Ehitusfoorum

Millise võimsusega küttekaabel peaks olema korteris vannitoas? Betoon tuleb ise 5 cm paksune.
Palju erinevaid on: 134, 270, 395, 535w jne

Ega vannitoa suurus pole ju üldse oluline...
...jämedalt 200W ruudu kohta.

Korteri vannitoas peaks kindlasti olema üks sellest võimsuste reast pärit kaabel ,mainitud siis Devi DTIP-18 võimsusi järgemööda ja rivi läheb veel edasi.... .Korralik kaabel muidu.
Tegelikult on valiku lähteandmeteks ruumi tüüp,kogu- ja "kasulik" põrandapindala,põranda konstruktsioon,soojustatus ja muud sellised asjad ,et õige valik teha.
Meil on olemas siin siis betoon 5cm ja Devi 18W/m kaabel,mõlemad head,muu valikuks on kahjuks puudu.

Vannituba on 3,5m2 ise plaanisin panna deviflex 22m/395w dtip-18 kaabli. Ega vanni ja valamu alt kütta ei taha.
Küsimus lihtsalt ega seda võimsust palju või vähe ei ole? ei tahaks, et hiljem võimsus liiga suur ja hakkab korke välja viskama või siis ei küta põrandat ära.

kui ma tahan kaabliga katta 1,7 x 1 m ala siis: 1,7 x 100/15=11cm. Et siis piisaks 15 meetrist kaablist mille vahedeks panen 11 cm ning oleks korras?

Kui tegemist 1.7*1.0 m vanni toaga ,siis kahtlen natuke selles,pigem san.ruum ,kus healjuhul dušinurk(alusega või ilma,suht tähtis teada) ja valamu,siis sellisel juhul erivõimsus alates 150W/m2 kohta ,mis oleks 150*1.7*1.0=255 W,Devi reast oleks järgmine suurem sobiv kaabel 395W 22m,millega tuleks erivõimsuseks 395/(1.7*1.0)= 232W/m2 kohta ja paigaldusvaheks 1800/232=7.75 cm.
Selliselt saaks piisavalt soe tuba ,olenb muidugi kas dušš alusega või ilma,sellest oleneb kuidas lahendada ruumi küte põrandaküttega põhiküttena.
Termostaadi tüübi valik järgmisena on alati eriteema .

Edit:

Ups .Eelnev jutt oli viimase külalise kohta ,teemaalgataja vist esimene neist ja nr.-d ning situatsioon ka vähe teised ,minupoolt lahendusvariant homme,tglt. juba täna aga hiljem.

Anonymous kirjutas: Vannituba on 3,5m2 ise plaanisin panna deviflex 22m/395w dtip-18 kaabli. Ega vanni ja valamu alt kütta ei taha.
Küsimus lihtsalt ega seda võimsust palju või vähe ei ole? ei tahaks, et hiljem võimsus liiga suur ja hakkab korke välja viskama või siis ei küta põrandat ära.

Kõigepealt vaja teada kas põrandaküte on põhiküte,või on vaja lihtsalt sooja põrandat ,selle järgi saab valida erivõimsuse ja kuidas-kuhu kaabel panna.
Kui põhiküte ,siis tuleks pinnaks võtta kogu ruumi pindala,vannide ,valamute ,pesumasinate alla on ka soovitav panna-põrand ühtlasemalt soe ja kuiv ka igaltpoolt -soojus kuskile ei kao vaid tuleb ikkagi ruumi kütma,ka vanni alt (loomilikult kui täiesti kinniehitatud ,siis teine lugu)..Igalepoole alla võib paigaldada hõredamalt,mis sellest üle jääb tuleb siis vabale pinnale juurde arvestada ja seal tihedamalt panna.Lisakütte olemasolul vannitoas ja ainult sooja põranda tarvis on arvutuse aluseks pind,mis soe peaks olema.
Vannitos erivõimsus alates 150W/m2-le ja hea oleks natuke ka üledimensioneerida,saab kasutada edulisemalt temp.-i alandust ,kui ruumi ei kasutata ja see annab õigesti teostades tuntavat säästu,kuna vannituba on suhteliselt soem ruum võrreldes muude ruumidega.

