Aga milleks on praeahjul ikkagi auru väljumiseks eraldi toru? Mispärast ei aita lohaka perenaise küpsetatud liha süüa? Hoolikal perenaisel on see mahlane.Imelik kirjutas:... Raske on seda sealt puude seest kätte saada. Vähemalt mina arvan nii.
Andeks, ei saanud aru millel põhineb? Mõtled autoklaavis immutamist, kus vaakumi ja kõrgsurve abil viiakse kemikaal puitu? Ausalt ei tea täpset tööpõhimõttet.stupiduser kirjutas:OT, kusjuures tegelikult nii ongi. Sellel põhineb näiteks vaakumimmutus (süvaimmutus).Imelik kirjutas:Kuis Sa siis nüüd niimoodi aru said (välja lugesid)? Ütlesin, et avatud süsteemist (mida see Sinu oma on) ei saa ainet välja viia kui midagi asemele ei tule (rõhkude tasakaal), vastasel korral väheneks ühelpool aine hulk ja see viiks lõpuks vaakumi (aine puudumise) tekkimiseni (teoreetiliselt).
Väga vabandan, oli suht vale näide minu poolt.Imelik kirjutas:Andeks, ei saanud aru millel põhineb? Mõtled autoklaavis immutamist, kus vaakumi ja kõrgsurve abil viiakse kemikaal puitu?
).Nagu ma ennist mainisin,on küttepuumüüjate prioriteet müüa puid toorena,tööd vähem ja raha tuleb kiiremini kätte.Talveks puid tehakse alles siis kui toore puu ostuhuvi on vaibunud.Samamoodi on ka minu küttepuudega.Tõsi minu poolt pakutavad küttepuud(50cm segapuit) on saetud 2008 suvel kuid halutatud ja riita laotud 2009 suvel,seega pole samuti just kõige kuivamad,kuivadest on mul praegu pakkuda 1,5a kuivanud kaske,kuid millest paraku on hinna tõttu huvitatud vaid välismaalased ja eksportöörid.Kask sai saetud siis,kui kase paberipuu maksti eest 1000kr/tm,see on ca 800kr/rm 3 meetrisena,nii,et kaske müün ma tublisti alla omahinna,tollal maksis kase küttepuu halupuu.ee lehel 1300kr/rm.tont kirjutas:Ega tegelt kortsnikuna mul pole midagi selle vastu, kui inimsed "pasaga"kütavad: mina õppinud ja orienteerunud aastaid ainult hooldamisele( pottseppadega käin kaasas selleks, et mitte ise lolliks jääda)olev mees: "mida rohkem tahma, seda rohkem pappi". Aga lihtsalt halb on vaadata, kui mat.mittekind penskar ostab suure raha eest: vab väljendust "PUHAST PASKA". Ei pea abso silmas kasutaja "ARDI"t, Tallinn on märja saepurumüüaid täis.
Pole pärida olnud kusagilt mitte ühtki m2.Küll aga olen saanud erastada,piiratud enampakkumistel 4 metsamaatükki kokku ca 18ha ja ühe põllutüki ca 16ha,mille eest pidin tasuma vaid maa väljamõõtmise ja kinnistamise kulud.Tõsi see kõik sai võimalikuks seetõttu,kuna mul on 7 last ja riigi poolt pakuti hinnavähendamist 25 000kr lapse kohta ja need maatükid kokku maksidki 175 000kr,seega maksis maa 0 krooni ja erastamiskulud vist ca 5500kr kinnistu kohta.sashaobrok kirjutas:Sinu ärimehevaist on ikka täiega naljanumber. Kas said päranduseks maad ja metsad?
Ilus jutt küll, võtab lausa silma märjaksArdi kirjutas:Kui pole hoiustamisvõimalust,kuid tahab kindlalt iga aasta 1,5a kuivanud puid,siis otsigu kindel puumüüja,tehku temaga leping ja maksu pool puuderahast kinni,siis müüja tooks talle vastavalt vajadusele.
