Ehitusfoorum

Kütmine ja jahutamine on meil igapäevased aga asi millele üha rohkem tähelepanu pöörata ja ka Euroopa Liidus pööratakse on soojuse salvestamine.
Kuigi soojuse salvestamiseks on erinevaid seadmeid siis täitsa üllatavate tulemusteni võib jõuda ka kodusel teel.

Kuna elekter kallines siis tuli olude sunnil muuta oma kütmise harjumusi.
Lisatud on kahe maja elektrikulu ja arved koos ülekandetasuga septembri ning oktoobri kuu eest.
Maju kütavad õhk-vesi soojuspumbad aga see on vaid üks asjaolu.

Maja 1 ehit 1995
September - köetud igal kellaajal kulu 702 kWh arve 146.07 eur
Oktoober - köetud välistades tööpäevadel kõrgeid hindasid kulu 902 kWh arve 125.78 eur (+31.60 riik)

Maja 2 ehit ca 1970
September - köetud igal kellaajal kulu 836 kWh arve 181.59 eur
Oktoober - köetud välistades tööpäevadel kõrgeid hindasid kulu 1003 kWh arve 154.08 eur (+21.86 riik)

Arvete sees on kogu maja elektri kulu.
edit: Hinnapaketid börsihinna alusel

Ma tahan öelda et iga maja salvestab mingil määral soojust ja kui just külm pakane ei ole siis enamik soojuspumpasid võimaldab valida ka kütmise kellaaega.

Muidugi on arvetel edaspidi ruumi kasvada kuna osades Kesk Euroopa riikides on juba nüüd elekter palju kallim kui meil.
Kuid kas soojuse salvestamine pole mitte palju reaalsem teema kui elektri foorumis üritada elektrit "purki"(kondensaatorisse) suruda ja siis jälle välja võtta???

Coolhouse kirjutas: 04 Nov 2021, 19:59 Maja 1 ehit 1995
September - köetud igal kellaajal kulu 702 kWh arve 146.07 eur
Oktoober - köetud välistades tööpäevadel kõrgeid hindasid kulu 902 kWh arve 125.78 eur

Maja 2 ehit ca 1970
September - köetud igal kellaajal kulu 836 kWh arve 181.59 eur
Oktoober - köetud välistades tööpäevadel kõrgeid hindasid kulu 1003 kWh arve 154.08 eur

Arvete sees on kogu maja elektri kulu.

Coolhouse, sa ei kirjutanud, et milliste tingimustega(hindadega) olid sõlmitud nende kahe näite paketid. Olid need samasugused? Meie elektrikuludest olen teises teemas kirjutanud ja meil tuli septembris fixpaketiga kWh hinnaks koos karvadega 10,29€.

Urmas kirjutas: 04 Nov 2021, 20:39 ... septembris fixpaketiga kWh hinnaks koos karvadega 10,29€.

???

Rändrahn tuppa ja ööseks tennid sisse

ping kirjutas: 04 Nov 2021, 21:06

Urmas kirjutas: 04 Nov 2021, 20:39 ... septembris fixpaketiga kWh hinnaks koos karvadega 10,29€.

???

Eksisin natuke.

Urmas kirjutas: 12 Okt 2021, 22:48

Küülaline kirjutas: 06 Okt 2021, 00:26 Minul oli septembri tarbimine 878 kWh, elekter 14,6 s/kWh + muu 5,9 s/kWh = 20,5 s/kWh.

