Ehitustööde teostamis isu on kadunud!!!!

[madis V]

lugu siis järgmine;
Sai mõniaeg tagasi võidetud üks eramu ehitustööde hange,kõik oli ilus ja tore,lepingu sõlmimise ajal olid rahul kõik,nii töödeteostaja,tellija,kui ka ehituse finantseerija(PANK)
Leping sai tehtud väga põhjalik,ära fikseeritud osapoolte õigused ja kohustused jne........loomulikult pandi paika ka tööde akteerimine ja tasustamine.
sai ka sisse kirjutatud (panga poolsel nõudmisel,kuna pank keeldus ennem tööde teostamist raha väljastama),et teostaja ehitab omadest vahenditest ja tellija maksab siis akteerimise alusel,vastavalt kokkuleppele teatud summa.
sai siis töö omade vahenditega ära tehtud,järelvalve poolt ka vastu võetud ja akteeritud,kõik nii nagu peab.
kuid siis hakkasid jamad maksmisega,(kus juures tellija üritas anda endast parima,et pangast raha kätte saada)kuid pank ei tahtnud raha väljastamisest midagi kuulda.
peale majakarbi ehitust tehti panga poolt selline tore hindamisakt,et kinnistu väärtus hinnati koos valmis ja vastuvõetud karbiga 300000-odavamaks,kui enne ehitustööde algust.müstiline!!!!
nüüd ongi kujunenud selline olukord,kus karbi omanik on pank,kuid maksekohustus jäi maksevõimetu tellija osaks.minule,kui ehitajale jäid ja jäävadki aga tühjad pihud.
peaks muidugi mainima,et tellija ainsaks varaks on momendil naine ja hunnik lapsi.
kuna kõik,mis tellija peaks ametlikult teenima läheb esmajärjekorras pangale tagasimakseteks,no ja kui midagi üle peaks jääma kunagi,ehk siis saan mina ka midagi.
vot nii on lood tänapäeval!!!
vaadake,et keegi teine ämbrisse nii ei astu.kui ikka tellijal kohe raha pole,vaevalt seda ka hiljem kuskilt liikuma hakkab!!!

[vaaderman]

väga õpetlik lugu
ärge kunagi vaestele ehitage

[Eestikinnisvara]

Ma ei taha küll kahelda teemaalgataja jutus, kuid pean siiski, kuna meie riigis veel õnneks asjad päris nii ei käi küll, nagu eisimeses postituses kirjas on. Siin on kas keegi (teemaalgataja) millestki valesti aru saanud või pole teemaalgataja täit tõde kuulnud. Kui tehakse kolmepoolne leping ja kõik osapooled täidavad lepingut, siis probleeme pangaga ei teki. Selge see, et pank täna ei julge ehituseks raha nö. ette anda ja soovib ja soovitab ka nö. tellijal/laenu võtjal mitte töö teostajale ette maksta. Seda sellepärast, et kaitsta oma raha ning kaitsta tellijat/laenajat, et probleeme ei tekiks. Paljud ettemaksu saajad kaovad nelja tuule poole, mõnel juhul võib kannatada lõpuks ehituskvaliteet ja siis on tellijal vaielda väga raske, kuna rahad on juba ära makstud. See selleks..
Siiski ei suuda terve mõistus seda konkreetset situatsiooni päris tõena võtta. Midagi olulist on mainimata jäetud.
Kui pikk oli ehituse aeg lepingu allkirjastamisest alates?
Mingi raha pidi tellija saama, muidu ei oleks kinnistu omanik pank.
Kui tegu ei olnud BIG´iga siis sellistel tingimustel on mujal raske laenu saada.
Mina näen, et tellijal/laenajal puudub piisav tagatis. Samas ei saa ma usukda suurpangalt sellist käitumist tavalises laenuga ehitamise situatsioonis. Midagi on kuskil mujal valesti.

