Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Külaline
külaline

Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tervitet

Sai endale soetatud nõukaaja lõpus ehitatud maja, milles lahtine kesküttesüsteem, ilma akupaagita. Aga pidev katlakütja elu hakkab ära tüütama, tuleks sinna vahele panna mingi soojussalvesti. Kas selleks tuleb terve süsteem kinniseks ehitada või toimib asi ka lahtise süsteemiga? Mis võiks sellise süsteemi ümberehitus umbes maksta, koos kõikide tarvikutega, k.a akupaak ( maht min.2m3 ) Paak peab olema neljakandiline ja tuleb kohapeal kokku panna. Tahaks teha kalkulatsiooni, kas on mõtekam olemasolev süsteem ringi ehitada, või toppida maja soojuspumpasid täis.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3801
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 80 korda

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Oeh. No hakka pihta katla valimisest. Selleks on aga vaja teada soojakulu. Õnneks pole sul siin mitte silpigi, ei maja suurusest, ega kasvõi umbmäärasest praegusest soojusvajadusest. Seejärel saad teada palju soojust vaja on, siis saad teada kui suure akupaagi puhul ei pea lillegi liigutama. Siis valid sellise katla, mis suudab lisaks majale ka akupaagi sisse midagi tekitada. Samas võid ka küttefirmadesse minna ja tingimused ette laduda ning kohapeal saad mingi enamvähem tulemuse kah. Mina vahetasin endal ise kolm aastat tagasi kõik välja. Oli täpselt sama olukord. Akupaak mahtus nibin-nabin uksest sisse ja läks maksma vist kuskil 10 kilo. Katel oli vist 15 kilo. Igasugu kellad-viled-kraanid-pumbad-torud jne läksid ka kuskil 15 kilo. Kokku läks vist 35 või 40. Akupaagi soojustus oli vist ka selle hinna sees. Kokku kruttisin seda asja nädal aega. Õhtuti, iga õhtu kuskil 2 v 3 tundi. Valmis asja eest küsiti ilma midagi täpsustamata 110 000. Umbes pool aastat (asjaks läks kevadel ja sügisel ning talvel käisin igasugu tuttavate juures nende lahendusi uurimas) läks aega siis oli enda arvates asi selge. Kõige tähtsam oli aru saada miks ja kuidas mingi asi töötab. Ja noh siukse pisikese süsteemi puhul sain hakkama. Tegelikult elasin ise sees ja tuba haaval viskasin põrandaid välja ning panin veega kütet. Selle kõik sain siis valmis kui uue katla sisse tõstsin. Kui uus süsteem testimisel end heast küljest näitas, alles siis viskasin radikad ja vanad torud seintest minema.
katla aadu
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas katla aadu »

Kui suur see maja siis on, et selle soojuspumpasid täis peaks toppima? Võib-olla tasuks kombineerida tahkeküte+ soojuspump. Süsteem võib olla põhimõtteliselt ka lahtine, aga siis peaks paisupaak olema piisavalt kõrgel ja piisava suurusega, sest kui sa tahad lisada 2000l akupaagi, läheb sul ilmselt vaja oluliselt suuremat akupaaki kui seni (alates 200l). Lahtine süsteem ei anna ka piisavat kaitset lisa hapniku eest.
Külaline
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Maja on 170m3, täskelder+elukorrus Köetavat pida üleval 85m2, all ~40m2 Katel on Viadrus U-22, peaks olema 5 sektsiooniga. Hetkel tundub, et see katel toidab maja ära. Praeguse süsteemi kõige suurem miinus on see, et soe on niikaua, kui katlas tuli all, samas jääksoojus kuhugi ei salvestu. Soojuspumpasid peaks panema minimaalselt 2( üks üles, teine alla ), samas on elukorrus niivõrd liigendatud, et õhk ei liigu igale poole ja peaks panema 2 puhurit. Tahangi võrrelda, mis oleks mõtekam, kas ehitada süsteem kinniseks ja panna akupaak vahele või teha abiküte soojuspumpadega.

