põrandaküttesüsteemi rõhk

[töörõhk]

plaanisin ühte ruumi põrandakütet.Toru on paigas,sooja vee tahtsin võtta samas ruumis olevast tarbevee boilerist.Probleem selles,et boileri rõhk küttesüsteemi jaoks tiba suur.Mõõtnud küll ei ole,aga külm vesi tuleb sisse veeautomaadiga,nii et peaks olema vahemikus 1,5-2,5 bar .Kuna kütteringi normaalne rõhk peaks olema 0,5-1,5 bar siis kuidas seda lahendada.Ise asja üle mõeldes tulin järeldusele et panna vahele rõhualandusventiil[peale termostaatventiili]Aga mismoodi sellisel juhul jahtunud vesi boilerisse tagasi saada,kui seal rõhk suurem.Või jätta kogu süsteemi rõhk samaks,kuna tsirkulatsioonipumba max töörõhk on10 bar ja küttetorul 6bar.Kaitseks paneks 6bar-ise kaitseklapi. Kas keegi oskaks head nõu anda või on keegi sarnast süsteemi ehitanud.

[Katlakütja]

2.5 bar põrandaküttes pole ju teab mis suur number.
Segaseks jäi see, kuidas ja miks plaanid boileri tarbevee poolt ja põrandaküttesüsteemi omavahel ühendada.

[freoon]

mitte midagi ei saanud aru mis sa teha tahad...

[vaaderman]

mõned tegutsevad kiiremini kui mõtlevad

[töörõhk]

Lihtsustatult tegu ühe kontuuriga,mida tahan kütta boileriga,kuna ühe kontuuri[60m toru] jaoks ei ole katelt või muud kütteseadet paigaldada mõttekas. Ja küsisin arvamust,kas sellise rõhuga[kuni 6bar]hakkab tööle või on asi ohtlik, palju võiks max rõhk olla.Tänud vastajatele ja kommenteerijale.

[Katlakütja]

Küta siis juba kohe elektriga. mis sellest torust maha pilduda

[dumbuser]

Minu meelest on vähemalt kolm korda aastas mõni tatikjaani sugulane täpselt sama asjaga siia jõudnud. Millest ma aga aru ei saa on see, et kui see boiler töötab elektriga siis mille kurdi pärast on vaja hakata mingit vett seal kuskil ringi ajama ? Kas tõesti on kaabliga kütmine siis nii raske ettevõtmine ? Ja muidugi hakkab see vesi seal ise ringi käima. Jutu põhjal jäi mulje, et see vesi mis seal kontuuri ringi käib läheb ka kraanist välja lõpuks. Sel juhul on kogu selle asja ummistumise kiirus palju suurem võrreldes olukorraga kus vesi ei vahetu. Ja ega seda temperatuurikontrolli osa ka ei tasu unustada. Mingi rõhu pärast mina küll põdema ei hakkaks. Pea igasugune veetoru (pole aimugi mis sinna maha on keritud) kannatab 4 bar survet, paljud ka 6 või enamgi. Tulles aga tagasi viimase küsimuse juurde siis keegi krt ei tea kas asi tööle hakkab või mitte, kuna siiani polegi kirjas mismoodi ta kasvõi teoorias peaks töötama.

[töörõhk]

Boiler saab kütte pliidipudelist,lisaks temp.lülitiga elektriküttekeha.

[dumbuser]

Süsteemist pole ikka veel silpigi. See mis hetkel teada puutub vaid vee soojendamist. Räägi nüüd seda ka kuidas see vesi seal peaks liikuma hakkama. Siis saab edasi mõelda/maadelda/süüdistada ... kas see asi ka midagi väärt on.

[töörõhk]

Tsirkulatsioonipump nocchi SR-3. Toru põrandas wirsbo PE-Xa 20x2. Süsteemi üritasin lahti seletada esimeses postituses,kuigi vist mitte eriti selgelt.

[Veikko]

1,5-2 bari norm.

Tsirkulatsioonipump nocchi SR-3. Toru põrandas wirsbo PE-Xa 20x2. Süsteemi üritasin lahti seletada esimeses postituses,kuigi vist mitte eriti selgelt.

[Katlakütja]

Kas sa kavatsed sooja tarbeveega põrandat kütta?

[pipeline]

Dumbuseri jutt on õige, et kui seda boileri vett ka tarbeveena kasutad, siis see päris õige lahendus ei ole seda vett põrandküttes ka kasutada, aga noh ise teed ise vastutad. Soojaveesüsteemis peaks vesi olema joogivee kvaliteediga, aga kas ta seda põrandküttetorudes liikudes seda ka on ei tea. Rõhu pärast küll muretseda ei tasu, põrandkütteks mõeldud torud kannatavad rõhku 6 bar, kui vesi üle 60 kraadi ei lähe ja veeautomaat ei annagi kõrgemat rõhku. Põhihäda on see, et kui seda boilerit pliidipudeliga kütta, siis võib vee emperatuur minna kõrgemaks kui põrandküttesse tohiks lasta. Et seda ei juhtuks peab olema segamissõlm, kus lisaks pumbale ka vähemalt termostaatventiil.

[Katlakütja]

Tarbevett võid jooksutada ka põrandas, plasttoru ei tee sellele veele suurt midagi. Mustast metallist fittinguid ära ainult kasuta. Need roostetavad varsti hapnikurikka tarbeveega ära.
Mina paneks aga elektrikatla. Jama ju, kui põrand jahutab tarbeveeboileri maha, ehkki tarbevett pole nagu kasutanud. Elektrikatlaga pole sul ka temperatuuri reguleerimisega eraldi suuri väljaminekuid. Tatikjaani (laenat. dumbuserilt) meetodil boilerivariandi korral pead aga tegema ka segamissõlme. See pole aga teps mitte odav.

[töörõhk]

OK.Eks peab katsetama,praegusel pliidikütmisperioodil ilmselt boilerist jätkub,suvel näeb- siis ju ka küttevajadus väiksem.Põrandakaablit või el.katelt hea meelega ei kasutaks kuna pinge kvaliteet praegugi väga vilets.