[madis v]

Ma ei taha küll kahelda teemaalgataja jutus, kuid pean siiski, kuna meie riigis veel õnneks asjad päris nii ei käi küll, nagu eisimeses postituses kirjas on. Siin on kas keegi (teemaalgataja) millestki valesti aru saanud või pole teemaalgataja täit tõde kuulnud. Kui tehakse kolmepoolne leping ja kõik osapooled täidavad lepingut, siis probleeme pangaga ei teki. Selge see, et pank täna ei julge ehituseks raha nö. ette anda ja soovib ja soovitab ka nö. tellijal/laenu võtjal mitte töö teostajale ette maksta. Seda sellepärast, et kaitsta oma raha ning kaitsta tellijat/laenajat, et probleeme ei tekiks. Paljud ettemaksu saajad kaovad nelja tuule poole, mõnel juhul võib kannatada lõpuks ehituskvaliteet ja siis on tellijal vaielda väga raske, kuna rahad on juba ära makstud. See selleks..
Siiski ei suuda terve mõistus seda konkreetset situatsiooni päris tõena võtta. Midagi olulist on mainimata jäetud.
Kui pikk oli ehituse aeg lepingu allkirjastamisest alates?
Mingi raha pidi tellija saama, muidu ei oleks kinnistu omanik pank.
Kui tegu ei olnud BIG´iga siis sellistel tingimustel on mujal raske laenu saada.
Mina näen, et tellijal/laenajal puudub piisav tagatis. Samas ei saa ma usukda suurpangalt sellist käitumist tavalises laenuga ehitamise situatsioonis. Midagi on kuskil mujal valesti.

siin puudubki terve mõistuse loogika.
loomulikult sai tellija pangast raha,mille ta kulutas kinnistu ostmiseks,
isikul oli ka nii nimetatud tagatis (korter,mis oli see aeg väga ülehinnatud ja ka vägagi suur sissetulek(omas kahjuks isikliku firmat ja seega oli ise enda peremees)
paraku õnn pööras vennale selja,krunt mis osteti milide eest maksab tänapäeval pea 50%vähem,samasuguse vähikäigu on teinud ka see lux korteri hind.
ja muidugi see firma,mis kunagi väga hästi toimis,on hetkeseisuga pankrotis.
kuna inimene(tellija )muutus maksejõuetuks keeras vägagi soliidne pank kraanid koheselt kinni.panga tegelasi ei huvitanud kes ja kui palju kuhugi raha on sisse pannud,aluseks võeti hetke kinnisvara hindamis akt ja kuna targad hindajad hindasid kinnistu väärtuseks täpselt nii palju,kui hetkel see maa koos majakarbiga väärt oli,siis ongi lugu lõppenud.võlanõue aga soovitati kohtukorras esitada tellija vastu.
kõik on seaduslik.JOKK SÜSTEEM!!!

[mel]

jah.õpetlik lugu.olen ise ka sellistest situatsioonidest kuulnud.
siit saab teha ainuõige järelduse,lepingus peaks olema kirjas ka tellija poolne garantiitagatis,ehk pant.
vastasel korral on ju ehitaja igasuguse kaitseta.
no ja kohtu korras mingilt pankrotistunud tellijalt raha kätte saada,no ma kahtlen,kas ja kui kiiresti see asi toimib.
kuid eks lootus sureb ikka viimasena.
jõudu kannatanule...

[xjan]

Kui väga kedagi ei riiva, siis teemaalgataja võiks seda lepingut ka näidata - sisu huvitab, osapoolte kontaktid loomulikult võetagu välja.

Endal ees samuti majaehitus pangalaenu toel. Ka mina ei sooviks sentigi ette maksta, lisaks soovib pank näha tulemusi e. hindamisaktid pärast tööetappide valmimist on olulised ja olen nõus, kui ka ehitushind vastavalt mõni nõks kallim oleks (ehitajapoolne omafin kulu). Kuidas siis ehitaja saaks oma riske maandada sellise lepingu puhul KV hindade või tellija maj. seisu halvenemise vastu? Mida te näete, et sellises olukorras oleks mõistlik välja pakkuda?

[Eestikinnisvara]

Normaalne maksegraafik on aluseks asjade toimimisel. Mina isiklikult ei võtaks nii suurt riski, et teen maja peaaegu valmis ja esitan esimese arve.
Teemaalgatajal on peatükist puudu AEG, kuna tundub,et just seda on keegi kuritarvitanud. Hinnad ei kukkunud mõne kuuga, keegi ei pankrotistunud mõne kuuga... Muidugi tunnen kaasa sulle, kui ehitajale.