Aga sellepärast,et kliendid ostavad puid siis,kui neil on raha ja aega puudega tegeleda ja niisama pidevalt kliente ,,telefonimüügiga,,pommitada,ei mahu meie põhjamaisesse natuuri.Loodame vaid,et rahulolev klient ostab ka tulevikus toodet just minult ja just siis,kui ta seda ise vajab.madis64 kirjutas:Ilus jutt küll, võtab lausa silma märjaksArdi kirjutas:Kui pole hoiustamisvõimalust,kuid tahab kindlalt iga aasta 1,5a kuivanud puid,siis otsigu kindel puumüüja,tehku temaga leping ja maksu pool puuderahast kinni,siis müüja tooks talle vastavalt vajadusele.
Miks küll tegelikus elus ei ole ükski puudetooja 90-te keskpaigast saati vaevunud mu telefoninumbrit koorma (alla 10 ruumi on väga harva olnud) kõrval üles kirjutama, et järgmisel aastal ise näiteks helistada?
Ettepaneku omapoolset initsiatiivi üles näidata olen vist teinud iga kord (võib olla viimasel korral juba loobusin - kaua võib inimestele raha vägisi tasku toppida).
Et siis mägi võiks muhhamedi juurde tulla. Jama ilmselt selles, et muhhamede palju aga mägesid üks. Lisaks kardab mägi et muhhamedil on selle initsiatiivi näitamise jutuga mingi tagamõte.madis64 kirjutas:Ettepaneku omapoolset initsiatiivi üles näidata olen vist teinud iga kord (võib olla viimasel korral juba loobusin - kaua võib inimestele raha vägisi tasku toppida).
Kui sulle klient ütleb, et võiksid järgmise aasta maikuus helistada ja küsida, kas puid on vaja, siis loomulikult on ju parem mitte helistada - äkki tahabki ostaArdi kirjutas:Aga sellepärast,et kliendid ostavad puid siis,kui neil on raha ja aega puudega tegeleda ja niisama pidevalt kliente ,,telefonimüügiga,,pommitada,ei mahu meie põhjamaisesse natuuri.
Mäel on ilmselt probleeme ka raha riiulitesse äratoppimisega - voolab teine uksest ja aknast välja ja ei taha kuidagi majas sees püsidaImelik kirjutas:Jama ilmselt selles, et muhhamede palju aga mägesid üks. Lisaks kardab mägi et muhhamedil on selle initsiatiivi näitamise jutuga mingi tagamõte.
Aeg ei too kaasa energiakadu,kui kuivati on hästi soojustatud ja väditud niiskuse sattumine soojustusse.Energiakulu toob halgude viimine 110 kraadini ja puudes sisalduva vee sulatamine,soojendamine 100kraadini ja auruatamine.Ventileerima ei pea,aur väljuks ise,aurutoru kaudu.renke kirjutas:1. Nn. "absoluutkuiv" hakkab kohe väljas niiskuma, seega keegi teda suures koguses ei osta.
2. Kuivatamine on mis? Vee välja viimine (diffusiooniga).
3. Diffusioon ei toimu hetkeliselt, hetkel, mil sa puidu temperatuurile 103 C tõstsid. Sa pead seda gradienti säilitama teatava aja jooksul. Diffusiooni aeg sõltub halu mõõtudest. Seega sa pead pidevalt halu kõrgel temperatuuril hoidma. See toob kaasa paratamatult energia kao. Kuidagi pead sa ju ka ümbritsevast keskkonnast niiskuse eemaldama - kondenseerima, ventileerima. 1m3 70 C õhuga saad sa välja 200 g vett.
