põrandakütte kollektori seadistamine

[haggitu]

Tere!

Oskab keegi teadja aidata kollektori seadistusega? Pumbaks on NIbe maasoojuspump.

Lugesin pumba enda manuaalist et kõik kontuurid tuleks lahti keerata et siis on pumbal "lihtsam" töötada ja pm peaks siis soodsam tulema. Kas see on õige? Alguses kasutasin automaatikat, kus oli klapil valida kas kinni või lahti ja reageerimine oli suhteliselt utoopiline ning võttsin automaatika üldse ära.

Kas on vajadus reguleerida ka läbivoolu liitreid? Välismaised lehed näitavad vastavalt toru pikkustele mitu liitrit minutis peaks reguleerima.

Sai pandud taha ka teine korrus, seal ka põrandaküte, teiselt korruselt tuleb hetkel kraad madalam vesi tagasi kui alt, kuid sisenevad nad samasse pumpa minevasse torusse, kas oleks sinna mingit eraldi asja vahele vaja või on see ok et ülevalt tuleb jahedam?

Lugesin ka seda et pm peaks nii sättima et kõikidest ringidest tuleks peaaegu sama temp vesi tagasi, kas see on õige?

Kui soovida tubades temp. reguleerida ilma et oleks automaatikat, kas siis peaks reguleerima liitrite reguleerimise "klaasist" või sellest samast korgist kuhu läheks automaatika?

Tänud ette

[Kalvis]

Üldiselt nii alustataksegi, et kõigepealt kõik kontuurid lahti ja kütesse. Kui temperatuur välja kujunenud siis püütakse jah tagasijooksu kuumemad koomale tõmmata.

[haggitu]

Projektis peavad olema kontuuride vooluhulgad märgitud.

Tänan vastamast!

Kui mul oleks sellised andmed olemas, poleks ma ka seda teemat alusatnud.

[haggitu]

Üldiselt nii alustataksegi, et kõigepealt kõik kontuurid lahti ja kütesse. Kui temperatuur välja kujunenud siis püütakse jah tagasijooksu kuumemad koomale tõmmata.

Tänan vastamast!

Kas peaksin siis tagasivoolu temp. samaks panema sellest “klaasist” vooluhulgast mitte sellest kuhu andur läheb?

[haggitu]

Tekkis veel küsimus et kas peaksin pumbake ka kuidagi teada andma et teine korrus sai järgi pandud, või ei ole see oluline. Muidu on nii veel et kui kõik kontuurid igalt poolt lahti teha siis ülemise korruse kontuuridel on voolu hulk liitrites kõikides kontuurides madalamad kui alumisel. Kas peaks kusagilt funki juurde seadma?

[Kalvis]

See ei ole alati eesmärk, täpselt võrdsed tagasi saada vaid eesmärk on ikka toatemperatuur oleks õige igas olukorras. Toatemperatuuri mõjutab nii küttekontuuri läbijooksu liitrid kui ka tagastuv temperatuur. Ja loodetavasti on kollektor ühendatud õigesti sest kui on valesti siis on nii, et ühe kraani seadistus muudab kõikide teiste kontuuride seadistust, tehes tõeliseks painofassiks seadistamise, kui on aga õige siis ühe kontuuri seadistamine mõjutab vähem või peaaegu mitte ja saad rahus kontuure seadistada.
2 küsimusele ei saa ma vastata, sest tegu on küttesüsteemi ja soojuspumba spetsiifilise lahendusega, pöördu SP tootja ja küttesüsteemi projekteerija poole.

[haggitu]

Jaotus on pm lihtsalt tehtud, masinast välja ja tagasi tulevad torud on kaheks jaotatud ning sealt edasi alumisele ja ûlemisele, tagasitulev vesi mis on kraadivõrra erinev seguneb natuke enne masinasse jõudmist.
Kas sellel on siis ülse efekti kui panen liitrite voolu hulga paika? Ennem kui seda ei olnud paigas toimis ka pm norm. Vaatama hakkasin alles seda nüüd kui teise korruse järgi ühendasin. Vbl tuleb siis jääda selle juurde et ei maksa puutuda kui asi toimib Mõttlesin selle liitrite sättimise juures rohkem seda et vbl siis muutub asi ökonoomsemaks ja masin peaks vähen töötama, mitte et ta juba ei oleks ökonoomne.

[Kalvis]

Põrandaküte tahab rohkem projekti kui muud (radiaatorid, konvektorid). Asi on selles, et hiljem ümberteha on võimatu ja kui arvasid et oled pädev rusikareeglitega ja saunanaiste teadmistega põrandakütet tegema siis teadupärast omad vitsad peksavad kõige valusamini. Radiaatoril on lihtne - liiga väike - lisad ribisid ja elu on lill. Põrandaküttel saad vaid kontuure reguleerida. See võib siiski õnnestuda, ideaalset ehk ei saa, saad talutava.
Reguleerimisest - põrandaküte on tõesti suure inertsiga ja jämedalt sul pole muud enam teha (läks valesti siis läks, mis seal ikka) kui hakkad neid toakontuure, kus on liiga palav, päev päeva kaupa kinni keerama. Iga päev keerad ühte kontuuri natuke. Pane ainult igasse tuppa termomeetrid ja jälgi nende näite. Kuid see annab ka vale tulemuse. Nimelt on tihti uksed lahti ja see muudab tulemust.

