Ehitusfoorum

Tere. Plaanis on kahekorruselise maja teise korruse WC-ruumis olev nõukaaegne malmist 110 kanal. püstak maha võtta ja uude asukohta teha uus. Kuna ruumi on nii vähe, siis on mõttes teha uuele kanalisatsioonile tuulutuspüstak 50-st kanal. torust ja vbl õnnestub see isegi seina sisse ära peita.

Et siis, kas keegi teab, kas 50-st torust tuulutusots tohib olla? Kui alumise korruse elanik oma riknenud kompoti koos paagitäie veega enda vetsupotist alla laseb, siis kas ülemise korruse poti haisulukust ei tõmba vett ära? Kas 50-ne toru on piisav selleks, et allatuiskava kompoti poolt tekitatud vaakumit kompenseerida? On kellegil kogemusi sellega? Tegu on ju ainult 2 korruselise majaga..

külaline1988 kirjutas:Tere. Plaanis on kahekorruselise maja teise korruse WC-ruumis olev nõukaaegne malmist 110 kanal. püstak maha võtta ja uude asukohta teha uus. Kuna ruumi on nii vähe, siis on mõttes teha uuele kanalisatsioonile tuulutuspüstak 50-st kanal. torust ja vbl õnnestub see isegi seina sisse ära peita.

Et siis, kas keegi teab, kas 50-st torust tuulutusots tohib olla? Kui alumise korruse elanik oma riknenud kompoti koos paagitäie veega enda vetsupotist alla laseb, siis kas ülemise korruse poti haisulukust ei tõmba vett ära? Kas 50-ne toru on piisav selleks, et allatuiskava kompoti poolt tekitatud vaakumit kompenseerida? On kellegil kogemusi sellega? Tegu on ju ainult 2 korruselise majaga..

Tuulutustoru dimensioneerimise kohta võid lugeda näiteks Uponori kinnistukanalisatsiooni materjalidest:
http://www.uponor.ee/~/media/countryspe ... ?version=1

Sealne info on pisut vastuoluline. Lk 69 on tabel, mis ütleb, et normvooluhulkade summa <5dm3/s juures on ventilatsioonitoru minimaalne läbimõõt 75mm, üle selle 110mm. Ja siis veel - külmas ruumis pööningul või katusel peab ventilatsioonitoru läbimõõt olema >110mm. Ilmselt on põhjus kondensaadi külmumisohus. Aga selle vastu on jällegi külmumisvastane otsik olemas

Järgnev peatükk (lk 70) ütleb, et väikesemahulist kanalisatsioonivõrku võib ventileerida ainult antivaakumklapi abil [...] ainult erandolukorras [...] kui tuulutustoru katusele viimine on erakordselt keeruline, nt. renoveerimistööde puhul).
Samas on tabelis 15 antivaakumklapiga tuulutustorud 50, 75 ja 110mm. Võta siis kinni.

See oli teooria. Järgnev on praktika. Minu 2-korruselise eramaja kanalisatsioon (1. korrus ja kelder) toimis pikka aega täiesti ilma tuulutuseta. Suurem veetõmbamine WC-s luristas vahel vannitoa trappi, aga kuivaks ei tõmmanud seda vist kunagi. Aastaid tagasi paigaldasin keldripüstiku 110mm toru otsa antivaakumklapi ja pärast seda pole mingit muret olnud.

Tohoh seda ma ei osanud ette arvata et 50 toru võib olla tuulutuseks ebapiisav.
Aitäh lingi eest. Lugesin sealt Uponori dokist seda asja.
Krt küll.. ruumi on niigi nii vähe. 75ne püstak seina sisse enam ei mahuks ja sel juhul tuleb mul teha see asi nati teistmoodi.
Tänud info eest. Mõtlen läbi. 110ne püstak sinna kindlasti ei tule. Kui vaja siis panen pööningule väljajõudnud 75sele püstakule ülemineku 110se peale, sinna jupp 110st toru ja lõpetan tuulutuse pööningule jääva osa 110ste põlvedega, et ots vaataks allapoole.
Vaakumklappe kasutada ei tahaks.

