Ehitusfoorum

Mis jama selle kivi kuivusega on?
Märja savi-tellisega ladudes on inetud valged soola laigud garanteeritud, (teatud ajaks).
Savi-tellis erinevalt silikaadist, nakkub seguga ideaalselt, ka kuumal suvel ja tolm-kuivana.

liiga kähku kuivab

Soolalaigud tulevad ise maha või saab maha pesta, aga kuvalt ladudes imab kivi vuugist kogu niiskuse, mis oleks vajalik kivistumiseks.
Muidugi ei tasu ka nii kaua leotada, et kivid roheliseks juba muutuvad, sest ka , siis ei toimu õiget nakkumist, kivi ei ime seguvett enda sisse.
Ikka möödukalt .

Nii, et pitsi laduja peab siis kistsukesele töö-lavale vee ämbri mahutama millest iga kivi peab läbi käima enne sängitamist segu-peenrale?

Ma eile just lammutasin Virtsus ühe pitsi, kus enamus segu oli täiesti lahti ja kukkus koogikestena katusele. Sarnast nähtust on muidugi tihti esinend, et on kuivalt laotud, ning segu ja kivid pole nakkund korralikult.
Mul on igatahes voolik katusel ja 5 kivi korraga vannis. Pidvalt kastan ka valmind osa kui vahepeal ise õllepausil käin. Täna oli näiteks jube tuul ja see kuivatas kive nii palju, et pidi tihti voolikust üle laskma,enne kui uut rida jälle alustada sai.

Śee, et savi-tellisest korsten laguneb on pigem tingitud miskitest muudest teguritest mitte nakke probleemidest.
Laon ning, olen ladunud mitmeid fassaade ja korstnaid kuumal suvel kui ka külmal talvel ja põletatud tellis ei vaja eel-niisutamist.
Tehniliselt oleks ka võimatu laduda puhast-vuuki veest nõretava kiviga.
Teine teema on silikaat, mis nakkub kehvasti, ning on piltlikult õeldes nagu käsn aga samuti üleni märjaks kastes ei ole võimalik laotist nimetada puhtaks-vuugiks.
Muidugi kui kogu rajatis ei lähe krohvi alla.

Segu pannakse kivide vahele ikka selleks, et ta kivid omavahel seoks, aga kui ta seal litsalt seisab nagu kilu kahe leiva vahel, siis ei toimi see asi korstnana kindlasti mitte. Sellisel juhul polegi probleemiks kivide lagunemine, sest enamus kivid täiesti terved. Kuigi terved ja tihedad vuugid aitavad ka kivide tervist hoida, sest kui vesi pidevalt kivi pinnale ei korju, siis ei saa ka jää kivi serva lõhkuda.
Täiesti eraldi teema on lagunev punane tellis!
Miks peaks kivi üleni märjaks uputama, nii, et nõretab? Täitsa ok on kui kasta nii palju vette, et 1 cm või veidike rohkem kivist on täis imand. Seda imamist on hästi näha kui kivi tükeldada.

Edit; Mul on igatahes voolik katusel ja 5 kivi korraga vannis. Pidvalt kastan ka valmind osa kui vahepeal ise õllepausil käin. Täna oli näiteks jube tuul ja see kuivatas kive nii palju, et pidi tihti voolikust üle laskma,enne kui uut rida jälle alustada sai.


Edit; Miks peaks kivi üleni märjaks uputama, nii, et nõretab? Täitsa ok on kui kasta nii palju vette, et 1 cm või veidike rohkem kivist on täis imand.


Kaks erinevat postitust mis ajavad inimesi segadusse.

Ma ei tea äkki keegi kuskil Läänemaal laobki korstnaid kiludega vuugi-vahel aga mujal ew.olen täheldanud, et laotakse seguga milles on juba vesi sees ja mis nakkub perfekselt kiviga.
Igasugused korstna lagunemised on tingitud muudest asjaoludest mitte nakke puudumisest.

No kui on palav/kuiv suveilm, siis nagu oleks korraliku seguga ka kohustuslik niisutada. Aga kui nüüd sügise, siis vast väga hullu pole. Ise niisutan kivid all juba ära...segukastis, kuhu mahub ligi 30 tk...oleneb ilmast, aga enamasti 5-15 min. No totaalselt läbivettinud kivi ei ole ju võimalik laduda!!! Ja kinldasti võiksid kivid natuke veel seista enne paigaldust.

See pole kellegi jutt siin, et kuival ajal korstnapitsi kuivad kivid segu külge kinni saavad. Kui palju ja kuidas kasta, selles jah saame üksmeeles kaasa niisutada
PS Kas ikka veel laotakse tavalisest täistellisest pitse

maik kirjutas:Edit; Mul on igatahes voolik katusel ja 5 kivi korraga vannis. Pidvalt kastan ka valmind osa kui vahepeal ise õllepausil käin. Täna oli näiteks jube tuul ja see kuivatas kive nii palju, et pidi tihti voolikust üle laskma,enne kui uut rida jälle alustada sai.


Edit; Miks peaks kivi üleni märjaks uputama, nii, et nõretab? Täitsa ok on kui kasta nii palju vette, et 1 cm või veidike rohkem kivist on täis imand.