P.S Praegusel süsteemil on ka üks eelis: töötab ka voolukatkestuste puhul, kuna pole ühtegi pumpa vahel
katla aadu
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas katla aadu »

Arvan et, 5 sektsiooniga U-22 (25 KW) jääb lahjaks, et mõistliku ajaga kütta üles 2000l akupaagi vett +veel hoida maja(170/125m2) külmemate ilmadega kütteringis. Kui see sul üldse õnnestub, siis katlakütja ametist sa sellise väikse katlaga ei pääse. Ma loen su jutust välja, et sul on praegu toimiv radikaküte ja et tahad ka edaspidi radikte peale jääda, siis P.S Pumpadega ja automatiseeritud süsteemi saab ka nii teha, et see toimiks voolukatkestuse korral. Sellisel juhul ei toimi süsteem enam nii efektiivselt ja ühtlase soojajaotusega kui elektriga, aga hädapärast toimib siiski.
Külaline
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Aga nüüd panin vähe puusse. Tuleb välja, et mul on 7 sektsiooniga viadrus, lugeda tuleb pudelite arv+2 ( otsad ). Kas sinna taha on mõtet akupaaki ehitama hakata?
katla aadu
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas katla aadu »

Jah, see on juba parem katla suurus. Miks sa tahad akupaaki kohapeal kokku panna, kas näiteks Viljandi Metalli ovaalne ei mahu uksest sisse? 2000 liitrise mõõdud on: laius 700,H:1850 ja L1960
Külaline
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Selles see viga ongi, et ei mahu. Maja asub nimelt Hiiumaal ja hiidlased on madalad mehed ( ma ise küll euromõõtu, pea 2m pikk ). Välisuks, mis keldrisse läheb, on tehtud ~170 cm kõrge, laius ~90cm Täismõõdus uks on üleval, aga sellise suure asjaga keldrisse mööda treppi vist ei manööverda.
regulaarpostitaja
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas regulaarpostitaja »

olen kuskilt kuulnud, et kandilised akupaagid ei ole nii head, kui ümmargused. on seal mingi värk selle kihistumise, vee voolamise ja survetaluvusega.naabril on kandiline ja ta ei ole sellega rahul. endal ümmargune ja mured puuduvad. katlad täpselt ühesugused. keegi pakkus kuskil ka ümmargusi paake kohapeal koostamise võimalusega - väga võimalik, et miski viljandi ettevõte. soovitan uurida seda akupaagi teemat veidi sügavamalt, hilisemate murede vältimiseks.
rögaruts
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas rögaruts »

Tere

Akupaak lisada ei ole probleem. Märjamaa mehed teevad akupaagi 3-st sektsioonist mille asisem toru-jüri paari tunniga korralikuks 2-tonniseks paagiks keevitab. Sisse mahub igast uksest. Diameeter oli 1,2 m ja kõrgus vist ca 1,8 m. Auk paagi lisamisele ei pääse sa elektroonikast ja segamissõlmedest.
Oma lahtisele süsteemil paned pööningul asuvale paisupaagile pimeda ette ja lisad keldrisse membraaniga paisupaagi. Radiaatorid ja enamus torustikujäävad samad. Radiaatoritele on soovitav ette paigaldada termostaadid. Viadrus 7-ribiga on enam-vähem OK.

Kiire kalkulatsioon:
akupaak ca 6000
katla segamissõlm 3000
termostaadid radiaatoritele ja väljuva vee segamine koos elektroonikaga 5000
paisupaak, suur ringi tsirkpump, torud ja isolatsioonid peaks ca. 3000
muud kulud ja töö 5000 kuni 10000 krooni.
tom1
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas tom1 »

Olen pannud sarnasele süsteemile akupaagi ja muud vajalikud vidinad.Kindlasti ei tohi unustada muda filtreid.Kuna süsteem toimis enne oma tsirkulatsiooniga siis on radikates ja torustikusl palju settinud sodi.Nüüd kui panna pump siis sellest sodist tõuseb suurem osa lendu.Ühel majal oli süsteem vahetatud samasuguselt ja filtrei nad pidi puhastama iga 2. päeva tagant ja nii kuu aega järjest.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3801
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 80 korda