Möh? Istub direktor mul üle laua ja teavitas mind septembri tarbimise numbritest. Kulu 711kWh ja kogu kupatuse hind(öine-päevane+muud lisad) oli 76,52€ ehk 10,7s/kWh. Juulis ja augustis oli 10,9s/kWh. Pakett mingi "kindel", sõlmitud eelmise aasta augustis ja kolmeks aastaks. Direktor ütles, et kui eelmine leping oli hakkanud vaikselt lõpu poole minema, siis oli teavitus küll tulnud, aga liiga vara ja suutis uue lepingu tähtaja sõlmimise maha magada ning uuendati lepingut automaatselt. Veidi olevat kallimaks läinud, aga vana hinnaga nagunii ei oleks saanud. Ühes eelmises kommentaaris vist mainisin, et selle hinna sisse kuulub kogu tarbeelekter(induktsioonpliit, kohvimasin, pesumasin, valgustus, telekad-arvutid), ÕVSP toodetav soe vesi ja korteri küte. Tarbimisharjumisi seoses ÕVSP paigaldusega me muutnud ei ole. Toas stabiilselt 23-24* vastavalt direktori nõudmisele. Võit sooja vee ÕVSP-ga isetootmise arvelt olevat ca 10€ võrreldes enne alevi poolt toodetu hinnaga. Korteri suurus 85m2. Ei ole vist paha?

Urmas kirjutas: 04 Nov 2021, 22:00 ... Istub direktor mul üle laua ja teavitas mind septembri tarbimise numbritest. Kulu 711kWh ja kogu kupatuse hind(öine-päevane+muud lisad) oli 76,52€ ehk 10,7s/kWh. ...
... Korteri suurus 85m2. Ei ole vist paha?

Maja 110m2, Septembris 123kWh päev + 157kWh öö. Rahaliselt tasu alla 0eur kWh.
Selles kõik küte ja soe vesi ja kõik elutarbeline kulu.

ping kirjutas: 04 Nov 2021, 23:13 Maja 110m2, Septembris 123kWh päev + 157kWh öö. Rahaliselt tasu alla 0eur kWh.
Selles kõik küte ja soe vesi ja kõik elutarbeline kulu.

Ping, sa oled pesuehtne kõigi EV elanike ja asutuste arvelt elav parasiit! Ja sa veel kilkad sellega. Mul hetkel üks tellija, kellele ütlesin samad sõnad ja ta nõustus minuga, mööndes, et kasutas lihtsalt toetuse võimalust. Tellija arvutas peast, et ta kusagil jaanuaris peaks idee järgi hakkama oma rahakotist elektriarveid maksma. Indvaliidid olete vä, et omadega hakkama ei saa ja toetusi vaja pensioniks võimilleksiganes? Ise nimetaks seda ahnuseks. Kas juudid/mulgid ikka pääsevad paradiisi?

Urmas kirjutas: 05 Nov 2021, 00:16

ping kirjutas: 04 Nov 2021, 23:13 Maja 110m2, Septembris 123kWh päev + 157kWh öö. Rahaliselt tasu alla 0eur kWh.
Selles kõik küte ja soe vesi ja kõik elutarbeline kulu.

Ping, sa oled pesuehtne kõigi EV elanike ja asutuste arvelt elav parasiit! Ja sa veel kilkad sellega. Mul hetkel üks tellija, kellele ütlesin samad sõnad ja ta nõustus minuga, mööndes, et kasutas lihtsalt toetuse võimalust. Tellija arvutas peast, et ta kusagil jaanuaris peaks idee järgi hakkama oma rahakotist elektriarveid maksma. Indvaliidid olete vä, et omadega hakkama ei saa ja toetusi vaja pensioniks võimilleksiganes? Ise nimetaks seda ahnuseks. Kas juudid/mulgid ikka pääsevad paradiisi?

Kui ametnik teatab sulle üle laua, et: "hakkad edaspidi saama 214eur kuus invaliidsuspensioni, harju ära ja õpi sellega edaspidi elama", siis hindad väärtused ümber.

ping kirjutas: 04 Nov 2021, 23:13Septembris 123kWh päev + 157kWh öö. Rahaliselt tasu alla 0eur kWh

Ma ei saa küll midagi aru, palun seleta.

Küülaline kirjutas: 05 Nov 2021, 00:50

ping kirjutas: 04 Nov 2021, 23:13Septembris 123kWh päev + 157kWh öö. Rahaliselt tasu alla 0eur kWh

Ma ei saa küll midagi aru, palun seleta.