Ja vbl siiski sai su kanalisatsioon sealt trapist õhku. Oleneb trapist. Ega see ei tõmbagi ju trappi täiesti kuivaks. Ainult niipalju, et tekiks mingi õhupilu.

Et siis, kui kellegil on siiski mingi kogemus juba olemas seoses 50se toru kasutamisel tuulutusena, siis andke teada, kas poti haisulukust tõmbab vett ära või mitte.

külaline1988 kirjutas:Tohoh seda ma ei osanud ette arvata et 50 toru võib olla tuulutuseks ebapiisav.
[...]
Et siis, kui kellegil on siiski mingi kogemus juba olemas seoses 50se toru kasutamisel tuulutusena, siis andke teada, kas poti haisulukust tõmbab vett ära või mitte.

Ma isiklikult arvan, et 50-ne toru on tuulutuseks täiesti piisav.
Arvamus põhineb sellel, et tuulutus peaks olema väiksem takistus, kui antivaakumklapp (kus on vaja veel mingit kummilutti liigutada). Ja antivaakumklappe on nii 50mm, 75mm kui 110mm torule. Seega võiks maamehe mõistuse järgi ka tuulutus 50-se toruga toimida.

Aga miks torutootja oma juhistes soovitab min 75mm, seda ei tea. Seal peab olema mingi muu põhjus - sellist "vaakumit", mis haisuluku tühjaks tõmbaks, ka 50-se toru alla ilmselt ei teki.

Teise torutootja, Pipelife tootekataloogis lk 16 on selline tekst:
http://www.pipelife.ee/media/ee/pdf/cat ... taloog.pdf

Kanalisatsioonisüsteemi normaalse töö tagamiseks tuleb ette näha süsteemi õhustus. Õhustustoru on kanalisatsioonipüstiku pikendus, mis tuleb viia läbi katusekatte. Õhustustorul on täita mitu ülesannet:
- kui püstikus ei liigu vedelikke, väljub sealtkaudu välisvõrkude reostunud õhk, mis ventileerib süsteemi,
- vedelike liikumisel püstikus saabub tänu vedeliku ejektsioonivõimele (omadusele õhku enda järel kaasa imeda) väljatõmbeosa kaudu püstikusse atmosfääriõhk, mis aitab tagada hüdrolukkude tasakaalu.
Õhustustoru minimaalseks läbimõõduks on DN70, juhul kui normäravoolude summa on väiksem kui 5 l/s ja DN 100, kui see on suurem kui 5 l/s.
Kui mingil põhjusel (katuseterrassid, läheduses olevad aknad vm) ei ole võimalik tuulutuspüstikut katusekonstruktsioonist välja viia, siis tuleb kasutada vaakumklappe.

külaline1988 kirjutas:Vaakumklappe kasutada ei tahaks.

Ega ma seda antivaakumklappi pähe määrida ei taha, aga ikkagi tekib küsimus - miks?
Mul on antivaakumklapp keldris püstiku otsas ning 5 aasta jooksul ei ole mina kordagi täheldanud mingit haisu ega heli. Tagasi ruumi ei tohiks sealt juba konstruktsooniliselt mitte midagi tulla. Parem siiski klapp kui üldse mitte midagi.

Aitäh info eest!

Mulle tundub, et võibolla tootja ei soovita tuulutuseks kasutada alla 75se püstakut sellepärast, et vbl nii kitsas torus ei toimi see loomulik, kanalisatsiooni maa aluse osa ventileerimine. Kindel ma selles muidugi ei ole.
Arvan sellepärast nii, et tavalise, ruumi õhutamiseks kasutatava ventilatsiooni toru mõõdud algavad sajasest torust ülespoole, (100, 125, 160, 200 jne.). On küll olemas minuteada ka 80nene vent toru, kuid see on ainult sundventilatsiooni jaoks.

