Eterniitkatuse aluskattek kile?

[olavys]

Kuidas oleks uuel majal kõige õigem kasutada aluskatteks tavalist PE kilet. Majanduslanguse aeg - raha hingava kile ostmiseks pole . Tegemist on viilkatusega 45% ja pooleteise kordse kõrgusega ehk katuslaega palk majaga. Pennide peale jääks tuulutuseks lisaruumi .
Teise korruse väljaehitamise võimalust lähiajal ei ole(a.2 aastat) ja ka kogu krempel ka ära vettinud,sest sügisel seinasid lõpetada ei jõudnud. Katuse katteks on eterniit.
Üks "asjatundja" soovitas nii ,et sarikate peale vahetult PE kile siis distantsliist ja roovitus. Hilisemalt kui ehitus jätkub jätta sarikate vahele aluskilkile ja tuuletõkke vahele lisa tuulutusruum.Tuuletõkke alla tuleb kivivill + aurutõke + kipsplaat.
Aga kuidas oleks õigem sest kondentsi tuleb palju ja kas PE-kile vastu sarikaid - sarikaid mädanema ei pane.
Pole enne katuslagedega tegemist teinud!

[Külaline]

Kile paigaldatakse väheke sarikate vahele lonti, et kondenseerunud niiskus all ja muu vesi ülal valguks sarikatest eemale. Selleks, et puitmaterjalid seal hapuks ei läheks peab olema tagatud toimiv tuulutus kile all ja peal. Siis ei teki probleeme ja kestab kaua.

taastaja

[Tormi]

ei pea lonti panema tuul teeb oma töö
3aastat katusetöid teinud

[Külaline]

ei pea lonti panema tuul teeb oma töö
3aastat katusetöid teinud

Tõsi ta on, kui sa kolme aasta jooksul pole suutnud kilele veel katusekatet peale saada, siis muidugi teeb tuul oma töö!

taastaja

[ninatark]

Tavalise kilega on see häda,et läheb katki mõne aastaga.Just külm on see mis lõhub (tähelepanekud...)

[olavys]

Aga kuidas oleks puidukatte kilega? Pealt valge - alt must. Peaks olema UV kindel.
Iseenesest on paks kile. Ei tea mõtekam oleks vist valge pool jätta välja poole ?!
Kui palju peaks jätma kihtidele katet katusekalle 45% juures ? Kilet jätkub aga kui topelt kiht peale panna kas siis kile kihtide vahele ei hakka korjama äkki mitte mingit niiskust? Sageli pole liiga hea ka hea!!! Ja mida soovitada harja tihendiks? Ainus mida olen reaalselt ka müügil näinud on kirve hinnaga Top-rolli toode. Kuskilt olen kuulnud ka poroloonist harjatihendist aga infot leida ei õnnestunud ja kas poroloon peakski harjapleki alla suure temperatuuriga vastu.

[vaaderman]

mul on juhuslikult terve rull hingavat aluskatet
annaks odavalt ära
ühelt poolt must ja karvane
teiselt poolt hõbedane

[olavys]

Tänan pakkumast aga ühest rullist oleks karjuvalt vähe (katuse pindala 217m2) ja samas puidukatte UV-kilet oleks päris mitme maja jagu. Hingava kile ebaeffektiivsusest (kui teise korruse toad on külmad) lugesin just siit foorumist. Hea meelega lööks peale ikkagi kile aga küsimus on kui palju teda tohib lüüa ,kas kaks kihti ka sobib üksteise peale. Siis oleks välistatud kile esimese vigastamisel katusest läbi tilkumine. Või tekib kihtide vahele mingi kondensaat sõltumata sellest,et kile peale ja alla jääb tuulutusvahe.

[Jack Norris]

