Ehitusfoorum

Kuidas kütad ahju sina?
Käisin just koolitusel ja jäin tulemusega väga..... nö. ebalevaks.
Läksin sinna proffesionaale kuulama, aga jutt oli nagu sea sitt. Vabandage väljendust. Suvaline mullmullmull...jne.
Kui proff ütleb(Koit Koppel), et pealt süütamine on parim ja tegelikult ahi süttib üle tunni, siis mina väidan, et altsüütamine, mis kestab max. 1min. on parem. Paraku jäin naerualuseks, väideti et sellist asja ei olemas. Kui, siis süütevedelikuga üle kallatuna
Kui süütad tõesti peatpoolt, siis paluks tõestust, arvudes poleks paha. Mille poolest see on parem ja kuidas see välje näeb- Video, pilt?
Tänan
P.S Kes arvab, et ma jura ajan, siis võin koolituse teha, kuidas ahi süttib sekunditega. Hind 500eek.

Ma ei teadnudki, et pealt ka pannakse põlema .
Ise panen ühe puu ühele poole ja teise teisele poole, vahele nati paprit ning siis puud peale...

ponkskar kirjutas:Ise panen ühe puu ühele poole ja teise teisele poole, vahele nati paprit ning siis puud peale...

oleks sa koolitusel käinud, siis teaks, et sa oled lollakas

Olen ka mina proovinud seda uut lähenemist ja ahju pealt süüdanud ja siis jälle alt süüdanud jne.
Olen aru saanud et ega suurt vahet ei ole kust põlema paned, mõne minuti pärast põlevad kõik puud ikka ühtemoodi mühinal. Kui muidugi päris pealt süüdata siis läheb natuke kauem aega kui keskmiste puude vahelt süütamisega.
kasutan kuiva kasepuud...

http://www.youtube.com/watch?v=bHbGUeioLQY

Mina teen tuld nii. Tegelikult on nö pealtsüütamise viise erinevaid. Sirvige kasvõi valikut videoid YouTube's. Aga alt ma kindlasti ei süüta.

PS Vaadake erinevust koldes toimuva osas, järgmisel korral minge õue ja vaadake erinevust korstnast väljuva osas.

Pss Tund aega süttimist on muidugi loll jutt, rääkigu seda, kes tahes. Pealtpoolt süütamisel jõuab puude kogus tervikuna tulle aeglasemalt, aga küsimus on minutites vaid.

http://www.youtube.com/watch?v=2w0y-V6ziyg

Välismaa variant pliidipuude koldes altsüütamiseks. Nagu pealkirjast aru saan siis samuti väga õige

stupiduser kirjutas:http://www.youtube.com/watch?v=2w0y-V6ziyg

Välismaa variant pliidipuude koldes altsüütamiseks. Nagu pealkirjast aru saan siis samuti väga õige

Tuttav video. Kusjuures, nii on ka õige, vähemalt süütamise poolest. Miinuseks pean seda, et kui need esialgsed halud on tules ja saabub aeg koldesse lisapuude asetamiseks, siis ukse avamisel siseneb koldesse liigõhku. Eelistan varianti, kus kolle täidetakse koheselt vajaliku koguse puudega, siis tikust tuld ja peale kütmist siiber sulgeda. Ukse avamine põlemisprotsessi vältel on patt.

katlas kivikat süüdata muidu ei saagi kui pealt poolt

Leevi kirjutas:
Pss Tund aega süttimist on muidugi loll jutt, rääkigu seda, kes tahes. Pealtpoolt süütamisel jõuab puude kogus tervikuna tulle aeglasemalt, aga küsimus on minutites vaid.

kas väidad et ma valetan??

Hiid kirjutas:

Leevi kirjutas:
Pss Tund aega süttimist on muidugi loll jutt, rääkigu seda, kes tahes. Pealtpoolt süütamisel jõuab puude kogus tervikuna tulle aeglasemalt, aga küsimus on minutites vaid.

kas väidad et ma valetan??

Kuna ei viibinud koolitusel, siis ei tea täpselt, mida seal räägiti. Kui vastab tõele, et räägiti, et tund aega süttimisfaasi on normaalne, siis aeti lolli juttu. Sind valetamises ei süüdista kindlasti. On teoreetiline võimalus, et said räägitust valesti aru. Tahan lihtsalt veelkord öelda, et süttimisfaasi ajalise kestuse vahe on minutites.

PS Kolle, mille maksimaalseks puude koguseks on 12,5kg, peab ühe tunni jooksul suutma ära põletada 7,7kg puid. Kes seda tundi nimetab süttimisfaasiks, on idioot.