Ise arvan, et 50nene, 3,5meetri pikkune tuulutuspüstak laseks piisavalt õhku läbi, et kompenseerida vee kukkumisel tekkivat hõrendust, kuid ei toimiks torustiku loomulikuks ventilatsiooniks. Kas see loomulik kanal torustiku ventilatsioon on üldse tähtis? Kui kusagil allpool surve üleliia suureks läheb, küll siis see surve tõukab õhu ülespoole välja ka läbi 50se toru. Kergem on õhul liikuda ülespoole läbi 50se toru välja õue, kui läbi wc poti vesiluku, on ju nii?
Huvitav kas seda minimaalselt 75se tuulutuse püstaku reeglit võib ignoreerida ja paigaldada 50nene või võib sellest hiljem mingi jama tulla? Kui see püstak veel seina sees ka on, ja pärast sunnitakse mind seda vahetama suurema vastu, siis see läheb suht kulukaks, (keraamiliste seinaplaatide ja gyproci vahetus jms).

Jätkuvalt ootan siia kellegi kommentaari kes on sellega reaalselt kokku puutunud.

Vtl, ma arvan et sul siiski tõmbas sealt vannitoa trapist õhku peale. Miks see muidu lurises. Õhk läbis vesiluku vee ja ehk oli see trapi vesilukk nii kavala ehitusega et osa veest langes hiljem tagasi ja sellest veel piisas et sulgeda vesiluku ülemised piirid. Tavalisema väiksema veetõmbamise järel liigub vesi siiski mööda püstaku toru sisepinda rahulikult allapoole ja õhukorki ei teki.
Arvatavasti on sinu püstakul siis keldris kolmik ja selle otsas on vaakumklapp.
Ma saaksin küll näiteks 50se vaakumklapi paigaldada näiteks dušikabiini aluse alla kuid kas seda on ikka vaja? Mulle on oluline praegult see teadmine, et kas siis see 50nene tuulutus toimiks juhul, kui esimese korruse elanik paagitäie vett alla laseb. Kui selgub, et see siiski ei toimi, ja tõmbab ülemise korruse WC poti vesilukust osa vett ära, siis ma loobun sellest 50sest tuulutuse püstakust. Vesi ülemise korruse wc poti vesilukus ei tohiks isegi võbeleda. Aga jah, maamehe mõistuse järgi peaks ju 50sest torust õhk läbi liikuma sama kiiresti kui altpoolt 110sest torust paksu, riknenud kompotiga segunenud veekork allapoole kukub. Võimis?

külaline1988 kirjutas:Mulle tundub, et võibolla tootja ei soovita tuulutuseks kasutada alla 75se püstakut sellepärast, et vbl nii kitsas torus ei toimi see loomulik, kanalisatsiooni maa aluse osa ventileerimine. Kindel ma selles muidugi ei ole.
Arvan sellepärast nii, et tavalise, ruumi õhutamiseks kasutatava ventilatsiooni toru mõõdud algavad sajasest torust ülespoole, (100, 125, 160, 200 jne.). On küll olemas minuteada ka 80nene vent toru, kuid see on ainult sundventilatsiooni jaoks.

Hoone ventilatsiooni ei saa võrrelda kanalisatsiooni tuulutusega. Hoones on oluline, et õhk vahetuks ruumis teatud aja tagant ning toru oleks piisava läbimõõduga, et liikuv õhk ei tekitaks liigset müra. Kanali tuulutus on rõhkude ühtlustamiseks ning kogunenud gaaside eemaldamiseks.

külaline1988 kirjutas: Ise arvan, et 50nene, 3,5meetri pikkune tuulutuspüstak laseks piisavalt õhku läbi, et kompenseerida vee kukkumisel tekkivat hõrendust, kuid ei toimiks torustiku loomulikuks ventilatsiooniks. Kas see loomulik kanal torustiku ventilatsioon on üldse tähtis?