[Külaline]

Ainus võitja on kes ? Pank ! M.O.T.T. (Mida Oligi Tarvis Tõestada)
Teemalgatajale tunnen muidugi kaasa.

[Eestikinnisvara]

Pank ei ole millseki süüdi. Süüdi on inimene, kes ehituse tellis. Tundub,et ehitus venis ja venis ning venis, et pank lõpuks ümberhindama hakkas ja samal ajal ka laenajal majanduses jalgealune kadus. Midagi on siin siiski valesti..

Ise olen projektijuht majaehitusel, kus ehitatakse sama "valemiga". Lepingud tehti sügisel, teati ehitushinda, maahinda, tellija sissetulekuid jne.. Pank teeb korra kuus tellija palvel "kraanid valla" ja kõik laabub. Pangal pole midagi põdeda, kuna tal on perekond laenajad, kes suudavad ka oma laenu igakuiselt tasuda.

[vaaderman]

Ainus võitja on kes ? Pank ! M.O.T.T. (Mida Oligi Tarvis Tõestada)
Teemalgatajale tunnen muidugi kaasa.

pakun, et võitja on pigem see kes selle hoone, hiljem pangalt peenraha eest soetab

[2korda2]

Kui tõesti tehtigi leping, kus ehitaja hakkas raha küsima alles maja üleandmisel, siis on ehitaja võtnud mõtlematult suure riski. Pigem oleks tulnud pank vahelt välja jätta - ehitaja finantseeris niiehknaa majaehitust. Seega poleks vaja olnud panka enne kaasata, kui maja valmis ja siis ehitaja müüks maja isikule. Nii läheb ehitis otse ehitaja bilansist panga hüpoteeki ja ehitaja jaoks risk palju väiksem. Olematu pole - kui kehvasti ehitatakse või kallilt, siis on käes maja, mille omahind ületab turuhinda ja ehk ostja hüppab alt ära. Sedagi riski saab alandada, kui teha eelleppeid ostjaga, millega too kohustub(on õigustatud) maja ostma hinnaga X. Trahvisummad ka paika (mõlemalt poolt), kui tehing ei õnnestu.
Kui aga raha küsiti etapiti ja tekkis ikkagi nii suur allahindlus, siis sorry - äri ongi seotud riskidega. Nõue on eraisiku vastu, kellel ilmselt peale pangale panditud vara suurt midagi polegi (tüüpilisel ärimehel on kõik vara kas liisitud või kirjutatud sugulaste nimele). Kui pandid ei kata pangalaenu jääki, siis on päris kole - eraisiku pankrott ja ei saa sealt tõenäoliselt midagi. Vastasel juhul aga on lootust vähemalt midagi saada.

[madis V]

Pank ei ole millseki süüdi. Süüdi on inimene, kes ehituse tellis. Tundub,et ehitus venis ja venis ning venis, et pank lõpuks ümberhindama hakkas ja samal ajal ka laenajal majanduses jalgealune kadus. Midagi on siin siiski valesti..

Ise olen projektijuht majaehitusel, kus ehitatakse sama "valemiga". Lepingud tehti sügisel, teati ehitushinda, maahinda, tellija sissetulekuid jne.. Pank teeb korra kuus tellija palvel "kraanid valla" ja kõik laabub. Pangal pole midagi põdeda, kuna tal on perekond laenajad, kes suudavad ka oma laenu igakuiselt tasuda.