Mina tõlgendan seda nii, et septembris tarbis ta võrgust 280 kWh , aga ise tarbis lisaks oma päikesepaneelide toodangut ning andis veel ülejääki võrku nii palju rohkem , et elektriarve tuli negatiivne. Sama minul. Ja mina arvan varem kogunenud ettemaksuga välja tulevat kuni järgmiste negatiivsete elektriarveteni märtsis.

Kusjuures, NB!, ma ei arvesta siia hulka taastuvenergia toetust! Seega palun parasiitlusest jälle mitte seletama hakata. Ma räägin tulemusest, mis oleks samamoodi saavutatav ka tänavu paneele paigaldades... neid tuleb lihtsalt piisavalt palju panna. Hinnad on küll mõnevõrra tõusnud.

Kui vaadata hetke elektrihindu, siis oktoober paistab tulevat septembrist odavam ja kuigi baltikum on Skandinaaviast kallim, oleme siiski odavamad Lääne-Euroopast. Tea, kas kas Norras on sadama hakanud?

Kui ma aastal 2000 vana maja remontisin, siis oli otseelektriküte kõige odavam paigaldada ja ma pole vahepeal jännanud ei õli- ega pelletikatelde ning ka mitte gaasitrassidega, vaid aastast 2008 huviga jälginud päikesepaneelide arengut ning leidsin mullu suvel olevat soodsa hetke need kasutusele võtta.

Mis puutub soojuse salvestamisest, siis siin kütteteemas sai kunagi üle 10 aasta tagasi jahutud ka sesoonsest salvestamisest - talvel eelmise suve soojusega kütmisest, kui keegi veel mäletab?
viewtopic.php?t=26800&hilit=K%C3%BCtta+ ... a&start=50

Sessoonset salvestamist mõned eestis harrastavad - selleks on soojuspumba soojuskaevu kütmine suvel päikesega. Väga eduline see olla ei saa kuna soojuskaod on suured aga lohutuseks on ju siis midagi ikka tallele jääb.
Helsingi linnal oli küll soojussalvestid graniitkaljusse tehtud ja sealgi olid/on suured soojakaod (umbes kolmandik talletatud energiast) kuid süsteem kokku oli tasuv. Kas neil enam see töös on, ei tea kuna süsteemi toitev elektrijaam lammutati rohepoliitika tõttu maha.

Soojuse salvestamisest - üks Alaskale kolinud sakslane Thorsten Chlupp on seal sellega peaaegu hakkama saanud, salvestab soojuslike paneelidega sooja talveks põrandasse ja suurde veetünni keset maja. Natuke jääb puudu ja natuke kütab puudega juurde, aga ainult natuke. See on Alaskal, meil on soojem ja samasugune maja peaks vist täiesti iseseisvalt toime tulema. Tänaseks on see maja edasi müünud, aga sama süsteemi järgi on seal veel mitu maja ehitatud. Paksud passiivmaja seinad ja aknakatted ööseks - see viimane on kõige olulisem soojuse kokkuhoiu koht, mida vähesed kasutavad. Pikem video siin https://www.youtube.com/watch?v=Xen_VWyDezY aga googeldades leiab veel.

Võib kasutada soojust salvestavat radiaatorit, näiteks: https://www.energia.ee/c/document_libra ... upId=10187
Vaatan, et mõnel öösel on elekter 10x odavam kui päeval, kasvõi möödunud öösel ei maksnud pea midagi. Kuna ülekandetasu ka öösel odavam ja praegu ülekandetasud üldse poole väiksemad, võiks selline radikas soojuspumbale isegi konkurentsi pakkuda?

Saan aru et Thorsten Clupp kopeeris valdavalt Saksamaa kogemusi passiivmajade ehitamisel. Muljetavaldav on 5000 galloni mahuga paak mis vastab ca 18 500 liitrile.
Ehk siis maakeeli oleks mõtet maja korralikult soojustada ja küttesüsteemi lisada mingi akupaak mis palju ei maksa ning uksest sisse mahub. ( mõned Soome fanaatikud arutavad sarnaseid asju ja pakutakse et huvitav võiks olla selline 4000 l mahuga veepaak).

xil poolt leitud salvestav radiaator on väga huvitav kuid kas see on mingi uus asi või tegemist srnase tootega mida Harju Elektris valmistati?
Selle kivimi kohta ei leia sõber Google suurt midagi.
Mida selline asi maksab või pigem kas sellist kivimit oleks saada?