Siin aga 3.5m2 ja kui 150W/m2-le oleks vajalik võimsus 525W,Devi-lt sobiks 535W 29m,erivõimsuseks tuleb ~153W/m2-le ja paigaldusvaheks
1800/153=11.8cm.Kas see parim on ,ei oska öelda,otsustama peaks ikkagi konkreetset objekti nähes.
Need alla kW võimsused pole ka "korkidele" mingiks probleemiks,jamam on siis kui teostatud üritus oma tööd ära ei tee st. ei küta ja ega võimsam kaabel rohkem elektrit ei tarbi kokkuvõttes,et ruum soojaks saada.
Edu.

Volli tundud väga spets nende põrandakütete alal , kas oskad öelda ka
fooliumi kasutamise mõttekuse kohta (kas tasub vaeva ja raha ära).
Teine küsimus puitlaastplaadil betoonpõranda kohta. Kas kõlbab konstruktsioon PLP+foolium+kaabel +betoon (kui põrand ei vaja iseenesest soojustust ja tegemist mugavusküttega) ja kui paks peab olema min. kiht betooni.

Fooliumiga oli mingi see teema ,et peegeldab-kiirgab soojust tagasi ,vist?Minumeelest täielik BS. Sellisel madalal temperatuuril ei toimu mingit arvestatavat soojuskiirgust.Tegelema peaks hoopis põrandaaluse soojustamisega ,et säästa ... Kui vaja niiskustõket siis tavaline ehituskile betooni alla on hea ja piisav.

Betoonpõranda kihi min. paksus oleneb ikkagi aluse konstruktsioonist eelkõige ,erinevatel segudel ka kihipaksuste vahemikud antud alati ,jne. -ei ole pädev neis asjus piisavalt,et siin "laiata" .
Mis küttekaablit puudutab siis ~5cm ja + kihi puhul 18W/m kohta kaabel ideaalne,kihti vähem siis 10W/m kaabel(sõltub jälle palju sooja vaja on) ,olemas ka küttematid (erinevate võimsustega m2-le),mille peale läheb segu minimaalselt max. 5mm-t tarvis.
Samas laagidel PLP-dest põrand pole piisavalt stabiilne alus ,et selline segukiht seal püsiks ja ei laguneks . Armeeritult ,erisegud ja 2cm oleks juba OK,arvan ?,vajadusel ka õige kaabel sisse.
Muid kui Devi kaableid pole kunagi kasutanud,nende järgi ka nr.-d.eespool.

Kas sul on tulnud ette olukorda kui põrand tundub õrnalt "triibuline".
Seda just madalamatel temperatuuridel kuigi olen kindel et kaabel sai
õige ja isegi pisut üle.
Ise kahtlustan et ehitaja valas õhukese betooni kihi ja loogete vahe selle
betooni jaoks liiga suur.
Kas ei oleks lollikindlam panna sama koguvõimsus kaabliga 10W/jm aga
loogete vahed saaksid väiksemad.
Pole probleem (klient jäi rahule) aga lihtsalt küsin kuna ise tundus et pole
päris 5+ töö.
Tänud kui viitsid vastata.[/b]

Vabanda vastus juba sinu eelmises postituses( ilmselt lugesin pealiskaudselt).
Tänud

Elektriga kütjatele - uus lahendus kütmiseks
Hetkel saab infot tootja kodulehelt ... http://www.dymsco.com
Loodame ,et uuest aastast on toode müügil Eestis
Lepingud sõlmimisel!

PS! tegemist on nn. küttekilega(infrapuna),mida on lihtne paigaldada kuhu iganes - põrand,lagi , sein, ... ruumidesse või õue.

soojustehnika kirjutas:Elektriga kütjatele - uus lahendus kütmiseks
Hetkel saab infot tootja kodulehelt ... http://www.dymsco.com
Loodame ,et uuest aastast on toode müügil Eestis
Lepingud sõlmimisel!