Vastaks nüüd teie jutule ;Tsiteerin vahepeal Teie teksti
1.Pank ei ole millseki süüdi. Süüdi on inimene, kes ehituse tellis.-NÕUS!!!!
Aga nüüd vastu küsimus ; antud momendil on konkreetne kinnistu sundmüügis ja hind millega seda müüakse ei kata isegi seda,millega see võsastunud põllupealne maalapp omal ajal osteti , juhul,kui antud hinnaga see kinnistu saab müüdud , jääb tellija pangale veel võlgu???Seega võib öelda,et majakarp ehitati sinna peale tasuta,see tähendab,et maahinna langus sõi ehitusmaksumuse lihtsalt ära.
Paraku meie riigis kehtivatele seadustele ,kui see kinnistu müüakse läheb kogu saadud tulu sealt pangale.Panka ei huvita mitte mingisugune ehitaja ega tema kulud,antud hetkel võib öelda,et antud kinnistu koos minu poolt ehitatud karbiga kuulub pangale,maksekohustused ehitustööde eest aga pankrotistunud tellijale ja neid kohustusi saab tellija ka hakata täitma alles siis,kui pangaga on neil omavahel asi korras.
Toon näite tellijal oli korter(mis kurat oli ka võlgu ostetud), see müüdi maha ja kogu saadud tulu läks pangale,kuigi juba siis oli minu poolt isiku vastu hagi sisse antud,kuid müstilisel põhjusel ei laekunud minu arvele sealt midagi.paraku ka selle korteri tehinguga jäid tellijal märkimisväärsed võlad panga ees veel üles,mida ta jõudumööda ka maksab kuni oma surmatunnini.
2.Tundub,et ehitus venis ja venis ning venis; - Ei veninud see ehitus midagi,kõik oli graafikus ja rohkemgi veel!!!!
Lihtsalt ehitustööde leping sai sõlmitud sügisel ja tööde teostamine algas lepingu järgi kevadel,kus juures ükski osapool ei avaldanud soovi lepingut muuta.
samuti ei avalikustanud keegi,et vahepeal on tellija sattunud raskustesse.
see,et vahepeal maahind sattus vabalangemisse,see nagu ei tohiks ehitajat huvitada,kuna ehitaja lähtub ikkagi ehitustegevuse teostamisest ja lepingus kokkulepitud töödemahust ja hindadest.
ajaliselt jõuab paraku kahe kuuga valmis ehitada väga rahulikus tempos sellise 140m2 majakarbi ,vundamendist kuni katuseni k.a avatäited.
3.Ise olen projektijuht majaehitusel, kus ehitatakse sama "valemiga". Lepingud tehti sügisel, teati ehitushinda, maahinda ; Väga tore,et Te olete objektijuht ja õigustate meie riigis kehtivaid jokk süsteeme.
Küsimus; Mis valemiga Te fikseerisite maahinna????Siit võib välja kooruda,et mütsi tõmbas mulle pähe hoopiski finantsasutus,ehk PANK????
sama meelt on ka näiteks mind esindav jurist.
4.Pangal pole midagi põdeda, kuna tal on perekond laenajad, kes suudavad ka oma laenu igakuiselt tasuda. - vaidleksin vastu!!!
Pank on hea sõber täpselt nii kaua,kui laenuvõtjal puuduvad makseraskused,juhul,kui laenuvõtja sattub raskustesse saab heast sõbrast kohe vaenlane,kes üritab sellelt vaeselt laenuvõtjalt koorida viis viimast nahka
toon mõningad näited;
elamuaseme laen vormistatakse ümber tarbimislaenuks(märkimisväärselt tõuseb nii laenu %,kui ka intress)
vara sundmüük (paraku ei kata see isegi mitte laenusummat ja seega maksabnii nimetatud inimene surnud hobust //jällegi seaduslik JOKK süsteem,kus pangad ei vastuta millegi eest,laenu väljastamisel puudub panga poolne riski % // )
kokkuvõtteks ei taha ma siin välja selgitada kes on süüdi või mitte (selle selgitab välja meie õigussüsteem) vaid juhtida ehitustööde teostajate tähelepanu sellele,et mitte ainult töödeteostaja ei pea andma igasuguseid garantiisi ja tagatisi,vaid garantiid ja tagatised peavad olema seotud mõlemi osapoolega,see tähendab,etr ka tellija peab omama tagatist,et ta on suuteline oma kohustusi täitma.
algaval kohtu protsessil aga tahan ma tähelepanu juhtida läbi avaliku meedia sellele,et muuta laenusüsteem selliseks,et kohustused ja võimalikud riskid oleksid ikka nii laenuvõtja,kui ka laenuandja ühine mure,see tähendab,et pangad hakkaksid ka vastutama oma poolt omalajal soodustatud lõhkilaenamiste eest.
Loodetavasti mäletavad veel kõik i,kuidas pangad meelitasid inimesi laenama,samuti võis saada müstilist laenutaotlus abi pea igast kinnisvarabüroost,kes suutsid pea igale inimesele pangast laenu välja ajada,olenemata isegi tagatistest ja sissetulekutest.Vaevalt,et see käis seaduslikult!!!
Leian,et nüüd oleks aeg ka neil hakata tagajärgede eest vastutama. VÕI KUIDAS ????