Kalvise öeldu et puuraukudesse saab salvestada on õige aga seni on puuraukude hind takistanud nende laiemat levikut. Ka see et nt 30% võib olla salvestamise kadu ei hirmuta sest vana tõde on - Kui soodsalt (energiat) saab siis tuleb võtta.

Kui 3000 l akupaagi hinna suurusjärk on 3 tuh eur siis kas see oleks mõistlik soetada nt kui soojuse vajaduse suurusjärk keskmisel 150..200 m2 majal on kuskil 30 tuh kWh aastas?

Coolhouse kirjutas: 06 Nov 2021, 13:46 Saan aru et Thorsten Clupp kopeeris valdavalt Saksamaa kogemusi passiivmajade ehitamisel. Muljetavaldav on 5000 galloni mahuga paak mis vastab ca 18 500 liitrile.
Ehk siis maakeeli oleks mõtet maja korralikult soojustada ja küttesüsteemi lisada mingi akupaak mis palju ei maksa ning uksest sisse mahub. ( mõned Soome fanaatikud arutavad sarnaseid asju ja pakutakse et huvitav võiks olla selline 4000 l mahuga veepaak).

xil poolt leitud salvestav radiaator on väga huvitav kuid kas see on mingi uus asi või tegemist srnase tootega mida Harju Elektris valmistati?
Selle kivimi kohta ei leia sõber Google suurt midagi.
Mida selline asi maksab või pigem kas sellist kivimit oleks saada?

Kalvise öeldu et puuraukudesse saab salvestada on õige aga seni on puuraukude hind takistanud nende laiemat levikut. Ka see et nt 30% võib olla salvestamise kadu ei hirmuta sest vana tõde on - Kui soodsalt (energiat) saab siis tuleb võtta.

Kui 3000 l akupaagi hinna suurusjärk on 3 tuh eur siis kas see oleks mõistlik soetada nt kui soojuse vajaduse suurusjärk keskmisel 150..200 m2 majal on kuskil 30 tuh kWh aastas?

Altai Riiklik Tehnikaülikool - I. I. Polzunova
Küllalt ülevaatlik artikkel soojussalvestitest. https://n-mcity.ru/et/children-3-7-year ... -teplovoi/
Kirjutab, et feoliit on rauamaak ja paistab et olulist eelist teiste kivimite ees pole peale 2 korda suurema tiheduse (3900kg/m3) kui betoon ja sellest saab teha väiksemate mõõtudega salvesti kui kergematest kivimitest.

Kuna mitmel maal (ka meil) ei tohi kasutada eluhoonetes isetehtud mahuteid kõrgema temperatuuriga kui +60C, siis paljud iseehitajad on kasutanud energiasalvestitena tavalisi 200L - 1000L plastmahuteid ühendades neid vajadusel kas järjest või paraleeli.

Energia salvestamine puuraugus sarnaneb vee kogumisega kaevu, et kui 10m3 vett kaevu kallata, siis mingi aja jooksul on küll vee tasapind kaevus kõrgem tavalisest aga teatud aja möödudes see stabiliseerub algnivoole.

Vee, kui kõige keskkonnasõbralikuma ja mugava aine soojusmahutuvuse diagramm.

Tänud vee soojusmahtuvuse diagrammi eest!
(kunagi ei viitsi ise midagi arvutada ja see on super abivahend).

Huvitav tundubki just vee temperatuuride vahe 35..40 C ja 2000 liitri veega saaks soojust salvestada 100 kWh.

