Kütte kulu, projekti pole

[võrumiis]

Kutsuks arutlema, milline on maja energia vajadus, kui 3000L akupaak mille temp. on kütmise lõpus 81,3°C jahtub maha 34°C-ni viie päevaga, köetavat pinda on 220m² majas on 3 inimest kes käivad vahel ka dui all

[Külaline]

Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

[Külaline]

165 kWh viie päevaga .... mina järeldan siit, et asi toimus suvel....

[Külaline]

Millega kütad?

[võrumiis]

See toimus sellel nädalal, keskmine õhu temp. õues oli vist +2, kütan turbabriketiga, järgmiseks perioodiks on plaan osta saepurubriketti RUF.

[Külaline]

Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

Ei ole matemaatikas ja füüsikas sinapeal, mis moodi sellest kWh saab

[Külaline]

No lihtne matemaatika näitab, et 33 kwh/ööpäevas. Või mida oli soov teada saada?

[võrumiis]

7,5 pakki briketti topin korraga kattlasse, põlemise aeg 10-12h ja sellega saab 3000L kuumaks, temperatuuri tõus kuskil 47-48°C, mulle tundub olevat katla kasutegur üsna vilets, sellise koguse briketi põletamisel peaks eralduma 375kWh võimsust, katlatootja väitel on katla kasutegur 85%, minu arvutuste järgi on katla kasutegur alla 50% või olen kusagil midagi valesti arvutanud ?

[Kalvis]

Ega siis kogu soe ainult akupaaki läheb - ikka kogu maja kütteks kah.
Kui tahad ikka katla kasutegurit kontrollida, pane soojavee arvesti vahele. Kallis teine vaid.

[Küülaline]

375 kWh võimsust

kWh on energia, mitte võimsuse ühik.

[tonxx]

Kas selline asi on korstna küljes?
https://torujyri.ee/et/tomberegulaatori ... 150mm.html
Ehk on korstnas liiga hea tõmme ning tõmbab sooja korstnasse?

[Külaline]

Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

Ei ole matemaatikas ja füüsikas sinapeal, mis moodi sellest kWh saab

J (dzaul) on vattsekund. w x s
kWh on kilovatt-tund ehk siis 1000 w x 3600 sek = 3 600 000 J

[võrumiis]

Sellise vidina paigaldust olen kaalunud kuid siiani pole paigaldanud, olen hoidnud tuhaluugi ust korstna jalas lahti. Suitsugaaside temp. katlast 20cm kaugusel suitsutorus on 210-240°C

[Külaline]

Siin pole vaja arutleda vaid arvutada...

Vee erisoojus on 4200 J kg ja Kelvini kraadi kohta

Ei ole matemaatikas ja füüsikas sinapeal, mis moodi sellest kWh saab

J (dzaul) on vattsekund. w x s
kWh on kilovatt-tund ehk siis 1000 w x 3600 sek = 3 600 000 J

Tänan.
Nüüd on asi palju selgem, see kuramuse J (dzaul) on vattsekund, tekitas minus segadust

[Külaline]

Ega siis kogu soe ainult akupaaki läheb - ikka kogu maja kütteks kah.
Kui tahad ikka katla kasutegurit kontrollida, pane soojavee arvesti vahele. Kallis teine vaid.

375kW sellest pool korstnasse on ikka liig mis liig, kusagilt jäi silma, et kui väljuva suitsugaasi temp. on 210°C siis lahkub 10% katlast suitsugaaside kaudu, mingi jama on kusagil, kui arvestame kütmise ajal tarbitud võimsuseks 1,3kWh (13-15kW maja tarbimiseks) siis ikkagi ei klapi, ilmselt on briketitootja hinnanud oma briketi kütteväärtuse üle

[võrumiis]

Mulle tundub, et katlatootja või siis briketitootja on müüki lasknud oluliselt viletsama kvaliteediga toote võrreldes sellega mida on kõiksugu sertifikaatides esile tõstetud. 33kWh energiavajadus 24h jooksul on suhteliselt madal, kui saaks selle kogu teoreetiliselt eralduva energia 375kWh (83kg briketist) kasutada maja energia vajaduse katmiseks siis saaks hakkama rohkem kui poole madalama küttekuluga. Teoreetiliselt annab pellet 20-22% rohkem energiat välja kui turbabrikett. Kas pelletikateldel ja pelletitel on sama energia kadu?

[Veikko]

Kutsuks arutlema, milline on maja energia vajadus, kui 3000L akupaak mille temp. on kütmise lõpus 81,3°C jahtub maha 34°C-ni viie päevaga, köetavat pinda on 220m² majas on 3 inimest kes käivad vahel ka dui all

Kaua sa selles majas juba elad. Mis on terve aasta küttekulud.

[võrumiis]

Terve aasta kulu on kõikunud 3,8-4,75t (4-5alust) vahel viimased 4 aastat.

[Veikko]

Terve aasta kulu on kõikunud 3,8-4,75t (4-5alust) vahel viimased 4 aastat.

Mis on selle maja soojustus seinas, laes. Praegust kulu vaadates pole midagi hullu. Ei ole mõtet võib-olla küttesüsteemi tuunida, tuleks soojustusevõimalused läbi vaadata.

[võrumiis]

Lae peale on puistatud mingi hall puru, peaks olema tselluvill aga see on kohati päris koorikuks muutunud. Seal kus koorik kõige tugevam on kihi paksus 20cm ja seal kus koorikut pole on 30cm. Näha on taladel ja postidel kunagise paigaldamise paksust 50cm. Ei tea selle kooriku tekkimise põhjust, kuid millega võiks seda olemasolevat puistevilla katta? Olen uurinud ja puurinud puistevillade omadusi ja aru saadud, et kõige vähem vajub kokku peale paigaldust kivivillast puistevill kuid selle kaal 1 m3 kohta on kõige raskem. Kas seda lasta tselluvillale 20-30cm juurde on kasulik mõte või vajutab selle tselluville seal hoopis papiks ja tuleks veel rohkem puistata ?

[Külaline]

No lihtne matemaatika näitab, et 33 kwh/ööpäevas. Või mida oli soov teada saada?

1,3kW tunnis 220m2 maja uskumatu, siis saab ju terve maja talvel mingi 4 kW maasoojuspumbaga ära kütta ja jääb võimsust ülegi

[Külaline]

Sel juhul pole maasoojuspumbal üldse mõtet, sest nii väikest elektriarvet pole probleem maksta elektriradiaatoreid kasutades.

[Külaline]

Sel juhul pole maasoojuspumbal üldse mõtet, sest nii väikest elektriarvet pole probleem maksta elektriradiaatoreid kasutades.

Hea pumbaga ja sobiva pinnasega hoiad kokku 5,5 korda. Väike vahe ikka on kas maksad kuus 125€ või 23€

[Külaline]

"Väike" vahe ka kas kütad olematut hinda maksvate el.radiaatoritega või ostad 10 000+ eur maksva "ime"pumba.

[Külaline]

"Väike" vahe ka kas kütad olematut hinda maksvate el.radiaatoritega või ostad 10 000+ eur maksva "ime"pumba.

Kust kohast sellise hullu hinnaga saab, mina lühikese googelduse järel leidsin "ime"pumba hinnaks 6 000€ +-500 € ja seda eesti müüjatelt.