Aastane energiakulu

[1Juhan]

Kui elektri energiakulust ja säästust jutt, siis huvitab palju on kütuse maksumus aastas õli ja teiste kütustega kütjatel?

Meil on ca 100 ruutu eramu ja põhikütteks elekter. Aastane kulu 33000.- EEki, mille sees siis ka muu majapidamiselekter, hinnaguliselt suvekuude järgi on muu elekter 700x12= 8000-9000 krooni aastas. Küttele jääb siis ca 25.0000

See 25000 eeku tahakski võrdlemist - kui suur on eramu aastane küttekulu fossilsete kütustega?

[1Juhan]

Räägitakse, et elektriga kütmine on kallis ...

Selgituseks aga niipalju, et 10 aastat tagasi oli meil see elektrikütte kulu 15 tuhat aastas ja sõber, kes küttis õliga maksis samavõrra. Hinnad on vahepeal aga muutunud ja huvitab kuidas nüüd on.

[aivar00]

Eks küsi sõbralt kui palju ta praegu õlikütte eest maksab. Minu arusaamise järgi peaks need asjad olema praegu ka praktiliselt samas suurusjärgus. Gaas ja puit juba odavamad. Maasoojuspump kah odavam.

[1Juhan]

Eks küsi sõbralt kui palju ta praegu õlikütte eest maksab. Minu arusaamise järgi peaks need asjad olema praegu ka praktiliselt samas suurusjärgus. Gaas ja puit juba odavamad. Maasoojuspump kah odavam.

Pole mõtet samalt sõbralt enam küsida, sest ta on soetanud ka endale seejärel mõned elektriradikad "lisaks".

Üks 12 a vana õhk/õhk konverter meil tegelikult juba on. Olen ka teise soetamist mõelnud, kuid maja ruumide asetus ei ole kõige soodsam õhkküttele.

[tommy4]

Maja umbes 200 m2. Õliga küttes kulub talvekuudel umbes 500L kuus, seega umbes 4500.- kuus läheb talvel küttekuludeks.
Sel talvel kütan osa majast õhksoojuspumbaga, seega peaks õli vähem kuluma. Olen ise ka huvitatud, kuidas odavam tuleb, kuid enne kevadet pole vist mõtet kokkuvõtteid teha.
Elektrile läks detsembris kokku 2125.- , sellest võttis soojuspump 1000 krooni eest ja muu oli ülejäänud elektrikulu ( valgus ja muu, soe vesi tuleb katlast ). Tõsi, pool detsembrikuud oli ju välistemp. +10 kraadi !

[trebla]

Võrdlemise lihtsustamiseks märgin ära, et kütuseliiter ja gaasikuupmeeter annavad täielikul põlemisel kumbki kah umbes 10 kWh soojusenergiat. (kes tahab, võib täpsustada). Siit saab elektriga võrdlemiseks kWh tunni hinna üsna otse arvutada. Väike vahe tuleb sealt sisse, et gaasikondensatsiooni katla kasuteguriks loeti vist 103% (?) - kui ma õieti aru sain, siis täiendav energia tuleb H2O kondenseerumise arvelt (?) samas kus muude katelde puhul eeldatakse 100 kraadiseid suitsugaase korstnas, et viimased ei pigituks ja laguneks ?

Tahes-tahtmata on suures plaanis loogiline areng selles suunas, et mida mugavam, seda kallim(seda rohkem raha saab küsida või seda vähem ollakse vastava ebamugavuse eest nõus maksma)

Seega kalleim peaks olema elekter, seejärel gaas.. jne. Kõige ebamugavam on ise kirvega metsa minna - järelikult peab see olema kõige odavam, muidu sinna lihtsalt ei minda...

Loomulikult toimub turul kõikumisi ja kütteviisid vahetavad omavahel kohti. Kunagi söödi odava gaasihinnaga end paljudesse kohtadesse sisse ja tagasivahetamine on jälle kulukas - peab plaanima pikemat perspektiivi.

Sellest seisukohast on soojuspumbad väga tänuväärsed riistad - aitavad gaasi hinda COP korda elektri hinnast madalamal hoida...
Õ-Õ puhul pole investeeringud eriti suured ja saab teostada vahetuse kiiresti..

Endal 130-140 ruutu maja elektriküttel ja aastane koguelektrikulu oli ühtlaselt 19 000 kWh. Tunamullu panin ühe õ-õ pumba...siis vähenes tunduvalt, aga need andmed pole enam võrreldavad

[trebla]

Maja umbes 200 m2. Õliga küttes kulub talvekuudel umbes 500L kuus, seega umbes 4500.- kuus läheb talvel küttekuludeks.
...........!