Kuid mahutid peaks olema ikkagi tööstuslikud.
Kui plastikust mahuti kannatab 1...2 bar survet ja 60 C veetemperatuuri siis milline mahuti see ikkagi oleks?
Terasmahuteid olen paigaldanud ja selline mis roostetab hakkabki roostepuru küttesüsteemi ajama ja emailitud või ma ei tea mis asjaga seest värvitud odavam mahuti hakkab selle pinnakatte puru mudakogujasse ajama.
Roostevaba on ka probleemitu kuid hind ...
Seega miks mitte plastikust mahuti. Kas sellist on?
(Isoleerimine pole probleem.)

Iseenesest mahuti soojussalvesti ei pea seda 1-2bar rõhku kannatama, mahutist võib sooja võtta eraldi kontuuriga, umbes nagu osades akupaakide ülaosas on siugtoru tarbevee soojendamiseks.

Coolhouse kirjutas: 06 Nov 2021, 13:46 Kui 3000 l akupaagi hinna suurusjärk on 3 tuh eur siis kas see oleks mõistlik soetada nt kui soojuse vajaduse suurusjärk keskmisel 150..200 m2 majal on kuskil 30 tuh kWh aastas?

30k kwh aastas sellisel pinnal suuna kõik investeeringud maja õhukindlusesse ja lisaisolatsiooni. Kaasaegse ehitisena sellise pinna norm kulu oleks 3x väiksem ilma passiivsust taga ajamata ja midagi salvestamata.

Arvestama pead ka seda millisel ajal see energiakulu on ja kas suudad selle 100kwh toota sellel ajal ja mia on sisendi hind.

Päeva-Öö hinnaerinevuse soojussalvestamist on lihtne teha ja ammu kasutusel. Piisav on juba tonnine veepaak, et öösel seda üles kütta ja päeval tarbida Ja selle pluss on soojuskadude puudumine (eeldusel, et paak on tavaliselt majas sees).

Coolhouse kirjutas: 06 Nov 2021, 17:09 Tänud vee soojusmahtuvuse diagrammi eest!
(kunagi ei viitsi ise midagi arvutada ja see on super abivahend).

Huvitav tundubki just vee temperatuuride vahe 35..40 C ja 2000 liitri veega saaks soojust salvestada 100 kWh.

Kuid mahutid peaks olema ikkagi tööstuslikud.
Kui plastikust mahuti kannatab 1...2 bar survet ja 60 C veetemperatuuri siis milline mahuti see ikkagi oleks?
Terasmahuteid olen paigaldanud ja selline mis roostetab hakkabki roostepuru küttesüsteemi ajama ja emailitud või ma ei tea mis asjaga seest värvitud odavam mahuti hakkab selle pinnakatte puru mudakogujasse ajama.
Roostevaba on ka probleemitu kuid hind ...
Seega miks mitte plastikust mahuti. Kas sellist on?
(Isoleerimine pole probleem.)

Terasmahuti üldiselt ei aja roostepuru süsteemi, kui seal vett ei vahetata - kui sinna vaba hapnikku ei lisata. Seestpoolt pinnakatteta teras on pea ainukasutatav akupaagi materjal ja põrandaküttetorude sisse ei teki aastate jooksul märkimisväärselt roostet. Mingil, mitte eriti suurel määral, ladestub vaid akupaagi põhja.
Põhiprobla öise energia salvestamisel on mu arvates tulevikumuutused. Päikesepaneele paigaldatakse kiirenevas tempos. Hinnaerinevus öise ning päevase elektri hinna vahel võiks väheneda enne, kui salvestamise lahendus end ära tasub.

Just nende tulevikumuutustega seoses on mõtet ajusid ragistada.

Suurbritannia ja Norra vahel valmis ühenduskaabel. Nii selle kaabli kui ka teiste kaablite mõte on toimetada põhjamaade hüdrojaamade energiat Kesk-Euroopasse.
Nüüd teadis keegi Soomes kirjutada et plaanitakse Saksamaa päikeseenergia ülejääk ajada kaabli kaudu Norrasse ja pumbata vett tagurpidi ning seejärel liiguks energia vajadusel jälle Saksamaale tagasi.

