Soojustuse ja kütte suhe

[stc 101]

Mõtistleks natuke!
Kas keegi on tellinud teenust maja projekti alusel küttekulu arvestuse kWh/m2 aastas. Teisiti siis, et passiivmaja vajab nii palju ja tavaline maja nii palju energiat. Suht nutt olukord on küttefirmadega vesteldes võetakse üheselt, et sul nii palju ruute ja vajad vot sellist kw katelt! Aga seda ei küsi keegi palju mul soojustust majale pandud! Palju inimesi mis aknad jne. Ühe lausega kas ma ültse vajan katlamaja, vaid kütan hoopis elektriga! Mul praeguses projektis näiteks penoplastiga seinu millel soojustust 250mm. kuna seinad peavad olema paksemad laudisega kaetud seinadest. Ise olen allergik ja tean, et sada prossa tuleb sundventilatsioon nagu ka praegustel elamistel. Kui aga on hea vent, siis jällegi võin suht õhutihedale majale mõelda! Äkki oleks tark konsuldandi arvutuste najal ültse liigutada raha kütte numbritelt näiteks 2/3 soojustusele.
Kas olen mõtteviisilt väga topakas?

[Katlakütja]

Kui passiivmaja rehkendajad võtavad aluseks inimese poolt toodetud soojusenergia ning võtavat selle võrra väiksema katla, siis sellega küll nõustuda ei taha (soe tarbevesi on teine asi). Muidu on nii, et kui näiteks peremees juhtub komandeeringus olema, siis sel päeval peab kogu pere kodus külmetama
Katla valikul on üks väga oluline, suisa esmane küsimus, mis kütus on kasutada?

[aru]

Su jutust ei selgu, millises staadiumis su "projekt" on, kas fantaasia tasemel või juba valmimisjärgus.
Kõigepealt valid elukaaslase ja arhitektiga põrandakütte/radika/puhuri/misiganes vahel, siis lähed projekteerimisfirmasse, kes võtab su projekti lahti ja loeb sein-aken-põrand-lagihaaval soojuskulud kokku ning paigutab põrandakütte kontuurid/ radikaribid. Alles siis lähed kütteseadmeid ostma. Võtsin oma elamise jaoks palju-palju kütteseadmete pakkumisi, isegi samaliigilise lahenduse pakkujad räägivad erinevat juttu, seega mina neile projekteerimist ei usaldaks, allahindluse tegemist aga küll

Muidugi kui sa plaanid pelletit või haluriitkütet, siis pole tõesti mõtet soojuskadude komakohta taga ajada, piisab järgust, mille saab põranda järgi kätte.

[trebla]

Mina oma elektrikuaruga ütleks muidugi, et pane aga soojustust julgelt juurde - odavamaks ei lähe energia enam mingi valemiga - ikka kallimaks.
Kuid ehitusfüüsikud tulevad hoiatama, et mõningal juhul paksem soojustus hoopis lammutab maja (miski külmumispunkt pidi kolima kuhugi valesse kohta) ja aur hakka jäätuma ja konstruktsiooni lõhkuma.

Seega on vaja pädevat projekteerijat, aga kust seda võtta?

Mine küsi soojustusfoorumist.

[Kalvis]

Kui õigesti ehitad siis ei lammuta paksem soojustus mitte ühtegi maja. See jutt pärineb sissepoole soojustuse ehitajatelt, sest mida paksem soojustus on, seda kindlamini saad kastepunkti soojustuse sisse nõnda, et see koht hakkab hallitama, mädanema või saad seenesaaki korjata.
Kuid isegi õigesti ehitamisel eksisteerib soojustamisel optimaalne paksus hoopis majanduslikult - pole mõtet ülearu raha kulutada, kui efekt on väike.
Eesti kliimas oleks mõistlik soojustuse paksus 20-30 cm puhtale villale või vahtplastile taandatud.

[trebla]

.........Kuid isegi õigesti ehitamisel eksisteerib soojustamisel optimaalne paksus hoopis majanduslikult - pole mõtet ülearu raha kulutada, kui efekt on väike.
Eesti kliimas oleks mõistlik soojustuse paksus 20-30 cm puhtale villale või vahtplastile taandatud.

20 aastat tagasi olid gaas ja elekter imeodavad, ning rohkem soojustust "ei tasunud" panna.
Ma arvan, et tänasest ei pruugi kümmet aastat minna kui energia hind praegusega võrreldes kahekordistub. Gaas võib seda vabalt teha kolme aastaga...
Kes praegu uut asja ehitab, see võiks ikka paksult ja veel rohkemgi villa panna..

OK. mitte lihtsalt villa, vaid näiteks 40 tuhhi oma ehituse isolatsioonieelarvet kasvatada.. selle eest peaks üksjagu üht-teist saama...