..ehk siis 5000 kWh kuus. Elektrikuna (paistad seda olevat) peaks see panema mõtlema.
Kaod lähevad piltlikult korstnasse (mittetäielik põlemine ja soojad suitsugaasid).Samuti ka läbi katlaruumi seina.

[küttevahetaja]

Minul näitab EE statistika aastakuluks 12917kwh.

Maja u 130m2, kõik käib elektriga. Küte õ-õ pumbaga, soevesi boilerist, u 10m2 põrandakütet, tarbeelekter.
Detsembri el arve oli 1934.- (1543kwh) , millest pump u 1000.-, paketiks kodu 4.

Olemas ka keskütte katel ning õlipõleti, mida pole paar aastat kasutanud. Õli kulu oli u 400l kuus, ehk siis müstiliselt kallis.

[i]

tere
Minu aastane küttekulu oli 160m2 köetaval pinnal 18900kwh, sellest öise elektriga köetav akumulatsioonipaak tarbis 11014kwh, puitbrikett katlasse andis 6375kwh (võtsin tonnist saadavaks energiaks 4200kwh ja sellest kaob 1/3 korstnasse- briketti kulus 1,875t.) ja 1500kwh andsid halupuud kaminas (500kg). Maksumuseks tuli elekter 7160.-, brikett 4500.- ja halupuud 500.-. Kokku siis 1m2 = 118kwh = 76.-. Temp tubades 20-21 e. suhteliselt vähe. Elektriarves sisaldub ju ka veel püsimakse, mis mul on 371.-/kuu. Sellest poole võiks ka küttekuludele juurde kirjutada aga seda on raske mõõta/jagada. Tarbevee öine elektriküte ja tarbeelekter on eraldi, mis on mul tavatult suur, kui siin teiste postitusi lugedes - nimelt suvine EE maks on 1100-1300.-. Igaljuhul olles kuludega enam-vähem rahul, otsustasin siiski tahkeküttekatlaga enam mitte jamada ja ostsin kaks õhk-õhk soojuspumpa (Mitsubishi Heavy zix-s20 ja zix-s25). Praeguste külmadega (-15/-25kraadi) arvutades nädalase kogemuse järgi, on rahaline kulu briketiküttega võrreldes sama(sooja tuleb hästi, vabalt kõlbaks õigesti dimensioneerides põhikütteks). Tulu peaks tõusma -10 kuni 0 kraadi vahel ja o ja peale kraadi korral kohe mühinal. Elame näeme. Majast niipalju, et kaks korrust, sein 20cm tuhaplokk+10cm peno, põrandas 10cm peno ja lagedes 25cm villa. Aknad on aga mitte maast laeni. Maja soojustusele annaks hinde 4-.

[trebla]

tere
Minu aastane küttekulu oli 160m2 köetaval pinnal 18900kwh, sellest öise elektriga köetav akumulatsioonipaak tarbis 11014kwh,......... Elektriarves sisaldub ju ka veel püsimakse, mis mul on 371.-/kuu. Sellest poole võiks ka küttekuludele juurde kirjutada aga seda on raske mõõta/jagada. Tarbevee öine elektriküte ja tarbeelekter on eraldi, mis on mul tavatult suur, kui siin teiste postitusi lugedes - nimelt suvine EE maks on 1100-1300.-. Igaljuhul ......
....-.

Kui sa juba briketi ja halupuud eraldi kenasti kWh-deks arvutad, siis liida sinna ka üldelekter, sest kõik mis juhet pidi majja tuleb, lahkub sealt 99.9% soojusena.
(välisvalgusti energiakulu võid jah maha lahutada..)
Et siis kevad-sügis-talvekuudel läks ikka 800 kuni tuhat krooni otseelektrikütte peale telekate ja teekannude näol...
Mais ja septembris pidid lihtsalt selle võrra vähem ahju kütma...

[mg3]

~130m2 - Puuküttega 2 ahju + el. pküte vannitoas, vesi.... prognoositav (küttepuud-8 000 +kogu elektrikulu- 12 000)~20 000.- aastas.
(Maja on ühekordne - samade ruutude juures, peaks 2-kordne maja olema odavam. Mõned aknad said ka liiast...et õuest väga kuut välja ei näeks.)