[madis V]

Kui väga kedagi ei riiva, siis teemaalgataja võiks seda lepingut ka näidata - sisu huvitab, osapoolte kontaktid loomulikult võetagu välja.

Endal ees samuti majaehitus pangalaenu toel. Ka mina ei sooviks sentigi ette maksta, lisaks soovib pank näha tulemusi e. hindamisaktid pärast tööetappide valmimist on olulised ja olen nõus, kui ka ehitushind vastavalt mõni nõks kallim oleks (ehitajapoolne omafin kulu). Kuidas siis ehitaja saaks oma riske maandada sellise lepingu puhul KV hindade või tellija maj. seisu halvenemise vastu? Mida te näete, et sellises olukorras oleks mõistlik välja pakkuda?

Mind see küll ei riiva,seega kui saan lepingu digitaalsel kujul oma valdusesse,saab see ka üles pandud.otse loomulikult tuleb sealt lepingust kustutada osapoolte andmed(eriti finantsasutuse),seda selleks,et vältida teiste osapoolte kahjustamist.
Teile aga soovitan teha korralik leping oma tulevase ehitajaga,teha korralik ehituslik kalkulatsioon (selles aitab teid teie tulevane ehitaja ja ka tulevane ehitustööde järelvalvaja)
hoida oma finants tegevus kontrolli all ja ongi kõik korras.
kui peaks tekkima finants probleeme,siis tuleks olla oma ehitaja vastu aus.
kui osapooled teevad korralikult koostööd ja täidavad oma kohustusi,siis probleeme ei tekki.kui aga üks osapool pea jaanalinnu kombel liiva alla peidab on asi kusine!!!
edu oma eramu ehitusel!!!!

[intensiivne]

huvitavad inimesed olete(ehitajad),mitte ühtegid sõna aktseptist.Niisuguste summade juures,no ei tea !!!!!!!!!!!!!!!!! Suli pank peab ta olema vist,või on kuidagid teistmoodi ?

[Külaline]

Siin tuleks vist lihtsustada. Oletame, et mina müün Aadule jalgratta ja tema küsib Madise käest laenu selle ostmiseks ning mina viin heas usus jalgratta Aadule.
Kas siis jalgratas muutub automaatselt Aadu omaks (kuigi ta seda kinnimaksnud pole) ja makseraskuste tõttu Madisele hoopis Madise omaks, kuna asub Aadu kinnisvaral? Kui Aadu müüb ratta võlgade katteks Madisele, ilma minule maksmata, pöördun ma politseisse ja süüdistan Aadut varguses ning Madisel on valida- kas maksta seaduslikule omanikule (ehk mulle) eelnevalt Aaduga kokkulepitud väärtuses
või tagastada ratas seaduslikule omanikule?
Kus on siin JOKK? Kas kolmandale isikule üleandmine ilma maksmata ei olegi enam tänapäeval varastamine?
Niikaua kui ei ole makstud viimase sendini, pole müügitehing toimunud?

[madis v]

Siin tuleks vist lihtsustada. Oletame, et mina müün Aadule jalgratta ja tema küsib Madise käest laenu selle ostmiseks ning mina viin heas usus jalgratta Aadule.
Kas siis jalgratas muutub automaatselt Aadu omaks (kuigi ta seda kinnimaksnud pole) ja makseraskuste tõttu Madisele hoopis Madise omaks, kuna asub Aadu kinnisvaral? Kui Aadu müüb ratta võlgade katteks Madisele, ilma minule maksmata, pöördun ma politseisse ja süüdistan Aadut varguses ning Madisel on valida- kas maksta seaduslikule omanikule (ehk mulle) eelnevalt Aaduga kokkulepitud väärtuses
või tagastada ratas seaduslikule omanikule?
Kus on siin JOKK? Kas kolmandale isikule üleandmine ilma maksmata ei olegi enam tänapäeval varastamine?
Niikaua kui ei ole makstud viimase sendini, pole müügitehing toimunud?

lihtne vastus;jalgratas lammutatakse ja jagatakse madise ja kohtutäituri vahel ära,kui sellest ei piisa nõutakse aadult veel midagi sisse.
sinule aga jäävad tühjad pihud.
EI VABANDUST,hunniku pabereid saad,mis kinnitavad,et Aadu on sulle võlgu!!!
ja võlgu saab ta sulle maksma hakata siis,kui ta on oma võlad madisele ja kohtutäiturile(riigi)ära maksnud.
ASI JU VÄGA LIHTNE JA SELGE.JA PEAMINE;KÕIK ON SEADUSLIK!!!