Mul ka kütta teisel korrusel väike umbkoldega ahi, süütan pealt, see tähendab pealmiste puude alt, süttib normaalselt, aegajalt tõmban tukid siseukse restile restiaugust roobiga lähemale, et põlemine intensiivsem oleks. Korstna otsast pole suitsu praktiliselt märgata.

Kütan minagi innovatiivselt ja korstnapühkimisega näeb ka kasumi ära.
Üks välisarvamus ka , K- kirillitsas
http://www.pyromasse.ca/firing_ru.html
http://www.pyromasse.ca/ru_menu.html

Kellele K-versioon ei sobi, saab veel valida, aga eesti keelde tuleb oma pääga ikka ringi panna
http://www.pyromasse.ca/firing_e.html
http://www.pyromasse.ca/firing_f.html

Tulisijan käyttöohjeet
I. Vähäpäästöisyys
Suomalaisella puulämmityksellä on edessään
uusi tilanne, vastaisuudessa kaiken
toiminnan pitää olla vähäpäästöistä. Puulämmityksen
tulee ja se voi kuormittaa ympäristöä
vähemmän kuin muut lämmitystavat.
Meidän varaavan tulisijamme perusratkaisu
on erinomainen, siinä puu voidaan polttaa
ihannenopeudella palamisen ja päästöjen
kannalta. Lämpö voidaan sitten siirtää asuntoon
tulisijasta ihannenopeudella asukkaan
kannalta.
Päästötasoon vaikuttavista tekijöistä tärkeimmät
ovat: polttoaineen kuivuus, käyttäjän
tottumukset ja tulisijan ilmanohjaus.
II. Polttoaine
Käytettävä puu on tärkeä tekijä, vaikka
puulajilla ei olekaan suurta merkitystä. Sen
sijaan pilkkeitten kuivuus on ratkaisevan
tärkeää. Palakoollakin on vaikutuksensa
lämmityksen eri vaiheissa. Tärkeää on
myös pilkkeitten käsittelyn helppous pilkkomispaikalta
tulisijaan.
Kasvavan puun kosteus vaihtelee eri vuodenaikoina.
Koivu on kuivimmillaan heinäelokuussa.
Paras ajankohta puun kaatoon
kuivumisen kannalta on kuitenkin maalishuhtikuussa,
jolloin puun kosteus on kohtuullista
ja pilkkeet ehtivät normaalikesänä
kuivaa ennen syksyn lämmityskautta. Puuta
ei tarvitse varastoida useita vuosia, joten
pitkää ulkovarastointia tulee välttää homevaaran
vuoksi. Yhden lämmityskauden
polttoainetta varten ei tarvita suurta varastotilaa.
Pilkkeitten pituus riippuu tulipesän koosta
ja päinvastoin. Yleisin pituus on metrin
halko sahattuna kolmeen osaan. Silloin tulipesän
hyvä syvyys on noin 50 cm eli kaksi
tulitiilen pituutta. Edellä mainitun pituinen
pilke sopii myös poikittain ladottuna ylei-
Sytykkeet sijoitetaan pilkekasan päälle.
Silloin kaikki mikä kaasuuntuu, myös leimahtaa
ja päästötaso on vähäinen.
Palo etenee nopeasti alaspäin kuuman
säteilyn johdosta.
simpään tulipesäämme, jonka leveys on 40
-44 cm.
Paksuus taas riippuu palamisesta, sytykkeiksi
tarvitaan pieniä tikkuja. Niitähän
syntyy muun pilkkomisen ohessa. Ensimmäiseen
pesälliseen ovat sopivia 8-12 cm
paksuiset pilkkeet, mutta puitten lisäykset
on hyvä tehdä suuremmilla 12 -15 cm kokoisilla.
Pienimmät pilkkeet kyllä kuivuvat
nopeasti, mutta aiheuttavat palaessaan rajun
kaasuuntumisen, jolloin kaikki poltettavat
kaasut eivät ehdi palaa, vaan kulkeutuvat
