Ehitusfoorum

Kas on kogemusi ainult öise, odavama elektrika betoon põrandaküttega?
See on, et öösel salvestab ja päeval jahtub.
Kas 3 m3 betooni on üldse arvestatav salvestina?

Ise pean ehituslikuks probleemiks pidevat temperatuuri muutust, mis varem või hiljem lööb lahti keraamilised põranda plaadid.
Võibolla aga on mu mure asjatu ning temperatuuride vahe ainult 2-3 kraadi, mis ei ole keraamilisele põrandale probleem?
Kas keegi oskab ligilähedaselt näiteid tuua temperatuuri max ja min erinevuse kohta?

Ruum asub keldris 30 m2 bettoni 100 mm kiht, seega 3 m3.
Ruumis peaks olema põranda poolt 18 kraadi sooja, ülejäänud soe tuleb Õhk-õhk invertorist avatud uksest, mis on peamine mugavusküte ja kütab ühtlasi verandat. Ruumil on hästi soojustatud välispiirded.

Arvutada midagi täpsemat on siin raske. Kindlasti on vahe suur, kui väljas on 0 või -20.
Kuid elektri hinnatõusu tõttu ei saa enam ainult põrandakütet otstarbekaks pidada.

PS. Öötariif kehtib suvel kella 24–8 ja talvel kella 23–7 ja kõigil laupäevadel ja pühapäevadel. Seega 8 tundi

Kui siiski midagi on arvutada võimalik, siis küte on põrandas Devi 2.2 kW.

Salvestamise mõttekus seisneb öö ja päeva elektri hinna erinevuses, mina arvutasin selleks erinevuseks järgmisel aastal orienteeruvalt 4 senti kWh kohta koos käibemaksuga. (täna Kodu 4 paketil on see 3,94 )
Kas kellelgi on muid arvamusi?

betooni erisoojus on 920 (J/(kg·ºC) ) (vee oma on muide 4190)
betooni tihedus 2200 (kg/m3)

J on vatt.sekund, vatt-tund on seega 3600 J ja kWh on 3 600 000 J

Seega on sul seal 6600 kg betooni mille temperatuur tõstmiseks 1 kraadi võrra on vaja :

6600 x 920 = 6 072 000 J ehk 1,7 kWh.

3 kraadi võrra vastavalt 5,1 kWh, 4 kraadi puhul 6,8 kWh ja 5 kraadi puhul 8,5 kWh

Parandage mind kui ma eksin, aga kas devireg termostaatidel oli vist 4 (5?) kraadi temperatuuri alandamise võimalus?

Seega programmkellaga termostaadi temperatuurialandust (4 kraadi) juhtides saab öösel varuda põrandasse päevaks täiendava 6,8 kWh soojusenergiat, mis tänu sellele, et ostsid selle öise hinnaga, tuleb sulle 6,8 x 4 = 27 senti tööpäevas (nädalavahetusel pole selle varumisega mõtete tegeleda, sest sellega kaasneb siiski täiendav elektrikulu) odavamalt.

2,2 kW kaabel võimaldab sellist soojushulka varuda juhul, kui tal normaaltoimingutes öise 8 tunni jooksul muidu nii vähemalt 3,1 tundi vaba ressurssi on, ehk ta on 3,1 tundi väljas (tegelikult rohkem - pigem 4 (?) tundi, sest soojema põrandaga suurenevad kaod).

Ehk siis teoreetiline maksimum 4 kraadise temp. muutusega on : 21 tööpäeva x 27 senti = 5,7 eurot kuus.

Ei pea kohe programmkella minema ostma - sokuta sinna temperatuurialanduskontaktidele järele lihtne lüliti ja käi nädal aega ise alandust sisse/välja lülitamas, ja vaata kas see asi sulle üldse sobib?

Kas see keldri põrandaküte üldse nii palju energiat ööpäevas tarbib?
Kui ei tarbi, siis on ka võimalik sääst väiksem.

Kui see kelder on täiega maa sees, siis õuetemperatuurid sinna nii väga palju mõju ei avalda.. teisalt - keldripõranda tavalisest soojemaks kütmine kütab ruumi õhku rohkem ja soe õhk tõuseb üles - ruumidesse mida kütab õ-õ pump (nagu ma aru saan?), ning sellel hakkab siis vähem tööd olema ja kokkuvõtttes hoopis hävid rahaliselt.

Tegemist on ikkagi otseelektriküttega, mis on niiehknii kallis. Võib-olla on kasulik seda põrandakütet hoopis rohkem maha keerata, peaasi, et ebamugav astuda ei oleks ja hoopis rohkem uksi lahti hoida, et soojuspumba poolt mitu korda odavamalt toodetud soojus saaks ruumi kütta...?

(Arvutustes on eeldatud, et 4 kraadi soojem põrand allapoole rohkem soojust ära ei anna - tegelikult annab küll, lisaks hakkab põranda temperatuuri tõstmisega eralduma rohkem soojust ka ruumi õhku - seegi on täiendav soojuskadu - seega on tegelik sääst siinarvutatud maksimaalsest väiksem ).

Soovitus - hangi üks väike odav ühefaasiline arvesti ja mõõda kõigepealt selle põrandakütte praegune ööpäevane (öine/päevane) tarbimine ära. Siis hakka lülitiga neid temperatuurialandusi tegema,ja mõõda uuesti - näed, kas ja milline vahe on. Arvestit saad pärast muudegi tarbijate uurimiseks kasutada.


PS
kuupmeetri betooni soojussalvestusvõime 1 K kohta on seega 2 024 000 J = 0,56 kWh
kuupmeetri vee soojussalvestusvõime 1 K kohta on 4 190 000 J = 1,16 kWh.

Ehk siis sama ruumala kohta on veel 2x parem näitaja.

Kummalgi on omad eelised Ja puudused :
- veemahuti võtab vähem ruumi ja veega saab salvestatud soojust lihtsalt majas ringi transportida.
- betoon on loomulik ehituskonstruktsioon, paikneb kõikjal majas niikuinii (betoonpõrandad) ja ei voola laiali, kui midagi peaks läbi roostetama.
-väiksemate mõõtude tõttu on veemahutit lihtsam isoleerida, kui ilm ootamatult soojeneb ja soojust on vaja kauem säilitada.

Pean siin silmas seda, et maja keskel oleks suur akumuleeriv paak või betoonikobakas kus saab säilitada näiteks öösel soodsa hinnaga soojuspumbaga või päeval soojaveepaneelidega või PV paneelide elektriga soojuspumba anil toodetud energiat. Salvesti paiknemisel keset maja oleks salvesti kaod automaatselt kasutatud kütteks. Arhitektuuriliselt ei tohiks see olla keeruline - osaliselt keldrikorrusel paiknev paak, keset maja, selle peal I ja II korruse vahel poolkorrusel paiknev vannitoa/WC kompleks (need ruumid ei vaja aknaid, küll aga ka suvel põrandakütet).
Selle ümber akendega ruumid.