[Eestikinnisvara]

Ma ei saagi täpselt aru, mis aastast teemaalgataja räägib. Kui me räägime aastast näiteks 2009, siis panga nõue on järgine. Laenu saab, kuid peab olema tõsine omafinantseering. Enam ei räägita peaaegu kuskil 0 - 10% sissemaksust, reaalselt. Reklaamida võib kõike, kuid see ei ole tõsi. Mõningatel juhtudel see siiski toimib, kuid see % kinnisvarast, mida nii müüakse / ehitatakse, ei ole märkimisväärne.
Meie leping on järgnevalt üles ehitatud. Klient ostis oma finantseeringuga krundi ja suutis ise tasuda: projekteerimise eest, vundamendi ehituse eest. Edasi tuleb appi pank, kes soovib näha ehitajapoolset kalkulatsiooni ja graafikut. Panga ja laenaja vahel on fikseeritud kindel laenusumma, mille pank väljastab vastavalt etappidele. Pank analüüsib antud ehitust, selle maksumust ja koostatud ajagraafikut oma analüütikutega ennem laenu väljastamist. Pank maksab küsimise peale tellijale etapi kaupa raha, sealt edasi saab raha ka ehitaja. Selises situatsioonis ei ole võimalik (kuigi kõik on võimalik in real life), et asi ummikusse jookseks. Vajadusel saab pank antud ehitust väga lihtsalt alati hinnata, kui antud ehitustander peaks olema ka ühtlasi kasvav tagatis ehituslaenule.

[2korda2]

Eestikinnisvara,
see toimib täpselt niikaua, kuni pank leiab ühel päeval, et ehitaja poolt viimasel etapil tehtud tööd on loonud lisaväärtust täpselt 0 krooni (hullemal juhul on negatiivne), sest vahepeal on majandusolukord oluliselt halvenenud ja seega kinnisvara hinnad kukkunud. Suurema omafinantseeringu abil tagatakse lihtsalt see, et pank saab ka kiirkorras vara müües oma raha kätte. Paremal juhul saavad ka muud võlausaldajad midagi. Lisaks võib siin tekkida küsimus vara müümises - kuivõrd kõik on panditud pangale, siis pank käseb-poob-ja-laseb.
Jah, paarikuuse ehitusaja jooksul ei saa hinnad oluliselt muutuda ja sellisel juhul võib üritada panga vastu minna nõudega, et lepingut alustades pidi pank juba teadma, et objekti hind ei vasta turuväärtusele. See on üsna libe tee.
Nagu ennist välja tõin - kui ehitaja tahab oma perset katta, siis tuleb ise käituda pangana - pantida kogu vara enda nimele kogu ehitusperioodi jooksul, finantseeerida ise ehitust ja maja valmides siis müüa. Siin on jälle omad riskid aga vähemalt midagi peaks kätte jääma.

[madis v]

Eestikinnisvara,
see toimib täpselt niikaua, kuni pank leiab ühel päeval, et ehitaja poolt viimasel etapil tehtud tööd on loonud lisaväärtust täpselt 0 krooni (hullemal juhul on negatiivne), sest vahepeal on majandusolukord oluliselt halvenenud ja seega kinnisvara hinnad kukkunud. Suurema omafinantseeringu abil tagatakse lihtsalt see, et pank saab ka kiirkorras vara müües oma raha kätte. Paremal juhul saavad ka muud võlausaldajad midagi. Lisaks võib siin tekkida küsimus vara müümises - kuivõrd kõik on panditud pangale, siis pank käseb-poob-ja-laseb.
Jah, paarikuuse ehitusaja jooksul ei saa hinnad oluliselt muutuda ja sellisel juhul võib üritada panga vastu minna nõudega, et lepingut alustades pidi pank juba teadma, et objekti hind ei vasta turuväärtusele. See on üsna libe tee.
Nagu ennist välja tõin - kui ehitaja tahab oma perset katta, siis tuleb ise käituda pangana - pantida kogu vara enda nimele kogu ehitusperioodi jooksul, finantseeerida ise ehitust ja maja valmides siis müüa. Siin on jälle omad riskid aga vähemalt midagi peaks kätte jääma.