[trebla]

ehk paneks siia siis kõrvuti eri kütteliikidest kättesaadava soojuse kWh maksumuse?

otseelekter .............................................. 1,2 kr/ kWh ?
õ/õ soojusp. keskm. COP 2(?)........................ 0,6 kr/ kWh ?
maa/vesi soojusp. keskm. COP 2,5(?)................0,5 kr/ kWh ?
gaas .................................................... 0,44 kr/kWh ?
õliküte 10 kr/l(=9 kwh) , kasut. 70%(?). ........... 1,6 kr/kWh ?
halupuud ahjus............................................. ?
halupuud kaminas......................................... ?

arvutasin siin kiirelt peast... parandage ja täiendage...

[Imelik]

Energiahind ei sisalda kahjuks ainult energiaallika maksumust. Investeeringuvajadusest või soetusmaksumusest rääkimata, sisaldavad ka erinevad kütteviisid ekspluatatsioonikulusid. Oluline oleks ka nende suhe? Mugavuse hind?
Õige oleks siis rääkida energiallika maksumusest võrdluses kütteseadme kasuteguriga?

[trebla]

Energiahind ei sisalda kahjuks ainult energiaallika maksumust. Investeeringuvajadusest või soetusmaksumusest rääkimata, sisaldavad ka erinevad kütteviisid ekspluatatsioonikulusid. Oluline oleks ka nende suhe? Mugavuse hind?
Õige oleks siis rääkida energiallika maksumusest võrdluses kütteseadme kasuteguriga?

Just! Aga ahju või kaminakütmist võib vaadata lõbustuse ehk meelelahutusena, kui seda liiga tihti ei pea tegema, st kui sul on võimalik valida, kas keerutan soojuspumpa või panen halge ahju. Ja energia erihind lubab valida enesele ajaveetmisvormi, sõltuvalt välistemperatuurist. Arvan, et eelpoolkommenteerinud mg3 või i oleks võinud omale näiteks sügis- kevadeks soojuspumba vuhisema panna - siis oleks talvine briketi-puudetassimine lõbusam tundunud ja kokkuvõttes ka odavam... noh - tasuvusajaga nii neli aastat, mis on iseenesest tühine..
Ma ei ole siin mingi soojuspumbahull - kardan, et elektrihinna räme tõus on tulemas, (NB! gaasi ja õli tüus samuti - ärge lootkegi!) aga hea ahi kuulub minuarust eramaja elukvaliteedi juurde(no umbes nii nagu soe vesi kraanist ja WC) ning kasulik on teada, millise välistemperatuuri juures on enda ahjukütmisega lõbustamine ka rahakotile kasulik...

Ning kuna kõik energialiigid tulevikus vääramatult kallinevad (v.a. päikeseenergia, mis praegusest kõrgest tasemest kindlasti odavneb) siis on täna siiski mõistlik paralleelselt välja ehitada mitmel erineval energiaallikal põhinev küttesüsteem või vähemalt jätta selleks võimalused tulevikuks...

[Imelik]

Eks ta ole, ühe jaoks raske ja ebameeldiv töö (eriti kui aega pole), teise jaoks meeldiv ajaviide- nii ta paraku ongi.
Paralleelsete kohta- võimalus on praegusel kujul vist mõistlikum jätta kui väljaehitamine, paraku ei tea me mis vahepeal välja mõeldakse.
Päikseküttesse ma isiklikult väga ei usu, sest see eeldaks siiski väga suurt hetkevõimsust (mille väljaehitamine läheb kalliks) ja selle tõhusat akumuleerimist (täpselt sama teema ). Taimed põhimõtteliselt akumuleerivad selle praegu meie eest (tasuta )

[sashaobrok]

Vot vot... Kunagi mäletan viinapitsi tagust arutelu teemal, et nobeli preemia saab see vend, kes aretab sellise tammepuu, mis väga suureks ei kasva, aga annab iga aasta hirmsa hunniku tõrusid. Ehk pelleteid.

[trebla]

..........
Päikseküttesse ma isiklikult väga ei usu, sest see eeldaks siiski väga suurt hetkevõimsust (mille väljaehitamine läheb kalliks) ja selle tõhusat akumuleerimist (täpselt sama teema ). Taimed põhimõtteliselt akumuleerivad selle praegu meie eest (tasuta )

Tglt viletsalt akumuleerivad... vt ikka seda vana linki..
http://www.nanosolar.com/company/blog#43

PS
Vahepeal on Nanosolar oma blogi harvendanud. Aga netiavarustesse on jälg maha jäänud, sestap uus link:
http://planet.betterplace.com/forum/top ... -scam-time

[Külaline]

Me rikume selle teema ära (jutt läheb mujale), ütlen ainult niipalju, et toodud viide on pehmelt öeldes "auklik" (tüüpiline promo, püütakse näidata mida on vaja, kuigi võrdluse alus on vale).
Kui huvitab tee uus teema.
Imelik.