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Ja kui juba lähen tegemiseks siis võiks ka iga sõlme ette ventiile paigutada. See on sel juhul hea, kui midagi on vaja vahetada. Saab selle sõlme lihtsalt kinni keerata ja ei pea kogu süsteemi (kasvõi osaliselt) tühjaks laskma. Veel võid ka manomeetried ja kraadimõõtjaid paigutada, et anomaaliate puhul oleks vea leidmise jaoks palju andmeid.
Külaline
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tänud vastuste eest. Loen välja, et ümberehitus läheb maksma ~30 000.-, igaks juhuks kolmandik otsa, seega ~40 000.-. Soojuspumbad on samas hinnaklassis. Kumb variant on mõtekam- ringi ehitada või soojuspumbad panna? Soojuspumpade eelis on kasutusmugavus, samas elektrikatkestuste puhul jama majas. Keskküte pidi ka ilma elektrita töötama, küll kehvasti, aga töötab. Ja üks huvipakkuv küsimus- palju on keskküttesüsteemi tarvikute ( pumbad, regulaatorid jne. ) elektrikulu?
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3801
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 80 korda

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Kandiline paak on tõesti väiksema survetaluvusega kui sama paksu seinaga ümar paak. Aga kui sul süsteemis on olemas täiesti töökorras ülesurve kaotamise mehhanism, siis ei ole muretsemiseks põhjust. Elektrikuluga on täpselt niipalju kui võimsad need tarbijad on. Regulaatoreid ja ajameid on olemas ka ilma elektirta kujul. Pumpa vist ka aga pole siiani näinud, seega vähemalt pumba puhul peab elektrikuluga arvestama. Kui nüüd võtta mingi 50 W pump siis see suudab ööpäevaga kasutada pidevas töötamises 24*50 Wh energiat mis on 1,2kWh. Kuu ajaga siis 36 kWh. Kas see pump ka koguaeg uhab see on juba süsteemi ehituse ja seadistuse küsimus. Keskmine arvuti koos monitoriga peaks olema umbes 6 korda "võimekam" arvetekitaja. Samas ei tasu ka unustada, et kõik suured asjad koosnevad väikestest.
vesikana
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas vesikana »

Peaks ikka vähemaga läbi saama. Põhiasjad, mis vaja on: akupaak, kaks pumpa, katlatermostaat, kolmetee ventiil käsitsi juhtimisega, kinnine paisunõu, radiaatoritele termostaadiga ventiilid ja veidi torustike ümberehitust. Isoleerimisega tuled ise toime. Süsteem ei pea kinnine olema, ainult paisunõu peab võimaldama mahutada ka akupaagis paisunud vee s.o ligi +4% akupaagi mahust. Kinnise süsteemi puhul peab olema lihtsalt selline kaitseklapp, mis ei lase rõhul tõusta kõrgemale kui akupaagi või millegi muu süsteemis oleva asja madalam lubatud rõhk. Ühekorruselise maja puhul sobib ka 1,5bar väljalöögirõhuga klapp. Kui akupaagi saab näiteks kõrgemale, 1. korrusele panna, pääseb ühe pumbaga, ka katlatermostaat poleks hädavajalik, vaevalt, et Sul praegugi seda on.
Rostfrei
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2834
Liitunud: 22 Juun 2008, 18:36
Asukoht: Tartumaa
On tänanud: 15 korda
On tänatud: 40 korda

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Rostfrei »

A-klassi pumpade energia tarve jääb 15-20 W/h juurde.
katla aadu
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas katla aadu »