Eesti kohta annab imeliselt hea ülevaate Eleringi veebileht.
Tänane tarbimine https://dashboard.elering.ee/et/system/ ... 59:59.999Z
Tänane päikeseenergia tootmine https://dashboard.elering.ee/et/system/ ... 59:59.999Z
Tundub ikka rohkem nii et reaalset ja ebareaalset on väga raske omavahel võrrelda.

Ilmselt jääme ka tulevikus kõrvaltvaataja osasse kui suuremad riigid energia hindadega börsil mängivad.

Üldiselt tundub stabiilne lahendus olevat: mõistlikult väike maja, mis on võimalikult hästi soojustatud ning ehitatud suure soojusmahtuvusega materjalidest. Kui maja on energiakulu on väike, ei ole see finantsiliselt nii tundlik energiahinna kõigumisele.

Näiteks üks maja kus poolkõrge kelder on maakive täis laotud millega stabiliseeritakse ruumi temperatuuri:
https://www.youtube.com/watch?v=aF_rpwEeFHQ

Hinnaerinevus öise ning päevase elektri hinna vahel võiks väheneda enne, kui salvestamise lahendus end ära tasub.

Vahet pole, siis lihtsalt hakkad odava päevase elektriga kallima öise ajaks soojust varuma.....

Coolhouse kirjutas: 07 Nov 2021, 13:00 Just nende tulevikumuutustega seoses on mõtet ajusid ragistada.

Suurbritannia ja Norra vahel valmis ühenduskaabel. Nii selle kaabli kui ka teiste kaablite mõte on toimetada põhjamaade hüdrojaamade energiat Kesk-Euroopasse.
Nüüd teadis keegi Soomes kirjutada et plaanitakse Saksamaa päikeseenergia ülejääk ajada kaabli kaudu Norrasse ja pumbata vett tagurpidi ning seejärel liiguks energia vajadusel jälle Saksamaale tagasi.

Eesti kohta annab imeliselt hea ülevaate Eleringi veebileht.
Tänane tarbimine https://dashboard.elering.ee/et/system/ ... 59:59.999Z
Tänane päikeseenergia tootmine https://dashboard.elering.ee/et/system/ ... 59:59.999Z
Tundub ikka rohkem nii et reaalset ja ebareaalset on väga raske omavahel võrrelda.

Ilmselt jääme ka tulevikus kõrvaltvaataja osasse kui suuremad riigid energia hindadega börsil mängivad.

Börsil tegutsevad pigem ettevõtted, mitte riigid.
Pessimist on õnnetu, et Eestis on vähe päikest. Optimist on õnnelik, et Eestis on elanikkonna kohta nii palju tuulist rannikut. Lisaks mets, mille jääke koostootmisjaamas kasutada. Lisaks biogaas põllumajandusest. Kui Eesti energia tootmisega hakkama ei saa, tuleks peeglisse vaadata, mitte viriseda, et suuremad kiusavad.

xil kirjutas: 07 Nov 2021, 15:58 Optimist on õnnelik, et Eestis on elanikkonna kohta nii palju tuulist rannikut.

Seda`nd küll, kui vaid neid saarte esteetidest elanikke ees ei oleks, kellede jaoks kaugel meres asuvate tuulikute visuaal tekitab tohutut stressi ja muutuvad süngeteks pessimistideks. Kui mõni saare elanik võtakski sõna meretuulepargi poolt, siis sellised küüditatakse sundkorras mandrile ja pannakse eluaegne sissesõidukeeld saartele. Jonnakad need meie territoriaalvetes asuvate saarte elanikud. Tõupuhtad eestlased?

Ja üleüldse, kas te planeedi Maa esipäästja Gretakese juttu ei usugi? Kuigi Gretake on peast veidi õhukesevõitu, siis tegelikult hakkame niivõinaa varsti saama meie laiuskraadidel 2x aastas banaanisaaki ja päikest peaks olema küllaga. Ei suuda ei Ulli-Greta ega tema pahameel planeedi Maa vägevate/rikkamate suunas väärata Päikese omapäi tegutsemist. Miljoni aasta pärast ei ole planeedil Maa enam nagunii elu, sest päikese aktiivsus on nii palju tõusnud.