4. 1 kG vee aurustamiseks vaja ca 2,3 MJ. = ca 0,64 kWh
5. puidu erisoojus on 1, 7 kJ/kg, õhul 1 kJ/kg (0,8 kJ/m3)
6. http://en.wikipedia.org/wiki/Wood_drying
Nojah,see eeldab korraliku kliendiandmebaasi.Vot see klient tahab siis võib-olla niipalju puid osta.madis64 kirjutas:Kui sulle klient ütleb, et võiksid järgmise aasta maikuus helistada ja küsida, kas puid on vaja, siis loomulikult on ju parem mitte helistada - äkki tahabki ostaArdi kirjutas:Aga sellepärast,et kliendid ostavad puid siis,kui neil on raha ja aega puudega tegeleda ja niisama pidevalt kliente ,,telefonimüügiga,,pommitada,ei mahu meie põhjamaisesse natuuri.
Maamaksu makstakse regulaarselt, autokindlustust makstakse regulaarselt, korstnapühkija käib heal juhul ka regulaarselt, mis imeasjad siis need küttepuud on, et nende jaoks raha kõrvale ei panda?
Seda enam, et ilma autota saab ka kuidagi läbi, korstnast/lõõridest on võimalik ka ise midagi kätte saada, kuid ilma puudeta hakkab ju talvel KÜLM...
Saab ka täiesti käepäraste vahenditega elementaarsel (s.t. tulemust tagaval) tasemel asju aetud.Ardi kirjutas:Nojah,see eeldab korraliku kliendiandmebaasi.Vot see klient tahab siis võib-olla niipalju puid osta.
Nii nad räägivad, kuid tundub, et uskujaid on ikka vähevõitu.Ardi kirjutas:Aga jah,vana kliendi hoidmine pidavat olema 6x odavam,kui uue kliendi leidmine.
Osale inimestest on (mõistliku hinnaga) küte siiski mitte erilise huvi ja eneseteostuse objekt, vaid lihtsalt olemise infrastruktuuri üks hädavajalik osa (ei midagi enamat) ja mingi rahuldust sellega tegelemises (sellele oma vähese vaba aja kulutamises) on raske leida.Ardi kirjutas:Paraku näitab tegelikkus siiski seda,et klient ostab siiski puid kui tal on raha ja aega sellega tegeleda.
Ok,palju on siis soojuskadu läbi 40cm kivivilla,mis on seest hüdroisoleeritud plekiga ja väljast,ütleme tuuletõkkeplaadiga?renke kirjutas:"Ventileerima ei pea,aur väljuks ise,aurutoru kaudu" - see väide on sul peaaegu õige, tuleb tunnistada. 1kg vett aurub ca 1,6 m3 auruks. Seega - lõviosa vett tõesti läheb trubast välja, see, mis kuivati vabasse õhuruumi jääb, on vähene, ja selle ventileerimine protsessi lõpus ei oma eriti olulist tähtsust võrreldes muuga.
Auru, kui sa torujuhtme hästi isoleerid, võid tõesti tuppa juhtida ja ta mingis torus, näiteks põrandaküttetorus (mille mõõte ja asetust peaks kaalutlema) või... ära lasta kondenseeruda, saad selle aurustamiseks kulunud energia puhtalt tagasi. Tõenäoliselt peaks siiski kuivatis pisut kõrgem T kui 110 C olema, et aur torujuhtmes enne tuba ära ei kondenseeruks.
Aga 1000 kWh toa soojaks? Kui üritad kuivati seinte läbi soojuskadu vähendada, siis peaks see protsess sul ca mitte üle nelja päeva võtma, aga 250 kWh päevas tuba kütta? Suured toad?
"Aeg ei too kaasa energiakadu,kui kuivati on hästi soojustatud" on vale väide. Läbi kuivati seinte läheb sul nelja päevaga, kui dT on 120 deg mitu kWh?
Selleks on ju vaja ära põletada ruum puid, et see üldse saaks tekkida 
Mingis tünnis märgade puude põletamisega läheb ikka veelgi rohkem või hakatakse neid puid kuivatama elektriga kuivatatud puudega 1kg küttepuid sisaldab 3,5kwh energiat,seega 1000kwh saamiseks tuleks põletada ca 300kg,ehk siis ca 3/4rm kuivi puid(leppa).kaminahi kirjutas:Kuulge mehed, see 1000 kW on siis ülejääv energia, mis tuleb ei millestki