PE kilet ei soovita panna ja just eelmainitud põhjustel - läheb kiirelt katki. Aluskattekiled (olgu siis hingavad või mittehingavad) on teatud külma, surve ja tõmbetugevusega, mis tagavad selle, et temperatuurimuutustest tingitult nad ei rebene ega anna lihtsalt järele. Olgugi, et katteks tuleb eterniit, mis kile kaitseb, juhtub sinu kilega sama, mis kilekasvuhoonetelgi - varsti suht ribadeks. Seda aga asendada ilma eterniiti eemaldamata võimatu. Kahekordset PE kilet kah ei soovita panna, tekib kondents ja ega see vastupidavust suurt ei tõsta. Mittehingavad katted ei maksa suurt midagi võrreldes sellega, mis jama sa endale kokku keeraks.
Mis paanide ülekattesse puutub, siis 45-se kalde puhul on see ca 10 cm.
Kuna sul on külm pööning, siis soovitan sulle aluskattena Spanflexi (http://www.monier.ee/tooted/tooted/sing ... nflex.html). Kui aga tahad katusealuse välja ehitada pikemas perspektiivis, siis on struktuur seest välja järgmine: seinakate, aurutõke, vill, tuuletõke, 5-7cm distants, aluskate (mittehingav), distants 2,5cm, roov (selle paksus tuleb sarikate vahest ja katusekattest), katusekate; või... seinakate, aurutõke, vill, hingav aluskate, distants 2,5cm, roov (selle paksus tuleb sarikate vahest ja katusekattest), katusekate.
Kui otsustadki praegu PE kilet kasutada, siis paari aasta pärast, kui soovid katusealuse välja ehitada, siis soovitan kogu krempli lahti võtta, vastasel juhul on pea võimatu eelmainitud struktuuri ehitada.
Lihtsalt kommentaariks eelmistele postitustele mittehingava aluskatte lohu osas kahe sarika vahel, siis pinguta, kuidas tahad, ikka jääb alati tekstiili puhul teatud lohk. Vaata ainult, et kortse ei teki sisse, need suunavad kondentsniiskuse puitosadeni.
Jõudu tööle.

[taastaja]

.....Lihtsalt kommentaariks eelmistele postitustele mittehingava aluskatte lohu osas kahe sarika vahel, siis pinguta, kuidas tahad, ikka jääb alati tekstiili puhul teatud lohk. Vaata ainult, et kortse ei teki sisse, need suunavad kondentsniiskuse puitosadeni.
Jõudu tööle.

Ma mäletan, et algklasside füüsika tunnis oli selline teema nagu materjalide mahumuutused seoses temperatuuri kõikumisega. Näiteks toodi vist elektriliinide traadid...... Sellest tulenevalt, kui praegusel aastaajal lükkad jalaga sarikalt lume ära ja paigaldad kile "nii nagu tahad" tõmmates, siis ilmselt asi ka jääb toimima. Kuumal suvepäeval, aga päris nii ei ole õige paigaldada....
PS katus võib ju ise sirge harjaga olla ja sarikadki üksteisega ühel joonel, aga terve kupatus võib olla kuhugi poole kaldus (eriti vanemad majad) siis aluskile vähene kumerus ei pruugi soovitud resultaati lihtsalt anda.

[taastaja]

Lisan paar värsket stiilinäidet ka kus trimmis kilepealses tuulevahes pole õhk vaid sulaselge jää, maast laeni! :mrgre


http://mb1.live.hot.ee/rps/D/1662765.JPG
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1662767.JPG



Vabandust JN !
parandasin ära, album oli nähtav ainult tuttavatele!

[Jack Norris]

Lisan paar värsket stiilinäidet ka kus trimmis kilepealses tuulevahes pole õhk vaid sulaselge jää, maast laeni!


http://mb1.live.hot.ee/rps/D/1662767.JPG
http://mb3.live.hot.ee/rps/D/1662765.JPG

Toodud linkide avamisel annab teate "not enough privileges to access this file". Kas viga on minus või on teistel sama jama?

[vuuk]

Tere!
Soovitaks ikka leida võimalus kasutada selleks ettenähtud materjale. Plussiks siis see, et siis tootjapoolne garantii, et asi toimib. Vastasel juhul asi võib toimida, aga tõenäosus, et ei tarvitse toimida väga suur.
Samuti kaldun arvama, et siin mehed, kes muidu väga asjalike kommentaridega, kipuvad kohati üle teoretiseerima.

[renke]

Selle kiletamisega on mindud ikka püsti hüsteeriliseks. Isegi plekile pannakse juba kilet alla! Kile mõte saab olla ainult tuisu tõkestamine, ja juhul, kui ebasoodsates oludes venib katusekatte paigaldamine, siis kah. Muudel juhtudel on see tarbetu, ja nagu arvukad juhtumid näitavad isegi nn. difuussete kiledega, suisa kahjulik!
Kui sul on eterniit plaanis peale panna, siis tihenda plaatide liited ära, et läbi ei tuiskaks, ja ära jändi kilega!

[Külaline]

No seda viimast posti ei oska kuidagi kommenteerida, absoluut pask !

[renke]

Üks kile-kaubajuut siin ülal võttis sõna?
A kasutajanime häbeneb.
Muidugi, kui ei OSKA, siis peabki häbenema. A hinnangut anda ikka ju tahaks, mis sest, et ei oska.