savuna ilmaan.
Ensimmäinen varastointi tapahtuu luontevasti
pilkkomispaikalla. Siellä puut kannattaa
pilkkoa suoraan esimerkiksi kuormalavojen
päälle. Välittömästi on pilkkeet myös
saatava ilmavan, aurinkoon suunnatun katoksen
alle. Sateeseen ei puita pidä jättää
ollenkaan. Kosteus laskee kesällä kolmessa,
neljässä kuukaudessa 40- 50 prosentista
20- 25:een.
Toinen varastointi tapahtuu asunnon lähellä
liiterissä, jonne ne viedään heinä- elokuussa.
Liiterissä tulee olla hyvä tuuletus, raot
lattiassa ja räystään alla. Kulkureitti liiteristä
lämpimään välivarastoon tulee suunnitella
sujuvaksi. Kosteus laskee edelleen
ja voi lopuksi olla 15- 20 %. Jos puita on
pakko viedä esimerkiksi kellariin, on oltava
tarkkana tuuletuksen kanssa, että homeitten
kasvu saadaan pidettyä vähäisenä.
Kolmas varastointi, joka voi kestää parikolme
vuorokautta, tapahtuu lämpimässä
paikassa, ei koskaan asuintiloissa. Hyvä
varasto on ulos tuuletettu tila tai sitten
asunnon poistoilmajärjestelmään liitetyssä
puulaatikossa. Kosteus laskee 12- 13 %:iin.
Silloin puu on hyvää polttoainetta sekä
asunnon lämmityksen että vähäpäästöisyyden
kannalta.
III. Palaminen
Puussa on n.50% hiiltä (C), n.6% vetyä (H)
ja n.42% happea(O2). Haitallisia aineita on
vain vähän. Kuivat pilkkeet alkavat syttyä,
kun niitten lämpötila on n. 270 C. Kun palaminen
on parhaassa vauhdissa, niin keskellä
tulipesää kaasujen lämpötila on 1000- 1100
C, reunamilla paljon matalampi viileämpien
seinämien vuoksi. Tulipesän seinien
lämpötilat ovat palamisen loppuvaiheessa
n. 600- 700 C.
Liekin lämpötila riippuu pilkkeen kosteudesta,
kun puu on kuivaa eli kosteus on 12
-15%,
niin liekin lämpötila on yli 1100 C. Kun puu
on kaatokosteaa, niin lämpötila on korkeimmillaan
900 C, jolloin suuri osa hiilivedyistä
jää palamatta. Silloin poltto on tehotonta ja
muodostuva savu saattaa olla myrkyllistä.
Puun energiasta on noin kaksi kolmannesta
kaasuissa ja yksi kolmannes hiilloksessa.
Kaasujen poltto on selvästi hiilloksen polttoa
vaikeampaa. Niiden palaminen vaatii
tilaa pilkkeitten yläpuolelle, 8 kg panos
tarvitsee 100- 110 dm3 kokoisen tulipesän.
Vanha ohje neuvoi pilkekasan sopivaksi
korkeudeksi n.25 cm ja se on hyvä mitta
vieläkin.
Suomessa on leivinuuneja lukuun ottamatta
käytössä tulipesä, jossa on rakoarina. Sen
kautta johdetaan ensiöilmaa alkupalamista
eli pilkkeitten kaasuuntumista varten. Toisioilmaa
johdetaan panoksen yläpuolelle eri
tavoin kaasujen polttoa varten. Parhaiten
se onnistuu sellaisissa tulipesissä, joissa on
jaettu paloilman ohjaus. Toisioilma ohjataan
suuluukun yläosasta pilkkeitten päälle
tai vielä paremmin erillisiä kanavia tai ilmasuuttimia
käyttäen.
Puut tulee kattaa ilmavasti heti pilkkomisen
jälkeen, silloin ne alkavat välittömästi
kuivaa. Hyvä ja huokea puuvarasto syntyy
kuormalavoista ja kevytpeitteestä
jäävät joko tulisijaan