Kaks erinevat postitust mis ajavad inimesi segadusse.

Üldse ei aja segadusse.
Kivi peab olema ladumisel märg, aga ei tohi veest läikida. Eks Robi siis kastab vastavalt vajadusele. Leotatud kivi tõmbub veidi ajaga matiks (niiskus imbub kivile sissepoole).
Segu vajab kivistumiseks niiskust, mitte ei tohi ära kuivada.
Tolmava kivi ladumist müüri ei tohiks propageerida. See on praak töö.

Ma arvan ka, et vähemalt avalikult välja õlda seda ei tasuks, et kuivalt laduda oleks igati OK, kuigi paljud vist tõesti laovad kuivalt.
Proovisin nüüd minagi aukudega Tercat kuivalt laduda ( mis on savitellis ) . Segu kuivas ülikiirelt ja väikesed praod tulid üsna ruttu vuukide vahele.Vähemalt ma ei oska...
Sügisel ladus üks väga kognud pottsepp ühe pliita kiirelt püsti ja täiega kuivalt. Ütles ka, et polevat vaja kasta kive, tal kogemused nii suured. Kui, aga kuu aja pärast vaatama läksin, siis olid isegi külmalt terve vooder väikeseid pragusid täis.See on ju lausa sigadus.

Näit. puh.vuuk fassaadi ladumisel on rangelt keelatud müüritisse paigaldada märga kivi, sest kaaneb koheselt "eflorestsentsi" oht (soola-laigud).
Täpselt sama kehtib puh.vuuk pitsi ladumisel.
See müürsepp kes väidab, et pärast saab puhastada, ning üleüldse nad kaovad ise ära, ladugu parem kütte-koldeid märgade kividega ja ärgu ronigu voolikuga katusele rahvale tsirkust tegema.
Sisuliselt elame soo-maal, st. meie kliimas on niiskust üle-liia ja jätkub seda ka savi-tellisesse.
"Tolm-kuiv"on piltlik väljend mis tähendab aluselt kile alt võetud kivi mis on piisavalt niiske, et nakkuda seguga.

Nende telliste hulk mida olen oma elus paigaldanud ületab kõvasti poolt miljonit ja ei ole ma veel ühtegi savi-tellist (va.silikaat) niisutanud.
Savi-tellise vahel on vuuk veel vuugitav ca.10 min.mõõdudes ma ei saa aru mis asi see Robil seal ülikiirelt kuivas?
Ülikiirelt kuivab vuuk silikaadi vahel ca.30 sek. ja vuukima pead juba praktiliselt kohe.
Kordan veel, et need protsessid mis pitsi lammutavad on enamasti tingitud miskist muust jamast aga mitte kivi nakkest.
Soovitan soojalt enne kellu kätte-võtmist kõigil leiutajatel ehitus-kool läbida ja mitte kuulutada siin oma pool-tõdesi.

Sooiks teada siniu arusaamist korstna pitsi savitellistest ladumisel. Millist tellist pead oma kellukooli meetodil silmas? Võtame kliimaks +25 ja nii nädal järjest. Mida pead õigeks valikuks, milliseid töövõtteid?

Eeh, ma ainult 0,5 kivi üleulatuvaid pitse laongi, kas see mitte pole klassika tükivaba? Sees tükke jagub muidugi, aga hea seguga peaksid nad ilusti püsima+peenike vuuk. Seest kergelt koonusesse jne...pika rääkimise peale sai kunagi üks metall toru loru paigaldatud,aga no, see jääb vist ka viimaseks korraks. Ei istu plekitööd eriti Ja kui vuuk praguneb juba alguses ilma hullumeelse kütmiseta , siis on tõenäoliselt vale segu suhe või liiga lai vuuk.

Mulle näib, et teatud mõttes, nagu ikka tavaliselt, on õigus nii ühel kui teisel.
Suurte kogemustega ja kellukooli taustaga müürimees (näiteks nagu kasutaja Maik siin foorumis) teab hästi, kuidas kellut käes hoida. Vilunud mehe töövõtted ja hea silm võimaldavad kive paigaldada selliselt, et kive ei pea enam pärast nakke tekkimist liigutama. Teab ka, milline peab olema segu koostis, et töödeldavus ja nake oleks parem ning vesi kauem segus püsiks. Ega ju nake ei olene ainult kivi niisutamisest või mitteniisutamisest. (ehkki võib oleneda suuresti ka sellest ja eriti kuumal ja kuival suvepäeval)
Samuti teab kogenud ehitaja, et (nagu iga asjaga ehituses) ega liiga hea pole samuti hea. Sama lugu ka nakkega.(Sul võib tulla vajadus oma tööd lammutada ja ümber teha. Eriti kui oled vähese kokemusega ehitaja)
Pealegi "asjad" peavad olema ikka kontrolli all.
Selleks aga, et "asjad" oleksid kontrolli all, kasutab proff-ehitaja sertifitseeritud materjale.
Iseleiutuslikud pusimised jäägu ikka amatööride pärusmaale.