[Külaline]

Absuluutne pask see renke postitus nüüd küll ei ole! Renke ei tegele ilmselt katustega või alles kogemusi vähe.
Eterniidile kasulik ikka kile(aluskatus) alla ehitada, kui pole just hästi-hästi tuulduv pööning ja lae soojustamisel pole kasutatud mineraavilla. See katusekate kipub lihtsalt läbi tuiskama.
Plekiga on nii ja naa, oleneb suuresti olukorrast, aga võimalik pea alati ilma kileta ehitada. Katuse pinnakate tuleb lihtsalt nö külmaks jätta(ehitada) ja ei juhtu midagi. Ma ei räägi profiilplekist. See on põhimõtteliselt nagu eterniit ainult palju kehvem. Sellele tuleb enamasti alati kile alla panna...

taastaja

[renke]

See on muidugist fataalne katastroof, kui korra aastas sõrmkübara täis läbi tuiskab, see aga on tilulilu, et kondents kile alla purikaid hakkab tegema, sest see ju maja "oma" ihuniiskus?
Muide, minu kliendid pole profiilplekk-katuste koha pealt nurisend, et läbi tuiskaks.

[renke]

Paneme siis veel õli tulle.
Parim eterniidi tihendaja on PU-vaht.

[Raulka]

See on muidugist fataalne katastroof, kui korra aastas sõrmkübara täis läbi tuiskab, see aga on tilulilu, et kondents kile alla purikaid hakkab tegema, sest see ju maja "oma" ihuniiskus?
Muide, minu kliendid pole profiilplekk-katuste koha pealt nurisend, et läbi tuiskaks.

Kui purikad tekivad, siis pole neil vahet kas nad tekivad aluskatte kile alla, või selle puudumisel katusematerjali alla. Viga on tuuldumises.
Piltide peal olid purikad aga aluskatte kile peal. Vesi mis sinna läheb, tuleb näiteks lume sulamisest. Eterniidi ülekatteid ja võimalikke tekkivaid pragusid veekindlaks ei saa ja seepärast kasutaks ikkagi katuse aluskatet.

[vuuk]

See on muidugist fataalne katastroof, kui korra aastas sõrmkübara täis läbi tuiskab, see aga on tilulilu, et kondents kile alla purikaid hakkab tegema, sest see ju maja "oma" ihuniiskus?
Muide, minu kliendid pole profiilplekk-katuste koha pealt nurisend, et läbi tuiskaks.

Aluskate pleki alla ei paigaldata mitte tuisu tõttu. Pleki alla tekib teatud oludes kondensaat.
Ja sealt võib see ebasoovitavasse kohta tilkuda või niriseda.
Eterniidi all kondensi ei tohiks olla. Kuid aluskatet soovitaks siiski. Läheb mõni plaat ekspluatatsiooni käigus katki, mis iganes (ei ehitata ja tänaseks päevaks vaid aastakümneteks) - pealegi aluskatte kile ("tavaline") ei ole ei ole kogumaksumust arvestades suur kulu.
Olen näinud kuidas peremees kirus ehitajat, sest ehitaja oli jätnud pleki alla aluskatte panemata ja olid tõsised probleemid. Peamiselt sellepärast, et neeludest jooksis suure saju korral läbi. Oleks korralikult pandud lisaks aluskate olnuks probleem välistatud. Antud olukorras oli probleemi lahendamine hiljem üsna keeruline ja kulukas. All käisid viimistlustööd. puitkonstruktsioonid märjad, kipsplaadid ligunenud...

[arvutihdd]

Eterniidile paneks kindlasti aluskatte. Suvilas on lume sulades ilusti näha kuidas saepuru märg ja ei saa sa seda tänapäeva eterniiti ka nii kindlaks midagi. Kui nüüd soojustuseks oleks vill laes, siis oleks ka jama käes. Talvel tuiskab raibe lund ka sisse kohati.

Vahu soovitus katusele päikese kätte on imelik. Kuigi teoreetilisel võiks asi mingid aastad toimida, kui alt kõik ilusti ära plödistada.

Vuuk'i näite puhul pole süüdi aluskatte puudumine vaid sitt katusetöö. Aluskatte ikka sellise ehituspraagi tõrjumiseks mõeldud ei ole. Konkreetne läbisadamine on juba kahjulik konstruktsioonile ja küll ta seal kilest ka läbi tuleb ajaga.

Arvestades kilele minevat summat, siis ei näe küll mõtet riskima hakata selle koonerdamisega.
Tavaline kile läheb kindlasti katki. Mitte"hingav" kate tuleb kindlasti lotti paigaldada.