[Külaline]

Asi on selles, et hiljem ümberteha on võimatu ja kui arvasid et oled pädev rusikareeglitega ja saunanaiste teadmistega põrandakütet tegema siis teadupärast omad vitsad peksavad kõige valusamini.

Rusikareegli järgi tehtud= kokkuvõttes saad valusalt rusikaga näkku.

[haggitu]

Kas sul üldse projekti ei ole? Ja kui ei ole, siis tuleks ikkagi selgeks saada kontuuride pikkused, kontuuride arv üleval ja all, palju on temperatuuri lang kontuuride sisendi ja väljundi vahel, kas kõigis kontuurides torud on sama läbimõõduga, kui katla pumba suhtes tahad küsida, siis tuleb katla dokust pumba tunnusjooned saada jne.Seda tuleb silmas pidada, et kui mingeid seadistusi muudad, siis need annavad põrandate inertsi tõttu reealselt mõõdetava tulemuse ca 24 tunni pärast jne.

Tänan vastamast!

Ei ole jah paraku projekti, maha kerisid mehed kes seda pidevalt teevad, põrandad on ühtlaselt soojad ja külmi kohti ei ole. Projekti kui sellist ei küsinud ja ei pakutud ka. Kontuuride pikkused on teada ning kindlasti on teada ka kontuuride arv. Alumisel korrusel on 20mm toru ja üleval 16mm. Temperatuurid tubades on üleval ühtlased, üleval on hetke seisuga ikka tunduvalt soojem kui all, põhjuseks ehk ka see et alumine osa majast on palgist.
Pumba pealt vaadatuna on põrandasse minev ja tuleva vee temp vahe kuskil 6 kraadi. Üleval on ka muidugi kipsivalu põrand ja all on betoonist.
Seda inertis asja tean jah, kuid päris 24 tundi ta ei ole, natuke kiiremini hakkab ikka aru saama.
Küsimus ongi et kas peaks panema liitrite vooluhulga paika kontuuri pikkusega, või keeran nii lahti kui tueb kõik kohad ja las vuliseb? Kui tahta tubades temp. muuta kas siis peaks vooluhulka sellest klaasist keerama või peab kinnipoole keerama seda kuhu regulaatorid käivad?

[meelis11]

Kui tahta tubades temp. muuta kas siis peaks vooluhulka sellest klaasist keerama või peab kinnipoole keerama seda kuhu regulaatorid käivad?

Ma ei tea mis tootja kollektor sul on aga minu Tiemme kollektoril käib vooluhulga reguleerimine nendest "klaasidest" mis näitavad vooluhulka liitrites. See kus ajam käib (seda nimetad regulaatoriks), sealt vist ei saagi reguleerida (no kui kork on ajami asemel, siis justkui saab aga see pole õige koht selleks). Ajam vaid avab/sulgeb vastavat kontuuri.
Ehk loogika peaks olema nii - vooluhulki reguleerid tasakaalustamiseks neid klaase keerates, automaatika (kui on) avab/sulgeb kontuure

[Kalvis]

Su ainus probleem on, et kogu ülemine korrus on soojem kui alumine. Sel juhul piira ülemise kollektori magistraalvooluhulka ja asi on jonksus.

[Külaline]

Mis krdi jura see on, et ei saanud automaatika abil asja korda? Ei osanud järelikult. Ja nüüd tahadki jääda temperatuuri kruttima?

[haggitu]

Lisaküsimus tuleb, kas tubadesse on regulaatorid paigaldatud ja kollektoril elektrilised ajamid peal? Kui midagi ei ole ja ise rahul, siis rakenda reeglit, et pikemad peenest torust on kõik lõpuni lahti, lühikesed jämedad pool või kolmveerand drosseldatud. Arvatavasti käib siis kah. Põrandale nõutakse temperatuuri langu 3 kuni 5 C. Arvutused üldiselt kehtivad välistemperatuuril -22 C.
Kui sul 6 praeguse ilmaga, siis vb olla käib ka kah, . Tasakaalustamise peale pead eriti siis hakkama mõtlema, kui kõige suurema takistusega kontuur jahedaks jääb. Ja kui 2. korrus on liiga palav, siis kui muud tarka välja ei mõtle, hakka selle kõiki kontruure koomale keerama ja alumise omad jäta täiega lahti, kuigi seal on toru jämedam. Kui siis alumine korrus ikka jahe, tuleb tõsta pealetuleva vedeliku temperatuuri katlast või segistusseadmest (nihutada küttegraafiku tõusu ülespoole, kui välistemperatuuri järgi töötab).
Nii, et põhiosas on kriteerium ikkagi see, et mis külm, see lahti ja mis liiga palav, see koomale, kontrollides ka kontuuris temperatuurilangu (kui eriti ei lange, siis koomale, st tagada tasakaalustus). Nii toimiks see süsteem ka siis, kui igal kontruuril oleks ajam ja regulaatorid. ja kui midagi toimib kahtalselt, siis vaata, et õhku süsteemis poleks (kollektoritel õhuerladid ikka on?) ja süsteemi rõhk on paigas, tavaliselt +1 Bar. Kui kontruuride summaarne temperatuurilang on liiga suur, tuleb pumbale särtsu lisada, kui väike või midagi kuskil iniseb või susiseb, siis vähemaks. Alpha AutoAdapt pump tuleks panna automaadi peale, see reguleerib ise.