Minul läheb keldripüstikust kümmekond meetrit toru otse tänavatrassil olevasse kaevu. Kaevuluuk ei ole hermeetiline. Seega ei pidanud tuulutust oluliseks ning ka projektis ning tehnilistes tingimustes ei olnud toona selle kohta midagi.

külaline1988 kirjutas:Huvitav kas seda minimaalselt 75se tuulutuse püstaku reeglit võib ignoreerida ja paigaldada 50nene või võib sellest hiljem mingi jama tulla? Kui see püstak veel seina sees ka on, ja pärast sunnitakse mind seda vahetama suurema vastu, siis see läheb suht kulukaks, (keraamiliste seinaplaatide ja gyproci vahetus jms).

50-ne toru on parem, kui mitte midagi.

külaline1988 kirjutas:Vtl, ma arvan et sul siiski tõmbas sealt vannitoa trapist õhku peale. Miks see muidu lurises. Õhk läbis vesiluku vee ja ehk oli see trapi vesilukk nii kavala ehitusega et osa veest langes hiljem tagasi ja sellest veel piisas et sulgeda vesiluku ülemised piirid. Tavalisema väiksema veetõmbamise järel liigub vesi siiski mööda püstaku toru sisepinda rahulikult allapoole ja õhukorki ei teki.
Arvatavasti on sinu püstakul siis keldris kolmik ja selle otsas on vaakumklapp.

Võib-olla ma väljendasin ennast ennist ebaselgelt. Praegu, antivaakumklapiga ei ole mingit lurinat olnud ega kusagilt trapist õhku peale tõmmanud.
Ilma vaakumklapita luristas vahel trappe siis, kui paberit ja muud head-paremat täis potile täiskast vett peale tõmmata.

külaline1988 kirjutas:Ma saaksin küll näiteks 50se vaakumklapi paigaldada näiteks dušikabiini aluse alla kuid kas seda on ikka vaja? Mulle on oluline praegult see teadmine, et kas siis see 50nene tuulutus toimiks juhul, kui esimese korruse elanik paagitäie vett alla laseb. Kui selgub, et see siiski ei toimi, ja tõmbab ülemise korruse WC poti vesilukust osa vett ära, siis ma loobun sellest 50sest tuulutuse püstakust. Vesi ülemise korruse wc poti vesilukus ei tohiks isegi võbeleda. Aga jah, maamehe mõistuse järgi peaks ju 50sest torust õhk läbi liikuma sama kiiresti kui altpoolt 110sest torust paksu, riknenud kompotiga segunenud veekork allapoole kukub. Võimis?

50-ne tuulutus toimib sama hästi nagu 50-ne vaakumklapp. Esimesel saab õhk liikuda kahes suunas - kogunenud heitgaasid välja ja liikuva veemassi tekitatud alarõhu korral välisõhk sisse. Teisel juhul saab õhk liikuda ainult sisse, aga mitte ruumi tagasi.

Kas kanalisatsioonigaaside "eemaldamine" kanalisatsioonitrassist on üldse võimalik ja kui teoreetiliselt isegi on, siis miks nad "minu aeda" peaksid eemalduma

Et loogiliselt arutledes peaks vaakumklapp olema ainuke õige lahendus.

Madis, isikuõiguste piiramise sätestab Põhiseadus, kus on viidatud edasi erinevatele seadustele.
Trassist vast kanalisatsioonigaasi ei eraldu, veeauru vast küll.
Projekteerimisega tagataksegi toru osaline täide ja gaasid (liiklusõnnetuse tõttu kanalisatsiooni sattunud bensiin) saavad eralduda.
Näiteks vaakumkanalisatsiooni korral on lausa hädavajalik kinnistu suunas ventilatsioon, torustiku üldpikkuse peale kah mõned aeratsioonikaevud.