Lugedes eelnevaid postitusi (nõuandeid), siis sa peaks ikka endale selgeks tegema, kas tahad algelist ja primitiivset süsteemi või soovid efektiivsemat lahendust ja ootad asja juures ikka väikest mugavust ka. Kui sa nii väga elektrikatkestusi kardad, siis soovitan arvestada järgnevalt: katla ja akupaagi vahelised ühendused, nii peale kui ka tagasivoolu teed täies ulatuses 1 ½ torust(1 ¼ jääb lahjaks), kaasa arvatud ükskõik, mis sa sinna vahele paned (kuulkraanid, filtrid jne.) Pead jälgima, et nende avad oleks vastava läbimõõduga ja et ka akupaagi ühendusmuhvid oleks 1 ½ mõõdus. Torude vedamisel arvestad õigeid kaldeid, et õhupatju ei tekiks. Katla ja akupaagi vahelise alumise toru peale teed mõõdajooksu ahela (segusõlme)3/4 torust, kus on vajalikud näiteks pump UPS 25-60, siis 3T ventiil täiturmootoriga või termostaadiga ja alumise magistraaltoru vahele veel tagasilõõgi klapp, mida normaalsel juhul (elekri olemasolul) hoiab pumba surve suletuna. Niipea kui aga elekter kaob, siis klapp avaneb ja toimub vabaringlus. PS: Need standartsed Laddomat tüüpi segusõlmed ei kaitse tänu liiga väikestele avadele katelt ülekuumenemise eest!
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3801
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 80 korda

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

No ma ei tea seda Laddomati teemat. Viadrus U26/7 pole veel kakti läinud, kuigi on kivisöega keset katlatäie põlemist elektrita jäänud. Aga võibolla ühest korrast ei aitagi. Ja mul 1 ¼ torud.
katla aadu
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas katla aadu »

No jah, ilmselt katel katki ei lähe. Sõnastus sai natuke äärmuslik selle Laddomati kohta. No ma pakun mis sul juhtub, kui elekter ära kaob: Katlas vee temperatuur tõuseb, rakendub nii öelda häda variant. Õhu klapp sulgub ja põlemine pidurdub. Ma tahan öelda seda, et edasi sa ilma elektrita kütta ju ei saa, sest Laddomatil jääb võimsust vajaka , või ma eksin? Aga tee katse, lülita katlaringi pump(Laddomat) välja ja vaata kaua ja mis tulemusega kütta saad.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3801
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 80 korda

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Vabalt saab kütta. Olen mitu korda proovinud. Aga kuna vee hulk, mis liigub on kordades väiksem siis võtab kogu kütmisprotsess ka väga pikalt aega. Puudega kütmisel vast ei ole midagi hullu, saab vähem pilpaid alla laduda. Söega aga on õhuluuk lihtsalt kinni ja ega see süsi ära ei kustu, lihtsalt hiiglama pikalt hõõgub. Temperatuur ka tõuseb muidgi ja võibolla pikemalt sedasi jamades hakkab katel lõpuks katki minema. Aga ühest korrast jääb küll väheks. Niipalju kui mina aru sain ei olegi laddomat selle jaoks, et ilma elektrita kütta. Ta hoiab oma konstruktsiooniga ära katla katkimineku. Ja sellega saab ta hakkama. Isetehtu puhul on eeliseks kiirem paigaldus. Muud suurt erinevust ei oska küll välja mõelda.
Külaline
külaline

Re: Küsimus küttesüsteemide ehitajatele

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kui ma hakkan seda süsteemi ringi ehitama, siis üks kord ja korralikult. Radiaatorid ( malm ) ja torud kavatsen samad jätta. Kui tekib vajadus vahetada, siis vast pole see pärastpoole probleem. Süsteemis peab olema tingimata backup elektrikatkestuste puhuks, mis juhtuvad tavaliselt tuuliste, külmade, lumiste jne. ilmadega, ja kestavad suht pikalt. Aga ega ma ise seda tööd küll tegema ei hakka. Kui kellelgi huvi suvel sellega tegeleda, siis võite saata oma kontaktid tiit.tammerand@gmail.com. Hinnapakkumiseks võin saata andmeid, mida vaja, sest niisama keegi vist ei taha Hiiumaale tulla, et asi üle vaadata.
Vasta