PS! tegemist on nn. küttekilega(infrapuna),mida on lihtne paigaldada kuhu iganes - põrand,lagi , sein, ... ruumidesse või õue.

Kui kuumaks ta siis läheb, et infrapunana töötab? Ja saab ikkagi paigaldada "kuhu iganes"... ulme!
Aga võibolla "lepingute sõlmija" selgitab?

temperatuurid on üsna erinevad - vastavalt vajadusele kuni 65C

venekeele valdajatele eelinfo http://www.caleo.ru/

Raff kirjutas:temperatuurid on üsna erinevad - vastavalt vajadusele kuni 65C

venekeele valdajatele eelinfo http://www.caleo.ru/

Seljuhul, pole siin arvestatava infrapunaga midagi tegemist. Ikka tavaline konvektsioon - soojendab kokkupuutuvat pinda.

Paistab ,et mõne inimesega on nii,et kui ei taha aru saada ....siis ikka ei saa ja ajab oma joru edasi...
Ehk tutvuksid esmalt tootega .... või probleem selles , et ei valda vene või inglise keelt..
Eelpool mainitud kodulehtedel on see asi ju puust ja punaseks tehtud...

http://www.heraeus-noblelight.com/index.php?id=357
kui antud põrandakütte "дальние инфракрасные лучи (длина волны 5-20 мкм; температура плавления термопленки 265 гр. Цельсия
)." see tähendab, et soojuskiirgus ei ole kuigi intensiivne ja kaugeleulatuv. Füüsikat ümber ei tee.
Seega lakke see toppida(soojusthnika väide) oleks raharaisk. Parketi alla pannes neeldub palju IR energiast parketis, tõstes selle temperatuuri. Ehk siis effekt suht sama, mis tavalisel küttekaablil.
Kui selle elementide pinnatemperatuur tõstetaks vähemalt 1000kraadini siis saaks rääkida traditsioonilises mõistes IR kiirgurist. Näitek tuled koju, toas on +10. Lülitad diivani kohal oleva 1kW sisse ja sul on seal olles soe olla kuigi õhk on veel jahe. Ehk siis päikeseeffekt (päike annab maale tulevast energiast pea pool, IR kiirgusena).
Ma ei pretendeeri abs tõele, kellel on targemaid jutte, pilte, andke aga tuld.
Kui kuskil oleks joonis sellest, mitu W eraldub 0.1m kaugusel, 1m2pinnal ja mitu W jõuab 2m kaugusel asuvale, 1m2 pinnale siis oleks tänulik.

Siin ei ole midagi uut. Enstol on laekütte kiled ammu olemas olnud
http://www.ensto.com/www/estonia/index/ ... ating.html
Minu meelest ongi laeküttekile kõige otsesem kiirgusküte. Kõik muud (radiaatorid, põrandaküte, ahjud) soojendavad suuremal või vähemal määral konvektsiooni teel st. keerutavad õkhu, aga küttekile laes on ainult kiirgusküte, kuna ta asub ruumi kõrgeimas punktis. Kütte efekt tuleneb sellest, et ta soojendab ruumis asuvaid esemeid (ja inimesi) ja need omakorda õhku. Selles, et laua all on külmem, on osaliselt tõtt, aga mitte nii kategooriliselt, et "kui toas on laud siis selle all on täiesti külm õhk". Ja pea ei ole ka soojas ning jalad külmas, sest kiirgus kütab põranda samuti soojaks.

Puht isiklik arvamus aga tegemist suht kalli mänguasjaga.
Skeptiline seetõttu et kuulujutud sooja pea ja külmade jalgade kohta
pole sugugi liialdatud (laekütte puhul ), isiklik kogemus. Mingist ruumi
ühtlasest soojenemisest ei maksa unistadagi. Saavutatav ilmselt suht
suure paigakdatava võimsusega (kuid kuhu jääb siis point).
Samuti ei saanud aru mida uut (lahendust) oli selles vene lehel avaldatus.

http://www.spec-net.com.au/press/0307/cbs_140307.htm

Siin on tööpõhimõte suht ilusti lahti seletatud.

Marketing on muidugi on ilus.