Ohoo, näe leidsin veel ühe oma vana teema siit üles.
Lõpuks pistsin sinna ikkagi vaakumklapi. 50ne tuulutuse toru ei oleks mahtunud sinna kipsplaadi alla, kuna plaat sai kleebitud otse silikaatseina külge. Oleks muidugi saanud toru jaoks piki seina kanal lõigata ja siis püstak sellesse kanalisse ja kipsplaadi alla matta, kuid see tundus liiga ropp töö mingi tühise ilu pärast (noh et see jube kole püstakutoru ei jääks seina peale näha - see on ju nii kole kui mingi toru jookseb ilusate keraamiliste plaatide peal!!)
Njh ega ta ilus pole tõepoolest.
Ikkagi sai tehtud selle mõttega, et toru jääb seina peale. Altpoolt, põranda pinnast 5cm allapoole jäi 75-se kanal. toru ots. Sinna sai nüüd valida, kas panna 75ne püstak või üleminek 75-50 ja 50ne püstak. Üleval kipslaes oli ava arvestusega 75sele torule.

Sai siis 75ne püstak üles pandud. See nägi seal tõepoolest inetu välja.

Siis otsustati et ei tulegi siis sinna üldse mingit püstakut vaid vaakumklapp. Tahtsin et vaakumklapp mahuks ära sinna põranda sisse, 75se toru otsa ja koos sisemise üleminekuga 75-50 mahtuski see ilusti sinna auku ja klapi ülemine ots jäi põranda pinnaga tasa. Kruvisin sinna peale ühe väikese kandilise vent. resti ja päris kena jäi.
Selline väike, 50ne vaakumklapike siis: https://www.k-rauta.ee/ehituspood/antiv ... 282-l-s%29
Töötas küll. Uuemõisa bauhofist tellisin selle klapi. Tundub et sellised asjad on väikeste piirkondade poodides defitsiit. Isegi netipoodides on nende valik väike.

Samal ajal siis otsisin jätkuvalt ühele hiina kinnisele dušikabiinile sifooni (sellelsamal objektil). Sellele hiinakale ei sobinud sellised sifoonid mis meil ehituspoodides saada on. Tegin siis sifooni haisuluku osa ise, painutades painduvat gofreeritud kanal.toru vastavaks. Vesi liikus sealt millegipärast aeglaselt ära ja tellijale ei meeldinud sugugi selline lahendus kus mingi inetu toru on väänatud niimoodi. njah, ilmselt olin painutanud liiga pika haisuluku vesiluku osa, et nüüd vesi aeglaselt ära voolas. Ei viitsinud seda väiksemaks ka teha et vähem vett oleks vesiluku sees, niikuinii pidi selle pasa jälle välja vahetama. Igatahes kui wc potist sahmakas vett kolinal alla sadas, siis ei tõmmanud vaakum dusialuse vesilukust vett ära (kuna vett täis vesiluku osa oli mul ju nii pikk ja vaakum ei suutnud sealt vett ära rebida)

Lõpuks leidsin ka selle õige sifooni, mis sobis sellele dušialusele. Midagi sellist: http://www.bauhof.ee/dusialuse-sifoon-o ... -kate.html
Tollal selliseid Bauhofis ei olnud.

Nüüd on siis näha, et selle sifooni vesiluku veega täitunud osa on nii kerge (vett on selles vesilukus vaid tilgake), et kui wc potist vett lasta, siis tõmbab vaakum dušikabiini vesilukust vee ära ja sealt hakkab haisu tuppa tulema.

Selle 50se vaakumklapi õhuvõtuava on liiga pisike.
Nüüd oleks tarvis sinna paremat vaakumklappi, mis laseks läbi maksimaalselt õhku, mida üks 75ne (nüüd panen 75se) klapp üldse suudab. Et siis, see peaks olema ikka selline kindla peale vaakumklapp. Et vahetad selle ära ja asi unustatud.

Kui siin keegi teab kust saaks sellise asjaliku klapi siis kirjutage. Ehk on mõnel sama töö juba seljataga ja teab.

Tellin sellise ja eks näis kas see aitab: http://www.akvedukt.ee/ee/tooted/?item=1700943