Olgu kellukool või täpne silm, aga asi on lihtsas loogikas,nimelt segu ei peaks kivide vahel lihtsalt ära kuivama, vaid ikka kivistuma ja see toimub ainult niiskuse toimel siiani.
Laigud korstnal ei sega enamasti kedagi, sest korsten läheb nagunii tahmaseks varsti, tähtis ikka see, et vastu peab ja oleks ohutu kasutada.

Täpne silm ja vilumus aitab selle vastu, et kive ei pea pärast nakkumist rihti ajama, ehk paigast liigutama. Pärast nakke tekkimist kive liigutada ei tohi. Sest siis jäävadki kivid lahti.
Et segus vesi kauem püsiks pannakse segusse vastavaid aineid, näiteks plastifikaatorit.
Ja ka kooliharidus tuleb ikka kasuks.

Ilusaid jutte võib palju tahes rääkida, aga kui homme mõnda korstent lähemalt vaatan, siis jääb jälle kivi kätte, sest vuuk on ainult osaliste teradega sidunud, vesi vahele külmund ja laiali pressind. Nii mõnelgi pitsil on juba ühe aastaga kivid lahti ja praod sees.Ainult, et enamus inimesi ei oska tähelepanu sellele põõrata ja hakkavad asja vastu huvi tundma alles, siis kui asi täitsa hull juba või tuleb katuse vahetus.

Ilus või kole jutt - eks see on paljuski suhteline. Igaüks otsustab oma suva kohaselt.
Minu jaoks näiteks on "ilus jutt" siis kui argumente napib.

Kas Robi argument, et korstnapitside kivid lihtsalt ripakile, pole argument? Teoretiseerida, et kellukool paneb kuumaga kuivad kivid kinni on aja kulutamine. Segu vajab kivistamiseks niiskust ja kui kivi selle segust välja imeb, siis pole seda argumenti enam segus . Savitellis imab jah vähem kui silikaat aga kes küll toob korstnapitsi kivid kiletatud aluses
Klientidele veelkord, et ärge laske laduda täistellisest korstnapitse.

kaminahi kirjutas:Sooiks teada siniu arusaamist korstna pitsi savitellistest ladumisel. Millist tellist pead oma kellukooli meetodil silmas? Võtame kliimaks +25 ja nii nädal järjest. Mida pead õigeks valikuks, milliseid töövõtteid?

Krt. kui guru Kaminahi isiklikult kutsub mind tahvli ette siis peaks vastus diplomaatiliselt korrektne olema.

Suisulõõri seintes kasutatakse tulekindlaid telliseid. Kivi survetugevus peab olema vähemalt m 15. suurema tugevusega müürikivide kasutamine võib parandada suitsulõõritarindite ilmastikukindlust ja vähendada murenemisohtu.
Põletatud õõnestelliste tihedus peab olema vähemalt 1700kg/m3, kivide kaardumus ei tohi olla üle 6mm.
Mõõtmetest kõrvalekalded tohivad olla tulekindlatel tellistel max +-2% ja muudel müürikividel +-4%.
Välisõhuga piirnevatel suitsulõõri (osade) seinte müürimisel kasut. ilmastiku-kindlaid telliseid ja segu.
Seguna kasut.tavalisi tsementsegusi m100/600. kuumemates lõõriosades ja kohtades kus suitsugaaside temp.tõuseb ajutiselt üle 350 kraadi kasut. spetsiaalset kuumakindlat segu.
Tegemist on projekteerimis normidega millest lähtudes ei tohiks eksida, niiskusest ei ole seal sõnagi.
Muidugi pitsile müts pähe plekk või betoon maitse-asi ja valmis.

Just-just. Kui niiskusest pole juttu sinu aabitsas, siis kirjuta maha kivi kaardumisest. Nagu ütleb Robi, elu on lill.

kaminahi kirjutas:Just-just. Kui niiskusest pole juttu sinu aabitsas, siis kirjuta maha kivi kaardumisest. Nagu ütleb Robi, elu on lill.

Kui inimene teab kust maha kirjutada või infot leida ja sellest aru saab - eks seegi juba on argument.

kaminahi kirjutas:Kas Robi argument, et korstnapitside kivid lihtsalt ripakile, pole argument? Teoretiseerida, et kellukool paneb kuumaga kuivad kivid kinni on aja kulutamine. Segu vajab kivistamiseks niiskust ja kui kivi selle segust välja imeb, siis pole seda argumenti enam segus . Savitellis imab jah vähem kui silikaat aga kes küll toob korstnapitsi kivid kiletatud aluses
Klientidele veelkord, et ärge laske laduda täistellisest korstnapitse.

Kui keegi nägi, et korstnakivid kusagil olid ripakil, pole veel alust arvata, et põhjuseks oli kivide niisutamata jätmine. Põhjuseid saab palju muidki olla.
Niisugune argument kipub kuuluma rohkem ABS argumentide rubriiki. (kui tohin kasutada hr. Piirfeldi poolt kasutatud väljendit)

Vahelduseks aga pisut harivat loengumaterjali, kellel tarkust veel üleliia pole:
http://www.staff.ttu.ee/~voltri/Kiviloe ... 202011.pdf