15 cm fibo+krohv. Ise asendaks parema meelega selle fibo ka betooniga. Siis jääks vundamendi vaheline peno seina penoga kohakuti ja kaoksid külmasillad. Drenaazi pole plaanis, pinnas on mingi liiva ja savi segu. Mida arvata sellisest vundamendist? Kuidas on lood niiskusega, kui peno on seal betooni vahel, kas siis tuleks teha vundamendi hüdroisolatsioon? Muidu mul seda plaanis polnud. Või on mõtekas teha kogu vundament ikkagi täisbetoonist?

Tere. Üsna ratsionaalne mõte teha kogu vundament täisbetoonist. Pole vaja mingeid sokli ja vundamendi soojustusi ja hydrosid. Kui aga hakkad sinna kahe kihi vahele penot panema, siis pead arvestama piisavalt keerukate hydrotöödedega, mille kvaliteedi kohta võid kunagi hiljem täheldada, et siiski ei õnnestunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Dolby · Lugemata postitus Postitas **Dolby** » 13 Mär 2006, 13:33

Kiku rääkis

Nii ma mõtlesingi kõik monoliitbetoonist teha, nagu juba aastakümneid tehtud.

Sama siin. Peale kõiki arvutusi ja unetuid öid veebis, tundub, et kõige odavam ja lihtsam on tellida Keila Betoonist auto, milline valab saalungivahed täis.

Kiku · Lugemata postitus Postitas **Kiku** » 16 Mär 2006, 11:53

To Dolby: Kas uurisid ka vundamediplokkidest vundamendi tegemise maksumust? Kui jah, siis huvitaks, palju selle hind umbes tuli.

Dolby · Lugemata postitus Postitas **Dolby** » 16 Mär 2006, 13:03

Olen kokku löönud jah. Üks kindel objekt ja arvutused ainult mahus Fibo VS. Vund. blokid "Keilabetoon".

Fibo = 21300.-

Vund. plokk = 20650.-

Arvestatud ei ole transporti, mörte - segusid ega muud. Puhtalt põhimaterjal.

2korda2

See hinnavahe on ju tühine! Pigem tuleks sellisel juhul arvestada just töörahade jms. Kumb siin suurema summaga hiilgab?
Samas, kui betoonvundamendiga on tõesti vähem jama, siis tuleb endal ka ikka seda ted minna.

Virgo · Lugemata postitus Postitas **Virgo** » 26 Apr 2006, 10:11

Ettevaatust penoga, kui jäetakse see tuuletõkkeks, ehk siis kandekonstruktsioon-peno-õhkvahe-välisvooder.
Meil müüdav peno on suure mahukahanemisega, see tähendab, et aasta pärast ei ole peno enam tuultpidav. Lahendus - kasutada kallimat penot või katta peno pind tuuletõkkekangaga, või kui näiteks vaja paigaldada 10 cm penot, siis paigaldada see kahes kihis (2 x 5 cm), nii et vuugid ei kattuks.
Peno paigaldamisel kergplokkseinale jälgige, et töömehed ei paigaldaks seda "pätsikestega", sellisel juhul tekib konstruktsiooni ja soojustuse vahele tuulekoridor, nii paigaldatud soojustus on lihtsalt maha visatud raha. Lahendus - kogu peno tagumine pind peab olema liimmördiga kaetud, kui see ei ole võimalik (näiteks sein liiga kõver), siis kogu penoplaadi perimeeter olgu mördiga kaetud.

Lugemata postitus Postitas **Hiid** » 26 Apr 2006, 21:48

kõik majad, mis ehitatakse on pätsikestega tehtud

jakob · Lugemata postitus Postitas **jakob** » 19 Juul 2006, 18:17

kui teha sein 200- st kivist ja 10 või 15 villa, siis kas eelistada Fibo 200 või Aeroc 200?
Fibo praegu kättesaadavam ja odavam!
Kumb müür on tugevam?
Kas reikade kinnitus Aerocile lihtsam ja odavam?
Kas liimiga laotud sein on soojem kui seguga laotud?

parimat

Lugemata postitus Postitas **Hiid** » 19 Juul 2006, 18:47

jakob kirjutas:kui teha sein 200- st kivist ja 10 või 15 villa, siis kas eelistada Fibo 200 või Aeroc 200?
Fibo praegu kättesaadavam ja odavam!
Kumb müür on tugevam?
Kas reikade kinnitus Aerocile lihtsam ja odavam?
Kas liimiga laotud sein on soojem kui seguga laotud?

parimat

Mina paneks fibo. Põhjendada ei oska. Meeldib rohkem.
Fibo peaks olema tugevam.
Reikade kinnitus on sama.
Liimiga laotud sein on soojem

Need on vaid minu arvamused. Loe signatuuri

Chef · Lugemata postitus Postitas **Chef** » 20 Juul 2006, 08:14

kes aerocist ehitanud, see kirunud, et jube pude on, müüri ladumise käigus lendab plokkidelt nurki kõvasti ära, pärast pead liimiseguga parandama. survetugevused on aerocil ja fibo3-l sarnased. fibo ei karda niiskust. aerocisse on hiljem hea naelu taguda, fibosse tuleb spets tüübel panna. 100mm ja 150mm vill 200mm fibo peale ei anna välja U=18W/m2K (vastavalt U=0,270 ja U=0,198), vajalik oleks minimaalselt 170mm villa, 150mm villa ja 200mm aerocit annab välja U=0,165 see on ok. arvuta välja kumma kiviga lõppkokkuvõttes odavam tuleb.

