Ehitusfoorum

Kas kellegil on kogemusi talvel korstnapitsi ladumisel? On see üldse võimalik? Poodides müüakse talve segusi -10 ja igasuguseid külmalisandeid.
Muidu meeste targutamisi kuulda ei taha, sooviks asjalike töömeeste arvamusi ja kellel on kogemust.

Ikka on võimali laduda muidugi on parem soojema ilmaga laduda aga kui asjaga kiire siis tehniliselt on võimalik.

Vöib ju önnestuda aga pigem ei tasu riskida, sest korstnapitsidega on niigi päris palju probleeme pidevalt. Pole ju kevad enam kaugel...

Kindlasti saab aga aja kulu ja tööd on ikka kõvasti rohkem.arvan et see ei tasu ära,parem see paar kuud veel oodata kui võimalik.

Olen nõus, et kevadel mõistlikum teha aga kuna nädala pärast läheb katuse vahetuseks siis tahaks et korsten saaks ka tehtud ennem uue katusekivi paigaldust.Kardan et kui korstnapits hiljem teha siis mõkerdab,kriimustab uued katusekivid ära. Kui pits tehtud siis saaks ju korralikult katusekivilt korstnale ülemineku ka ära teha. Katuse vahetus on hetkel ajaliselt kõige sobivam minu jaoks.
Ehk keegi kellel kogemus olemas jagaks mingeid näpunäiteid mida kindlasti peab jälgima/tegema ja mida kindlasti teha ei tohiks. Millist segu soovitaks ja kas lisaaineid ka kasutada ning milliseid?
Riskantne see üritus on aga ehk katsetaks, äkki õnnestub ....ja kui ei õnnestugi siis kahju pole rahaliselt väga suur.

Rainer kirjutas:...Kardan et kui korstnapits hiljem teha siis mõkerdab,kriimustab uued katusekivid ära...

Tee siis praegu pits valmis ja kriimusta katusekivid aasta-paari pärast ära. Abiks ikke.

Kuigi minu kogemus pole otseselt seotud korstnapitsi ladumisega, vaid fibost seina viimistlusega, aga siiski külmakindla segu või lisaine kasutamisega.
Pidin krohvima fibost seina ja kusagil poole seina pealt oli segu teist värvi(rohekam) ja kui kiviga lükkasin maha üldehitajate "vorste" vuukidest, siis see teist värvi segu tuli maha imekergelt. Aru pärides veel objektil toimetavatelt ladujatelt selgus, et nad olid kasutanud külmakindlamat müürisegu või lisaainet, täpselt ei mäleta, kuid seda mäletan küll, et need vuugid olid ikka väga pudedad.
Kuula parem Ahjumees, Robi või Ahel soovitusi ja eriti hea on Motamehe kommentaar(ehtsaarlaslik ).

Väike OT. Huvitav, kas saarlastel, hiidlastel ja inglastel on geneetiliselt üks ühine esivanem nr.1 või esivanem nr.2(numbrid 1 ja 2 tänapäeva poliitkorrektsust arvestades)? Huumori sarnasuse järgi tundub küll olevat!

Küsiks mille suits korstnast läbi käib?

talupoeg kirjutas:Küsiks mille suits korstnast läbi käib?

malm südamikust kamina jaoks ilma soojust salvestava truubita, põmst soojus otse korstnasse .küttekoldest korstnapitsi ülemise ääreni u. 9m.

Keegi väitis, et on võimalik küll laduda talvise seguga aga täielik kuivamis aeg pikk, ning vuugid pidid kuivades valgeks muutuma mille vihm pidi puhtaks pesema mingi aeg.

Korstnapitsi lammutamisel selgus, et katuseharjast alla poole tuli veel 2m ära lammutada, sest keegi tarkpea oli selle ka silikaadist ladunud, põmst 12cm laiusest kivist oli 5-6cm järel(siinkohal tahaks tänada korstnapühkijat kes korstent pühkides soovitas pitsi aint natuke seguga parandada, litsensiga ja puha). Vastutulev punane kivi oli ilus terve, ainult paistis et vuugid olid seespoolt u.1-2 cm tühjad aga usun et see pole väga hull kuna kamin pole põhi kütte allikas. Maja ise aastast 1929 seega isegi vastupidanud ja vast peab veel 30.a.
Küsimus veel selline, et miks osad plekist korstnamütsid on nii õelda katusega ja osad ilma? Kumb variant oleks mõistlikum?

Rainer kirjutas:... miks osad plekist korstnamütsid on nii õelda katusega ja osad ilma? Kumb variant oleks mõistlikum?

Katusega igal juhul mõistlikum. Vesi/niiskus on korstna vaenlane, kuna külmudes lammutab kivi.
Katuse all on oluliselt kuivem seista. Samas, kui püksi teed (vale kütmine) oled ikke märg.

Kui korsten on nii vana, siis oma kogemustest mainin seda, et targem oleks ta maani maha vötta ja teha ka uus alus. Sellisel korstnal on kindlasti möni kivi päris ära pudisenud...mida väljast ei näe. Tegemist ikkagi inimeste eludega kui midagi juhtub. Ja terved kivid saab pärast uuesti kasutada.

Kusjuures kui ma maja ostsin ja renoveerima hakkasin 1.a. tagasi siis kutsusin litsensiga korstnapühkija kes pidavat töötama lisaks päästeametis, tema hinnang oli korstnale hea ja ainult pitsil käskis parandused ära teha.
maja on 1,5 kordne ja esimesel korrusel nüüdseks täis remont tehtud ja kuidagi enam allapoole lõhkuda ei taha. Majale paigaldatud maaküte seega kamin pigem iluasi.
Mis moodi ``püksi pissitakse`` ?

Siis ikkagi mõtekas toru sisse panna, sest kamin on ohtlik...eriti kui harva kasutada.

Rainer kirjutas:...Mis moodi ``püksi pissitakse`` ?

Kui korstnagaasid on alla 100 kraadi.
Olen näinud, kuidas korstnas sajab larinal vihma ja õues paistab päike. Selline nähtus oli poja maja korstnas. Keskküte katlale tule allategemisel olid väljuvad gaasid veel madala tembiga. Kuulen mingit vee solinat. Hakkasin uurima, vaatasin korsta puhastusluugist sisse ja nagu sajaks vihma. Ei uskunud, panin käe sisse. Käsi sai täitsa märjaks. Muiudgi on sajus "süüdi" ka Rondo+ korsten. See ei ima mitte üks tilk vett enda sisse.
Seal oli veel üks imeasi. Seni, kuni katla jahutusvesi pole saavutanud maksimumi, jookseb mööda katla siseseina (kolle) kondentsvesi.
Hoidke korstnagaasid kontrolli all. Pildil oleva temperatuuri san kätte ükskord, kui naised olid köögis veidi liiga agaraks läinud.
Tavaliselt võiks seal telliskorstnal olla kuskil 200kraadi. Korstna otsast peaks väljuma <100 kraadi.
Muidugi võivad madala tembiga korstnagaasid näidata ahju suurt kasutegurit, aga korsten vajab ka sooja.

Rainer kirjutas:

talupoeg kirjutas:Küsiks mille suits korstnast läbi käib?

Küsimus veel selline, et miks osad plekist korstnamütsid on nii õelda katusega ja osad ilma? Kumb variant oleks mõistlikum?

Katusega korstnamüts kindlalt parem,aga korstna katus peab olema lihtsalt avatav puhastamiseks,sest korstnapühkija peab ka korstnasse vaatama.Enamus plekkseppi teevad paraku sellised katused mis ei käi lahti olgugi,et seadus nõuab,et peab avatav olema.