väga mõistlik jutt!!!-pank käseb-poob-ja-laseb. (selle võiks suurte tähtedega lausa marmorisse raijuda ja vabadussamba kõrvale üles panna)
mul ongi kohtusüsteemile üks küsimus;kuidas antud tellija sai omal ajal pangast laenu,et seda maad osta????tehingut aitasid muidugi sooritada meie tublid arendajad ja kinnisvarabürood,kelle kaudu sai laenu praktiliselt iga inimene,kes midagi hirmsa raha eest osta soovis.
muidugi antud kinnistu hinnalanguse põhisüüdlasena näen ma ikkagi süüdimatut arendajat,kes jättis kõik oma kohustused krundiostjate ees täitmata (juurdesõidu teed,teede valgustused,toimivad vee ja kanalisatsioonitrassid jne..........)
nb!!!arendajale soovin muidugi edu tema uues valdkonnas(kõrgete kunstide valdkond),milleks on tatoveeringud ja porno.
tänu süüdimatule arendajale maksab mõni aasta tagasi 1 miljoniga ostetud krund tänapäeval koos karbiga 500000 eeki(loomulikult ei ole ka see hind veel selline,et ostuhuvi ärataks).

[Eestikinnisvara]

Tähendab, pank ei poo ja lase sõna otses mõttes. Võta panka, kui ennast, kes laenab raha välja. Lõpuks surub ka tema viimase võimalusena kraanid kinni, kuna selge on see, et tellija muutus mõne kuuga täiesti maksejõuetuks + istus "kvaliteet kinnisvara" otsas, mis oli kordades ülehinnatud. Usun, et välja arvatud siis valminud majakarp. Kui sa ehitasid omafinantseerinuga maja valmis ja sa ei ole sellest sentigi saanud, kuid kõik osapooled on töö vastu võtnud, siis on antud EHITIS ja selles sisalduvad materjalid siis, sinu omad. Pank ei saa järsku omada maja, kui andis ennist laenu VAID krundi ostuks. Maja ehituseks ta ei saanud ju raha anda, kuna ennem "kukkus redelil" laenaja, kes ehituse tellis. Seega, minu simis võlaõigusseadusega asjale vaadates ei saa pank sinuga nii käituda. Pank ei ole finantseerinud EHITUST vaid KRUNDI OSTU!
Kui aga tuleb välja, et sina ehitasid omafinantseerinuga majakarbi ja tellija sai pangast raha ehituse teostasimseks, kuid sellest sinule midagi ei jõudnud, oled sa s¤ta sees küll. Siis on tellija/laenaja aferist ja süüdimatu inimene ja pank suunabki sind tema juurde, kuna tema on sulle võlgu, mitte pank.

[renke]

Ilma liigselt süvenemata tundub, et leping on sihilikult sogaseks aetud, et ehitaja nahk koorida.
1. Finantseerimine on tellija mure, see ei pea ju ehitajat detailides huvitama, saab ta raha ämmalt või pangalt.
2. lepingus peaks olema fikseeritud ehitajale maksmine üleantud etappide kaupa, loogiline oleks üks kuu. Sel juhul ei tohiks ju väga suurt ämbrit tekkida
3. Tellija vastutusena peaks töövõtulepingus olema sätestatud kohustus, juhuks, kui tal tekivad makseraskused, kinnistu võõrandada ja tasuda ehitajale. Noh, sel juhul tõenäoliselt poleks jälle pank finantseerinud, ehitaja poleks tööd saanud jne. Aga poleks ka kahju kannatanud.
Või sain väga valesti aru?
Endal oli ligilähedaselt sama seis, aga nühki sain vaid viimases lõpus, kui selgus, et tellija on maksejõuetu. Aga see oli suht väike kaotus.

