Ehitusfoorum

Perekond kulutab aastas 72 m³ sooja tarbevett, mida valmistatakse elektriboileriga (Δt=50 ⁰C). Mitu kWh kulub energiat, et soojendada sellises koguses tarbevett? Kui palju läheb see perekonnale maksma, kui nende elektri kWh maksumus koos võrgutasudega on 23 senti ja elektriboileri efektiivsus on 98%?

Mismoodi teha arvutuskäike, et saada õigeid vastuseid?
Tänud ette.

Kui on esitatud selline küsimus, siis minul tekib selle peale 2 küsimust:
- Kas põhikool on läbitud?
- Mida hakatakse peale vastusega ca 983 EUR?

Rullikas kirjutas: 18 Sept 2024, 19:43 Perekond kulutab aastas 72 m³ sooja tarbevett, mida valmistatakse elektriboileriga (Δt=50 ⁰C). Mitu kWh kulub energiat, et soojendada sellises koguses tarbevett? ....

4200kWh
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html
Edasine korrutamine vast ei ole keeruline?

4190 kWh / 98% - 4275,5 kWh / ca 983 EUR

EH.INS. kirjutas: 18 Sept 2024, 19:57 Kui on esitatud selline küsimus, siis minul tekib selle peale 2 küsimust:
- Kas põhikool on läbitud?
- Mida hakatakse peale vastusega ca 983 EUR?

- Vist ei ole, sest ta alles käib koolis ja õpetaja andis sellise koduse ülesande.
- Eks vastus ole õpetajale esitamiseks.

küsiti arvutuskäiku.

vee erisoojus x Δt x vee kogus / kasutegur.

jälgida, et ühikud oleks samaks teisendatud...

Pärast pane arvesti ja mõõda üle, et ega peavooluteaduses äkki viga ei ole ?
Minul on kulunud praktikas 200 liitrise boileri peale aastas kuni 1900 kWh.

Aga ma arvan, et boileri kaod aastas on suuremad kui 2 %.

Viitan jälle, et olenemata arvutukäigust ja tulemusest mis on asja point?
Numbri saamine?
Mida sellega edasi teha?
Küsimus iseenesest viitab sellele, et midagi nagunii selle numbriga peale hakata ei ole...

Nagu juba Urmas märkis, viitab postituse sõnastus üsna selgelt ülesandele füüsika töövihikust.

Küülaline kirjutas: 20 Sept 2024, 17:51 Nagu juba Urmas märkis, viitab postituse sõnastus üsna selgelt ülesandele füüsika töövihikust.

Krt - mina seda ei usu
1. Lihtsam oleks võtta töövihiku juurde kuuluv õpik
2. Veelgi lihtsam oleks küsida klassikaaslastelt

EH.INS. kirjutas: 20 Sept 2024, 20:05 Krt - mina seda ei usu
1. Lihtsam oleks võtta töövihiku juurde kuuluv õpik
2. Veelgi lihtsam oleks küsida klassikaaslastelt

Kus maailmas sa elad?
1. Töövihiku juurde kuuluva õpiku kätte võtmine nõuab füüsilist pingutust ja õpikus kirjutatust arusaamist
2. Ju need olid vist sama lollid/laisad/poppi teinud, kuid ikkagi jääks arvamuse juurde, et teema algataja on siiski paras "kapsauss" kui kirjutas oma probleemist siia foorumisse.
Punkt 2 kehtib ainult siis kui mu teooria osutub tõeks.

Tublid, aitasite poisil koolis antud ülesande ära lahendada.

Ma olen reaalset kulu mõõtnud. Kui boiler oli maksimaalse temperatuuri peale reguleeritud, siis 75 kWh/m3, kui mingil ajal madalamaks keerasin, siis 57. Mis ei tähenda, et madalama temperatuuriga erilist säästu tuleks kuna jahedamat vett kulub koguseliselt rohkem.

….kindel laks on, et, mida madalama on vee temeratuuriga hakkama saad seda vähem kulub ka energiat! Ainuke mida peab jälgima on paha bakter ja et sooja vett ikka jaguks…

Vko kirjutas: 21 Sept 2024, 17:59 ....
Ma olen reaalset kulu mõõtnud. Kui boiler oli maksimaalse temperatuuri peale reguleeritud, siis 75 kWh/m3, kui mingil ajal madalamaks keerasin, siis 57. Mis ei tähenda, et madalama temperatuuriga erilist säästu tuleks kuna jahedamat vett kulub koguseliselt rohkem.

Mida kõrgem on boileris oleva vee temperatuur seda suurem on soojuskadu läbi boileri seina.

Isegi kui boileris olevat vett mingi aja jooksul üldse ei tarbi, siis on mõistlik arvestada läbi 100L boileri kesta lahkuvaks energiakuluks ca 1kWh/ööpäevas.

Ehk mida kõrgem on boileri temp seadepunkt ja mida väiksem on vee tarbimine, seda väiksem on selle boileriga vee soojendamise kasutegur.

siis on mõistlik arvestada läbi 100L boileri kesta lahkuvaks energiakuluks ca 1kWh/ööpäevas.

Selline jaburdus asendatakase mõistega "kaovõimsus". Antud ülesande puhul võiks eeldada 1000/24= ca 41 W.

kaimagk kirjutas: 21 Sept 2024, 19:01 ….kindel laks on, et, mida madalama on vee temeratuuriga hakkama saad seda vähem kulub ka energiat! Ainuke mida peab jälgima on paha bakter ja et sooja vett ikka jaguks…

Nagu ütlesin: "mis ei tähenda, et madalama temperatuuriga erilist säästu tuleks". Enamuses oleneb kulu ikka tarbitud vee hulgast, see väike soojuskao erinevus (50 C vs. 6x C temperatuuride korral) läbi boileri soojustuse mõjutab (rahaliselt) väga vähe.

….aga kui vesi tuleb oma kaevust? Enne kui midagi põhjapanevalt kirjutada võiks kõik asjad reale kirjutada, siis saad mingi tulemuse…..

Mida oma kaevust tuleva vee puhul teistmoodi mõtled olema? Seda, et madalama temperatuuri korral koguseliselt tarbitakse rohkem vett ja ühisveevärgist tulev vesi maksab? Külma vee m3 maksab ikka kordades vähem kui vee soojendamiseks kulutatud energia. Kui on soov asi eriti täpseks ajada, siis peaksid ka arvestama, et oma puurkaevu korral suurema koguse tarbimisel teeb pump rohkem tööd- võtab rohkem elektrit ja kulub kiiremini... Pole mõtet selliste jaburuste peale aega kulutada ja üldjoontes on asi ikkagi nii- elektriboileri puhul ERILIST elektri säästu ei ole kas kütad vee 50 C juurde või 60 (+). Juba natuke märgatavama säästu võib saada sellega kui suudad ainult öise (või börsi korral madalamata perioodide) elektriga boileri üles kütta.