[renke]

Tänud lugupeetavatele, kes mind kohe siin pühaduse rüvetamise pärast maa sisse ei hakanud tampima. Piiksun siis paar sõna enda kaitseks veel.
1. Kile ei hinga! Ka hingav kile mitte, sest niiskus saab difundeeruda tänu Browni liikumisele, mis aga sõltub temperatuurist. Seda aga talvel napib. Pealegi külmub niikus kile all ära. Seega unustage kile võime niiskust läbi lasta.
2.Näiteid jäätunud niiskusest kile ALL on siin foorumis küll! Ka juhtumitel, kus see nõutav tuulutusvahe ON jäetud. Mida võideti?
3. Et kile päästab ära vead katuse katte paigaldamisel? Vabandust, aga kui tegija pole eterniidi või pleki panemisel hoolikas, miks peaksime eeldama, et ta kile hoolikalt pani? Piisab haamri kukkumisest sõrg ees kilele, kui see oma veepidavuse kaotab, liistude -roovide paigaldamisel võib edukalt laua otsaga kilet vigastada. Olen katuseaknaid sisse lõiganud-paigaldanud, kurja hoolikust üles näidanud, et kile "töötaks" tervikuna. Aga samal katusel olen näinud, kuidas vintskappide või korstnaläbiviikude juures kile on paigaldatud nominaalselt, ilma igasuguse lootuseta, et ta vett peaks. Profiilpleki SAAB paigaldada tuisutihedalt! Eterniidi samuti.
4. Vaadake ehitusvahu otstarvet: "...ühendusvuukidesse, näit fassaadidele, klaaspindadele, ... ja katusele..."
5. Enda 1959 aasta eterniitkatuse plaadid ei tuiska läbi, kontrollitud, ei mingeid tihendeid. Liiatigi eterniit absorbeerib niiskust (muidugi plusskraadidega).
Lõpuks. Ma ei eita kilet üleüldse, on kohti, kus ilma ei saa. Viitan vaid sellele, et see ei ole iseenesest mingi imerohi, ja lohaka töö puhul ei pruugi tast mingit abi olla. Ja eterniidi puhul pole teda üldjuhul vaja.

[vuuk]

Vuuk'i näite puhul pole süüdi aluskatte puudumine vaid sitt katusetöö. Aluskatte ikka sellise ehituspraagi tõrjumiseks mõeldud ei ole. Konkreetne läbisadamine on juba kahjulik konstruktsioonile ja küll ta seal kilest ka läbi tuleb ajaga.

Kuna ma konkreetsel juhul katusel ise vaatamas ei käinud, siis ma ei tea, kas see väide on tõene. Kuid ma ei välista seda.
Teadmist saab olla mitut liiki: teab; arvab, et teab; hästi ei tea; üldse ei tea; Ja kõik need teadmiste liigid põhinevad millelgi: õpitud teadmised; omandatud kogemused, katsetused, materjalide tootjate informatsioon, aga ka lihtselt nägemine, kuulmine, et kusagil räägiti või nii tehti. (tädi Maali rääkis)
Olen näinud, et enamik ehitajaid kuuluvad kategooriasse, mis omavad peamiselt viimati mainitud teadmiste liiki. Samas, kõiketeadjaid pole olemas.
Usun (ma ei tea), et ka konkreetse katuse ehitaja arvas, et teab, aga hästi ei teadnud.
Tegemist valtsplekk-katusega. Keeruka kujuga katus. Suhteliselt madala kaldega neelu jooksis kokku suure katuse osa vesi + lisandus ülevalt räästast tulev vesi ja tugevad tuulepuhangud. Sellega pressis vett ülesmäge. Ja oli tegemist ühekordse valtsiga.
Ma arvan, kokkulepitud hind oli olnud ehitaja jaoks madal ja ehitaja alahindas olukorda. Arvas et küll peab. Tavaolukorras pidaski. Aga konkreetses ekstreemolukorras mitte.
Siiski usun et selles olukorras oleks õigesti paigaldatud aluskile aidanud veel konstruktsioonidest eemale.
Ja nüüd ehk kujutage ette, et tolle valtspleki asemel oleks olnud eterniit, profiilplekk või kivi.
Muide vaht ei ole hüdroisolatsioonimaterjal ja kindlasti ei täida aluskatte funktsiooni. Olen mitmeid kordi käinud probleemi lahendamas, kus ratsionaliseerija oli tihendanud korstna ning katusekatte piirnemis kohti Makrofleksiga. No ei pea see vaht vett kinni. Selleks ikka teised materjalid mõeldud.
Renke seekordne postitus asjalk ja hariv. Kuid siiski täpsustaks.

1. Kile ei hinga! Ka hingav kile mitte, sest niiskus saab difundeeruda tänu Browni liikumisele, mis aga sõltub temperatuurist. Seda aga talvel napib. Pealegi külmub niikus kile all ära. Seega unustage kile võime niiskust läbi lasta.

Sõltub temperatuurist pole päris päris õige ja sellest võib valesti aru saada. Õige on aururõhkude vahe piirde eri pooltel ja see võib sõltuda temperatuuride erinevusest. Kuna pööningu osas on temperatuurid ja aururõhud mõlemal pool kilet ühesugused või lähedased (nii suvel kui talvel, pole vahet), siis seal kõrgdifuusne materjal ei "tööta . ja mõistlikum kasutada tavalist aluskatte kilet.