[Urmas]

No kurat, masu masuks, aga ega siis endal ei saa p_rset lohku lasta tõmmata. Ei tee küll majakarpe, vaid siseviimistlustöid ja kui ikka häid soovitajaid taga pole, siis teen ka tellija suhtes oma võimaluste piires taustauuringu. Selline leping, et hakkan tegema omafinatseeringuga kogu objekti, minu puhul läbi ei lähe. Tellijaga lepin juba eelnevalt suuliselt lepingu sisu kokku, näitan mustandit ja seletan lahti, kui tellijal on midagi lisada, lisan kui see on õigustatud. Olenevalt objektist olen küsinud mitte ettemaksu, vaid materjalide raha 10- 15% objekti maksumusest. Seletan lahti. Ostan oma raha eest materjale, oletame 10 000.- eest, viin kohale, kirjutan välja arve sellele summale( arves kirjutatud konkreetselt, et ettemaks viimistlusmaterjalide eest), mille maksmise tähtaeg on tavaliselt 7 päeva ja selle aja jooksul olen jõudnud objektil samuti teha töid umbes 10 000.- eest ja kirjutan juba uue arve teostatud tööde eest. Kui klienti otsustab mitte maksta ja mind üle lasta, siis oleks ma kaotanud ainult see 10 000.- + tasuta töö. See ettemaks arvastatakse maha viimasest osamaksest. Siiani pole selliste tingimustega lepingu vastu veel keegi tellijatest vaielnud. No ei ole mul seda 50 000.-( materjalide maksumus) panna kellegi majaehituse finantseerimiseks ehku peale. Lisan, et püüan arveid esitatada kohe kui mingi etapp(tuba) on valmis, kas krundini( kaasa-arvatud) 75% või lõppviimistluseni 100%, sest tihti on tellija meel ja maitseküsimus värvitoonide või tapeedi osas naisega väga erinev, millest tulevad lisatööd ning nende lisatööde eest esitan eraldi arve. Tasuta liigutamist ei ole või teatud juhutudel tõesti mõned pisitööd, mida saab teha möödaminnes ega nõua suuremaid kulutusi.

[2korda2]

Äris on igal juhul mingi risk. Kui tahate kõik riskid maandada, siis kas ei saa üldse äri teha või saate suhteliselt kehva tulususe. Kui ei ole pappi krunt+majakarp püstipanekuks, siis tuleb leppida suurema riskiga. Samas ka suurem tulu - sisse ei pane suurt midagi (ainult tööaeg, kui suudad materjalide arved otse kliendi kraesse suunata) aga tulu tuleb, mis mühiseb.
Mina ei leia, et pank oleks valesti käitunud (tingimusel, et lepingu sõlmimise ja laenust keeldumise vahel on piisav ajavahemik, mis õigustaks suurt hinnalangust). Pank peab samamoodi ennast kaitsma igasugu pättide eest, kes suurema heameelega võtavad mitmemillise laenu, kandivad seejärel raha kuhugile Bahamale ja seejärel teevad eraisiku pankroti. Pangal pole võtta midagi, tegelane aga purjetab hea elu peale.
Samamoodi buumi ajal leidus küllalt ehitajaid, kes jätsid töö objektil kohe, kui tuli parem pakkumine. Ei lugenud kokkulepped ega ettemaksud.

[intensiivne]

Et lugu vastaks tõele,oleks huvitav teada panga nimetust ?

[Manowar]

Tööde teostajat ei peaks üldse huvitama, mis tingimused pangal on, teostajal peavad olema oma tingimused tellijale ja kui need ei sobi, siis ei saa ka koostööd toimuda!
Mina sõlmin lepingu tellijaga ja pangaga suhtleb tellija, see peaks olema tööde teostaja jaoks võõras probleem.
Antud hetkel on tellija vastutav tööde teostaja ees ja kohustatud maksma esitatud arved kinni, kui ta keeldub sellest, siis ongi plaan olnud algusest peale ehitajat persest tõmmata ja teha kolmas osapool(antud juhul pank) kogu asjas süüdlaseks.
Jube lihtne on lasta ehitajal maja oma kuludega valmis teha ja siis hakata rääkima, et pank ei annagi raha tellijale...lollus!
Asi käib nii, mina teen töö, tellija maksab...mina vastutan oma töö eest.
...mitte, mina teen töö ja tellija onupoeg maksab ja minu naise vennanaine vastutab teostatud tööde eest.