numan · Lugemata postitus Postitas **numan** » 20 Juul 2006, 10:57

ehitage ikka nii et parem oleks mitte odavam

kõik majad, mis ehitatakse on pätsikestega tehtud

ma tahaks vaadata kuidas neid maju vastu võeti

sest ükski järelvaataja sellist asja ei luba. maha ja uuesti peale perimeetri määrides!

jakob · Lugemata postitus Postitas **jakob** » 21 Juul 2006, 12:13

Kas fibost müürile võib sillused laduda või teeb see seina külmemaks(15 cm villa)?
Millised variandid on siseviimistlusel? Kas saab fibole relakaga juhtmete paigalduseks sooned sisse llasta?

tänan eelnevate vastuste eest
parimat

Chef · Lugemata postitus Postitas **Chef** » 21 Juul 2006, 15:19

kui fibo seina panna fibo tüüpsed sillused, siis mismoodi see seina külmemaks teeb? või tahad r/b silluseid? 150mm villa, annab juba üksinda nõutava soojajuhtivuse välja, niiet pane kasvõi terassillused

fibosse on väga lihtne sooni lõigata.
kust sellised hirmud üldse pärinevad?

jakob · Lugemata postitus Postitas **jakob** » 21 Juul 2006, 16:42

tänud!
Ma just mõtlesingi petoonist valatud silluseid, aga kirja olen pannud vale sõna.
Ja kui juhtmed saab ka seina sisse panna, siis hakkan otsusele jõudma!

parimat

Dolby · Lugemata postitus Postitas **Dolby** » 23 Juul 2006, 21:01

Sillused petoonist. ? Proovi alguses betooni . . .

Vennike

mul maja ehitatud 375 aeroc -ist.ei pirise... maja suurus 78m2.kütte perioodil 6k kulub 6000.-eek. toa tem u23-26c

Külaline

Kalvis kirjutas:Mujal juba vastasin - eesti kliimas siiski ei piisa sellest, kuigi kohustusliku minimaalse soojustuse annab välja. Vahtplast maksab sedavõrd vähe, et teeb oma kulutused kiiresti tasa.

arvan et kalvis... toodab vahtplasti!!

Kalvis

Valesti arvad. Ja vahtplasti ma oma maja välisseina ei paneks. Samas on ta hinna/kvaliteedi suhtega tasuv materjal, seega teistele soovitada julgen.
Küll olen hariduselt energeetik ja lihtsalt valus on vaadata, kui inimesed omaenda lollusest senti koonerdades kaotavad miljoneid.

Külaline

mul seinad aeroc 375 ja tuba normaalselt soe, kütet ei lähe ka teab mis hullusti. seega ei ole põhjust karta.

trumm

mul seinad aeroc ecoterm 375 ja selle talvega olen sii snüüd näinud, et kõik jutud vähesest soojapidavusest on puhas umbluu!

200m2 maja kütab hetkel praktiliselt ainult õhksoojuspump, mille võimsus ei ole nii suurele majale ette nähtud. aeg-ajalt kütan alumisel korrusel puupliiti ja väikest kaminat juurde. kui kütta viitsin, siis on alumisel korrusel +22 normaalselt sees (ka suurte külmadega) ja ülemisel ca 17. ja see ei ole utoopia.

Kalvis

Ma elasin mitu aastat majas, mis koosnes vaid 20 cm paksusest narva plokist ning ahjuga küttes jäid jalga vaid drussikud. Ja tule ütlema, et mul külm oli, kui väljas paukus -25 kraadi pakast.

vennike

ja sellel ahjul ei pandud kunagi siibrit kinni,ja kivid kukkusid ja iga kahe aasta järel ehitati uus ahi!(sellises majas elaksin surmani):)

trumm · Lugemata postitus Postitas **trumm** » 05 Mär 2007, 12:18

kalvis ilmselt küttis nagu segane. küsimus ei ole ju selles, vaid seinte soojapidavuses.

mul on aeroc ecotermist seinad, 200m2, kütab toshiba daiseikai ras 13 (vaata ise, et ett enähtud väiksemale pinnale), aeg-ajalt (loe - 2-3 korda nädalas) kütan ca paar tundi puupliiti + väikest shamottsisuga malmkaminat. ei ole külm. aknad on suured (3 tk näiteks 2,6 x 1,8), puitraamiga üheraamsed 2-kordse klaaspaketiga, rõduustega koos 5 välisust - kõik puidust ja klaasidega). elektrikulu ca 1000 - 1500 eek kuus - õhksoojuspump + niiskusekoguja (siseviimistlustööd pooleli) + tööriistad. pole vist väga hull, mis?

aga eks kõige paremad eksperdid aerocist maja suhtes on ju ikka need, kes ise sellises majas ei ela

))

restauraator

Ma usu küll, et eksperdid ainult ühest materjalikihist koostatud seintega maja ka endile ei ehita, olgu see siis aeroc ecoterm või veel soojem materjal. Kui siin Kalvise kallal noritaks nagu oleks tema pakutud variant kehvem, siis isegi mõõtmisi tegemata võib õelda, et soojuspidavusele pole küll midagi vastu panna. Kestvusega on lugu ilmselt vastupidine, aga siin hõiskamine ju soojuspidavusest.