Eestiaegse palkmaja soojustamine.

[ImePole]

Tere!

Tegemist kahekordse eestiaegse palkmajaga Kadriorus.

Naabritel on ilge soojustamistuhin peal. Seestpoolt ikka karkass, 5 cm-i villa ja kips. Ühel jäi isegi aurutõke panemata, et siis "hingab".

Endal kah toad jahedapoolsed ja mõtleks kah soojustamise peale, kuid siin teemasid lugedes ei tundu see seest soojustamine eriti arukas. Või pole see asi nii hull midagi ja sema skeemi järgides saaks toad soojapidavamaks? Samas hiljem mädanenud palkidega erilist himu tegelada pole.

Mis teha?

Tänud vastamast!

[vuuk]

Tere!
Olete õigesti aru saanud. Soojustama peaks ikka väljast poolt. Välja võiks soojustust panna 10...15sm.

[ImePole]

Kui tõenäoline on see, et ilma aurutõkketta selline soojustamine palgi mädanemise, hallituse või muid märgatavaid probleeme kaasa toob?

Väljast oleks tore soojustada küll, kuid see töömahukam ja keerulisem. Ka rahaliselt kulukam.

Teie soovitus oleks siis kannatada ja oodata, millal KÜ rahaline olukord välissoojustust ja renoveerimist võimaldaks?

Võib tekkida muidugi ka olukord, kus need, kes oma korterid seest soojustnud on, enam väljast soojustamisel mingit mõtet ei näe ja seetõttu seda ei toeta.

[vuuk]

Ilmselt sellepärast ongi Ehituseaduses punkt, et konstruksioonide muumisel tuleb tellida esmalt projekt. Kui projekt tellida vastavat pädevust omavalt asutusest, siis on ju lihtne vaadata projektist, kuidas ja kuhu soojustus panna.

Kusagilt lugesin hiljuti, et mineraalsed villad mahutavad endasse ligi 10 korda vähem niiskust, kui looduslikud soojustusmaterjalid, näiteks saepuru. Kondensaadi ohu tõenäosust võib teoreetiliselt sellest arvata. Okaspuu puidul endal kaitsevõime ja vähene lühiajaline niiskus diffudeerub puidu sisse ilma, et puitu ohustaks. Oleneb kui palju tekib ruumis niiskust ja milline on temperatuur. Konkreetne kogemus kahjuks puudub.
Aga üks mu hiljutine kogemus mineraalse villaga oli selline. Soojustasime katuslae väljastpoolt. Aurutõke oli ruumis sees veel paigaldamata. Klient pani ruumi soojapuhuri. Hakkasime aurutõket paigaldama. Pistsin huvi pärast käe villa sisse. Alumises pinnas tundus vill soe ja kuiv. Ülemises pinnas tuuletõkke lähedal aga väga niiske ja külm. Ruumis oli vaid ehitusniiskus. Soe õhk tõusis üles ja transportis niiskuse villa sisse Ja niiskus hakkas külmas tsoonis kondenseeruma.
Ehk saaksite naabri pool järgi uurida, mis seintes toimub. Andke meile ka teada siis.

[Külaline]

tselluvill ei tekita kondensi.lihtsalt niiskuse sisaldus tõuseb .ja sama kergelt annab selle küttes välja ka.aga kas seda sissepoole oleks hea panna ei tea.palgi vahelt peaks niiskust välja minema.niiskuskahjustust palgi ja tselluvilla vahel ei saa vist tekkida.sest tselluvill ise ei hallita ja ei seeneta ka nagu ma aru saan.ja kindlasti oleneb tselluvilla kihi paksusest.keegi vöiks seda varianti kommenteerida.kivi ja klaasvill pidavat just kondensi korjama.mitte midagi silmaga nähtavat.just väliskihi ja tuuletõkke vahele.aga üldse välimisse kihti.ja olen kuulnud lugu et kivi ja klaasvilla niiskuse sisalduse tõustes on ta maja ilusti mässitud külma kompressi.ja siis peab rohkem kütma et niiskuse välja saab.ja jama pidavat tulema siis kui soojustus on liiga paks.ei küta niiskust välja.ja niiskus tuleb kehvast tuulutusest.ebaregulaarsest ja vähesest kütmisest ja kehvast ventilatsioonist.ootan spetsialistide kommentaare.valmistun selleks,et mu teoreetiline arutelu nii mõnegi välja vihastab.aga meil on sönavabadus

[vuuk]

Tselluvilla teemat uurisin hiljuti. Tehniliste andmete alusel ja tootjate info põhjal oleks alust arvata, et võib seest soojustada ja igati sobilik materjal selleks. Vaja aga teada, kas vastavalt hoone tulepüsivusklassile on konkreetse hoone soojustamiseks lubatud.

Ebaregulaarne kütmine, vat see on jah üks asi, millest eriti ei räägita ja projekteerimisel võetakse arvesse ju kindlat temperatuuri, samuti niiskust, mis vastavas hoones normide järgi ette nähtud. Aga hooneid ei tarvitse ekspluateerida alati normide kohaselt (eriti masu tingimustes)ja siis on olukord konstruktsioonides oopis midagi muud.

[KõikOnRahul]

Ega siin polegi varjanti.Mädakolded puhastada sellest,konserveerimine,vajadusel palgid vahetada.Vertikaalid50x100/125/150,samm 600mm,seejärel helista mulle-annan sulle tselluvilla meeste kontaktid,isoveri tuuletõke RKL20(mille korreksest paigaldamisest sõltub kõik),distantspuksid,tuulutusroov,vajadusel lisaroov,fasaadikate.
Aknad.Kui on vanad,osta uued ja paigalda õigesse kohta.
Nagu aru said siis käib jutt,väljaspoolt soojustamisest.
Vastasel juhul läheb sul toas kitsaks.

[Külaline]

tselluvill pidavat olema ka suht tulekindel.mul on omal järgmine kogemus.löikasin rauast konsooli pöranda tegemisel.ja sädemed lendasid tselluvilla.jälgisin mis toimub hõõgus veidi ja kustus ära.seda tulekindluse asja peab siiski tootja poolt antud garantiist välja lugema.jutu pöhjal ei saa otsustada.

[Külaline]

jätkan veel arutelu kuigi tundub olevat lõppenu.Wal-sekto kes ise tselluvilla valmistab on ülesse pannud mõned joonised.ja üks joonis näitab just seda,kuidas palkmaja seestpoolt tselluvillaga soojustada.

[ImePole]

Jah, huvitav, et ümarpalk on soojustatud väljast ja freespalk seest. Millest selline vahe sisse on tehtud?

[vuuk]

Tegelikult on ikka ka tselluvillaga õige soojustada väljastpoolt. Sest siis on konstruktsioon töökindlam. (lollikindlam)
Autot või tööriistu ostes loeme töökindluse kaalukaks argumendiks. Millegipärast ehitamise juures on igasugu muud argumendid enamasti tähtsamad.