kena kütmist

On selle süütamisega kuda on, aga kütta tuleb valusa leegiga.
Kunagi uurisin ka foorumeid pidi, kuda seda õhku pääle anda. Oli mitmeid arvamusi. Osad soovitasid väheke piirata ja osad jälle õhku anda niipalju, kui peale läheb. Tookord olin rohkem nende hapniku piirajate poole peal. Vahepeal läksin ikka oma katsetustes üle vaba hingamise leeri ja siis tekkisid jälle väiksed kahtlused (teise ahju puhul).
Täna aga kinnitusin päris kõvasti vaba hingamise pooldajate klanni. Ahju juhtusid kõik jämedamad puud. Ports muidugi normaalne ja kõik tavalist rada pidi. Puud aga ei põlenud täna sellise valusa leegiga. Kas oli põhjuseks jämedamad puud või niisama ilmastiku eriolud, see jääbki teadmata. Igastahes oli põlemise temperatuur madalam ja ahju kütmise kord oleks nagu vahele jäänud.
Sepaääs peab ikka nurgas mõllama.

Olen katseid põlemise õhu peale andmise osas nii ja naa teinud ning kaks äärmust on kindlasti valed - uks peaaegu lahti ja uks peaaegu kinni.
Inimestel meeldib aga just neid kahte valida.
Eesmärk on muidugi aus ja üllas saada võimalikult kõrge temperatuur koldesse. Kui kuidas seda siis hinnata, jäävad enamus vastuse võlgu. Ja ka mina ei tea võluretsepti anda. Üldiselt jälgin leeki, see peab võimalikult puhtalt põlema, ei tohi tekkida suitsuvinet. Kütet püüan võimalikult kompaktselt just resti peal põletada. Kui kohin on ahjus siis on juba liiga palju õhku. Üldine soovitus on, et pigem andke natuke rohkem õhku peale kui vähem ja ongi kogu mu soovitus.
Metallkaminate osas on õnneks tootjad minu eest asja ära otsustanud, pea kõigil on vabriku õhuavad liiga väikesed, seega neis on ainuvõimalik vaid kõik õhuavad täitsa lahti kütmine. Suht lihtne lollil koduperenaisel. Kuid ahjul saab tõesti uksed nii pärani tõmmata, et tekib kohin ja ahi jääb külmaks. Selle kohta sai kunagi võistlus tehtud. Ahju omanik arvas, et kohisev ahi on ju õige, tuli põleb täie leegiga ja kõik põleb ära. Esimene päev küttis tema, tuba sai soojaks ja kulus 3 sületäit puid. Teine päev kütsin mina, panin tuharuumi ukse peale süütamist 1/3 peale ja söestaadiumis kinni. Piisas ühest sületäiest. Pärast seda kütab ahju omanik samamoodi ja tal kulub samuti vaid üks sületäis.

Kolle tuleb ehitada nii, et seal põletatavad puud saaksid õhuga varustatud just seal ja just sellisel määral, et ei tekiks liigõhu poolt jahutamist ja vaegõhu poolt mittetäielikku põlemist. Just kolde igas nurgas ja igas muus kolde paigas peab põlema kuldne tuli

PS Need mehed, kes seda arukat kütmist õpetasid, olid oma õpetuse vastased veel mõni kasin aastat tagasi.

kena kütmist

Mul käib tuul ikke läbi kolderesti ja niipalju kui võimalik ukseavadest (mitte avatud uksest). Reguleerimine käib tuhaluugiga. Ja tuli ikke kohiseb. Kohin on muidugi suhteline mõiste. Ütleme siis nii, et leek on valge. Raamatut saab vabalt lugeda.

umbkoldega ahjus ei ole just palju regullimisvõimalusi

Meil siin umbkolletest ei räägita

Hiid kirjutas:umbkoldega ahjus ei ole just palju regullimisvõimalusi

Kui ikka umbkolle on olemas, siis parim viis seda kütta...
Läbi keskmise ukseaugu (sisemine uks) tuleb roobiga pidvalt tõmmata puid/sütt vastu ust. Sealt aukudest saab siis korralikult põlemisõhku. Ust ära lahti tee. Enne igakordset kütmist puhasta kolle tuhast. Ära karda sooja korstnasse minekut, las tõmbab täiega. Proovi nii vähemalt nädal ja siis võid ka oma kütmisharjumuste juurde naaseda, kui muidugi soovid seda enam.

Kui aga umbkoldega ahjule on ette topitud klaasuks, siis siin saab minu mõistus otsa.

motamees kirjutas: Kui aga umbkoldega ahjule on ette topitud klaasuks, siis siin saab minu mõistus otsa.

Pigem on eelnevalt ahjutegijal mõistus otsa saanud

stupiduser kirjutas:...Pigem on eelnevalt ahjutegijal mõistus otsa saanud

Ikka juhtub.

Mina arvan, et sellel ahjumeistril on mõistusega kõik korras olnud.

http://www.svt.ee/index.php?id=14&snd_i ... roduct=402

See uks on tänu oma "sädemevõrgule", mis asendab klassikalise ahjuukse sisemist ust (piirab seejuures pealetulevat õhuvoolu), väga sobilik umbkoldele ettepanekuks.

Minu arust on seal ees see nuppudega variant, kus nuppu keerates avaneb natuke ringi sektorist (vist Läti toode). Liiga vähe õhku saab sealt sektorist läbi. Kälimehel just selline uks ahjule ette pandud. Kütmise algfaasis hoiab pisut ust lahti
Pilt muidugi ukse näitamiseks äärmiselt ebaõnnestunud.

Selliste uste point peaks minu teada olema selles, et kütmise ajal klaasuksed on avatud (sarnaselt tavalisele ahjuuksele) ning see võrk piirab õhuvoolu (sarnaselt tavalise ahjuukse sisemisele uksele).

Läti (vist) uksel paistavad see sisemine rest väga hõre olecvat, et sellega toime tulla

Nende alumiste avade otstarvet ei tea. Pakuksin, et neid saaks kasutada kui põlemine jõudnud tukkide faasi.

Klaas ja rest liiguvad koos. Klaas seespool ja pidevalt katki. Ukse nurgad on pisut näha, et aru saada.