[Külaline]

"Õrritamiseks" trebla energiaallikate võrdlusse-
tsentraalkütte .............................................. 0,77 kr/ kWh ?
seda siis järgmiseks aastaks prognoositu põhjal (NB - kõigub ilmselt piirkonniti suures ulatuses)
Imelik.

[Külaline]

...seda siis järgmiseks aastaks prognoositu põhjal ...

Vabandust, käesolevast aastast käis siiski jutt (läks vähe sassi).
Imelik.

[trebla]

"Õrritamiseks" trebla energiaallikate võrdlusse-
tsentraalkütte .............................................. 0,77 kr/ kWh ?
seda siis järgmiseks aastaks prognoositu põhjal (NB - kõigub ilmselt piirkonniti suures ulatuses)
Imelik.

no panen siis tsentraalkütte siia kah juurde (kas see on mõõdetud tarbija juures ja kas on koos käibemaksuga..?)

otseelekter .............................................. 1,2 kr/ kWh ?
õ/õ soojusp. keskm. COP 2(?)........................ 0,6 kr/ kWh ?
maa/vesi soojusp. keskm. COP 2,5(?)................0,5 kr/ kWh ?
gaas .................................................... 0,44 kr/kWh ?
õliküte 10 kr/l(=9 kwh) , kasut. 70%(?). ........... 1,6 kr/kWh ?
halupuud ahjus............................................. ?
halupuud kaminas......................................... ?
tsentraalküte.............................................0,77 kr/kwh?

veelkord - parandage ja täiendage...


PS. See 0.77 kõlab üsna soodsalt, kust siis kahetoaliste korterite - millel vaid kaks välisseina, ja needki väikesed (OK, keskmiselt on ühel korteril siiski kolm välispiiret kuuest võimalikust) sellised tohutud küttearved nagu kirjutatakse..?

[Imelik]

no panen siis tsentraalkütte siia kah juurde (kas see on mõõdetud tarbija juures ja kas on koos käibemaksuga..?)

Jah, hind koos käibemaksuga. Selles kortermajas käib kulu jaotamine maja soojamõõtja järgi (miinus soe vesi ja ülejäänu ruutmeetrite alusel). Kuna me kulu praegu ei aruta (hoopis energiaallikate maksumust) siis ei puutu mõõtmine praegu asjasse?

PS. See 0.77 kõlab üsna soodsalt, kust siis kahetoaliste korterite - millel vaid kaks välisseina, ja needki väikesed (OK, keskmiselt on ühel korteril siiski kolm välispiiret kuuest võimalikust) sellised tohutud küttearved nagu kirjutatakse..?

See millest kirjutad on juba energiakulu . Antud majal (a la 4000rm) on aastane soojusenergia vajadus u.1000 MWh (energiavajadus tegelikkuses ilmselt veelgi suurem,sest arvestamata elektrienergia osa) ja ees ootamas rasked otsused. Suured küttearved on tänu suurtele kadudele , mitte kõrgele soojusenergiaallika hinnale.
Kui nüüd hinnata, siis Sinu poolt mainitud gaasi hinna juures, hoiaks maja ka praegu aastas u.
330000 kr kokku energiaallikalt. Paraku siin tulebki mängu nüüd arvutus ja analüüs. Mõistlikum on ilmselt vähendada kadusid kui üle minna teisele energiaallikale (mängu tulevad- vajalik võimsus, ekspluatatsioonikulud, investeeringu tasuvus, võimalused vahetamiseks/saadavus, stabiilsus/hinnakujundus jne.) . Muuseas võrdle teema esimese postitusega- tuleb huvitav võrdlus (sel on aga kindlasti reaalsed põhjused). Sellepärast räägingi, et võrrelda saab võrreldavat.

[trebla]

....... . Muuseas võrdle teema esimese postitusega- tuleb huvitav võrdlus (sel on aga kindlasti reaalsed põhjused). Sellepärast räägingi, et võrrelda saab võrreldavat.

nojah - tolle teemaalgataja 100 ruudune maja tarbib aastas umbes 200 kWh kütet ruutmeetrile, (25 kEEK keskmise hinnaga umbes 1,25 EEK/kWh) sinu mainitud kortermaja aga 250 kWh ruutmeetrile.