Tänan sisuka mõttevahetuse eest!

Nagu mainitud sai siis ei ole mul elektriajameid kollektorite peal, kuna Nibe ise kirjutab manuaalis et ei ole nagu mõtet ja kui nüüd mõelda siis põrandakütte puhul vist ei olegi, kuna mõju temp muutusel on liialt pikk, pigem kui oleks radiaatorid, siis on arusaadav.
Välismaised põrandakütte lehed väidavad et temp langus 10 kraadi on optimaalne, vot ei tea siis
Üleval oli jah liialt palav, kuid nüüd keerasin vooluhulga kõikides ringides pm 0,5l peale ja on pm sama temp kui alumisel korrusel.
Kollektoritel on õhueraldid olemas ja õhk on väljas.
Rõhk on märgitud paigaldaja poolt 0.8-2.0, minul on hetkel 1,8 kuskil, pm saab ka maha lasta, varem oli 1 peal, kuid siis oma aruga andsin vähe peale ja siis kui täitsin/õhtutasin ülemist ringi sai peale antud ja jäigi 1,8, kas peaks selle 1 peale laskma? On sellel mingit effekti?
Nibe pump ise ka reguleerib pumba kiirust mis sees on.

Kui tahta tubades temp. muuta kas siis peaks vooluhulka sellest klaasist keerama või peab kinnipoole keerama seda kuhu regulaatorid käivad?

Ma ei tea mis tootja kollektor sul on aga minu Tiemme kollektoril käib vooluhulga reguleerimine nendest "klaasidest" mis näitavad vooluhulka liitrites. See kus ajam käib (seda nimetad regulaatoriks), sealt vist ei saagi reguleerida (no kui kork on ajami asemel, siis justkui saab aga see pole õige koht selleks). Ajam vaid avab/sulgeb vastavat kontuuri.
Ehk loogika peaks olema nii - vooluhulki reguleerid tasakaalustamiseks neid klaase keerates, automaatika (kui on) avab/sulgeb kontuure

Alumisel korrusel on Tiemme, üleval KAN-Therm kuid reguleerimine peaks neil kõigil ühest ja samast kohast käima, see et vooluhulga reguleerimine käib "klaasidest" ma tean.

Su ainus probleem on, et kogu ülemine korrus on soojem kui alumine. Sel juhul piira ülemise kollektori magistraalvooluhulka ja asi on jonksus.

Magistraalvooluhulka reguleerida = teisekorruse kontuuride liitrite läbilaske hulka eraldi reguleerida? Seda on tehtud ja pm ka vist on aidanud.

Mis krdi jura see on, et ei saanud automaatika abil asja korda? Ei osanud järelikult. Ja nüüd tahadki jääda temperatuuri kruttima?

Vastan ka Teie mõttele "Külaline": Minul ei toimid jah see automaatika, vbl siis sellepärast et sai tavaline bimetalliga temp regulaatorid tubadesse pandud, kui oleks elektrooniline olnud oleks ehk süsteem "targem" või täpsema reguleerimisega onud, kuid siis oleks vist ka need kallimad ainult kinni lahti kontuure teinud, mis omakorda jõuab taas tagasi selleni et oleks "ökonoomne" siis tänu põrandakütte reageerimisele ei ole vist kuigi mõistlik.
Ja kohe arvata et teised on lollimad kui ise, siis kahjuks või õnneks ei jäänud asi oskuste taha, kõik oli töötavas staadiumis ja ise muide paigaldasin. Kruttima pean niikaua kuniks asi toimib ja edasi ei oleks pm vaja enam midagi kruttida, ei ole need regulaatorid miskid imeloomad.

[Külaline]

Mismoodi siis ei pea edaspidi kruttima kui kevadel paistab ühe poole tubadesse päike ja talvel puhub teise poole tubadesse tuul.

[Külaline]

Aga need võivad ka sama poole toad olla.

[haggitu]

Mismoodi siis ei pea edaspidi kruttima kui kevadel paistab ühe poole tubadesse päike ja talvel puhub teise poole tubadesse tuul.

Puhub külm tuul ja paistab kuum päike?
Ei soovi targutamist ja näpuga näitamist teemasse, pigem kaasamõttlemist ja arutamist, kindlasti on tulevikus kellelgi veel sellest teemast vast kasu, siis ei pea läbi lappama lehekülgi kellegi targutusi ja teemast välja juttu, sellise asja jaoks on teised lehed või saab uue teema teha, eraldi targutajatele ja "oskajatele".

Tänan teisi kes aitasid mõelda, jätan teema lahtiseks et ehk keegi tahab veel küsida samas teemas või kaasa mõelda!