Ma ei taha siin olla miski soojuspumbapromoja, aga tolle teemaalgataja majas oleks sellise vidina tasuvusaeg silma järgi u 1 aasta... miks inimene seda ei tee..? Tavalises majanduselus jookseks aastase tagasimaksega investeeringule kõik finantseerijad tormi..

Gaasile üleminek eeldab suuremaid kulutusi (liitumine, seadmed) ja ausalt öeldes ei saa ma aru, miks Gasprom Eestile hetkel nii odavalt gaasi müüb? Vabalt võiks ju vändata tavalise euroopa hinna...Mis teda takistab? Läti gaasihoidlad?

Kui madalaks nõukaaegse paneelmaja soojusenergia tarve on õnnestunud parimatel juhtudel viia...?

[Imelik]

nojah - tolle teemaalgataja 100 ruudune maja tarbib aastas umbes 200 kWh kütet ruutmeetrile, (25 kEEK keskmise hinnaga umbes 1,25 EEK/kWh) sinu mainitud kortermaja aga 250 kWh ruutmeetrile.

Võrdle kulutusi ruutmeetrile seejuures? Tema energiatarve peaks olema veel tunduvalt madalam, et kütta elektriga?
Andeks praegu pole rohkem aega vastata.
Kirjutan nüüd lõpuni. Veel tahtsin öelda- samas olen kindel, et nende kulunumbrite taga peituvad ka ilmselt erinevad elukvaliteedi näitajad. Kindlalt tean, et minu poolt mainitud majas on väga ebaühtlane temperatuurijaotus ning vahest tehakse "kokkuhoidu" elukvaliteedi arvelt (kuigi väga harva viimasel ajal).
Äkki viitsid selgitada selle soojuspumba mõttekust lähemalt. Esialgu ei saanud Sinu optimismile pihta.
Millist pumpa mõtled ja kui suurt alginvesteeringut. Võimsus?
Gaasiga on jah kahtlased lood. Energiakandja hind on muidugi ahvatlev aga pikaajalise investeeringu puhul kaheldava väärtusega. Tsentraalküttega täpselt samad hädad (sõltub majandajatest) kuna varuvariandid puuduvad (samas suurtootmise tõttu kindlasti odavam kui ise majandada).

Kui madalaks nõukaaegse paneelmaja soojusenergia tarve on õnnestunud parimatel juhtudel viia...?

Minul andmed puuduvad. Äkki keegi teab? Võrdluseks peame küll võtma sama maja näitajad enne renoveerimist ja vaatlema seejuures ka elukvaliteedi muutust.
Kirjanduses on pakutud 50% (aga ei ole öeldud millest- investeeringu suurus, energiakulu ja selle muutuse arvulised näitajad?).

[1Juhan]

Talv on olnud külm ja lisaks elektrile oleme kütnud majas kahte ahju, mis tundub olevat igati virgutav ja tervislik tegevus. Ja sooja saab puude tassimisest ka veel enne, kui ahju küdema saab.

100 m2 peale võiks olla 2 tk x 3 kW soojuspumpasid piisav võimsus. Hetkel kasutusel üks ca 10 aastat vana Mitshubishi, mis vajaks juba väljavahetamist, sest teeb müra ja vanema mudeli kasutegu langeb ka juba -5C juures 1-le. Kuuldavasti on 1:1 kasutegur uuemate tehnoloogiatega viidud -15C juurde. See asetseb pikliku maja ühes otsas ja kütab läbi kahe korruse olevat trepikoda-verandat ja sellega piirnevaid eluruume, mille uksed on avati avatud olekus, kokku ca 50-60 m2.
Kuid teise õhksoojuspumba kasutusele võtmist tundub piiravat vanema elamu ruumide asetus. Kui maja soojuspump oleks maja teises otsas, 8 m koridoris, millest paremale ja vasakule viivad tubade uksed, siis isegi avatud uste puhul ei kujuta hästi ette, kui hästi soe õhk tsirkuleerib, rääkimata soovist vahel ka uks sulgeda. Lisaks on elu- olmeruumidena kasutusel ka poolkelder.
Seega probleemiks õhksoojuspumpade piiratud kasutusvõimalused ilma majas suuremaid ümberehitusi tegemata. Ainult sellel põhjusel pole teist õhksoojuspumpa muretsenud.