Keskkütte Pelletikamin + Radikas + Tarbevesi

[jkpg]

Jõudu,

Teen oma teema. Nimelt küttesüsteem tehtud ja töötab AGA.
Koguaeg on kahin taga, nagu pool kraani oleks avatud.

1. Mulle tundub, et see MCTV ei sulge ennast täielikult ja jääb kahisema. (kuna kogu süsteem on nn elutoas siis häirib).

2. Tarbevee temperatuur.
Jutu järgi peaks MCTV seal kus ta on hoidma liiga kuuma vee kinni ja nii lahendab 2 probleemi. 1 Tarbevesi ei lähe liiga kuumaks(loe: üle 60C) ja 2. jääb rohkem jõudlust radiaatorites vett pumbata.

Ühtegi väikest ringi eraldi tehtud ei ole, nagu näha.

Andmed:
Kamin: http://www.pelletikamin.ee/toode/duchessa-idro-131-kw/
Boiler, 200L NTP / Dresize vms.
2 KW el. küttekeha lisaks. /keraamiline.

Asukoht: elutuba.
Projekt, kiita ja laita:

PS: Kõik tingmärgid on valed, ma ei tea millised õiged on, kui keegi teab siis võiks jagada mingit infot selle kohta. et saaksin normaalselt projekti joonistada

[jkpg]

Teises teemas, kus alustasin vastas Kalvis asja ära tegelikutl.

Üldiselt on 65 boileris igati OK, mõni võtab madalamaks ainult katlakivi pärast.

Kui boileris on kuumem või kõikuvam vesi on väga hea lahendus termosegistid. Seejuures võib termosegisti (selleks on üks teine reguleerklapp) ka boileri sappa panna. Tänapäeva termosegistid on pea samas hinnas kui tavasegisti (iseasi kuidas noname nimi meeldib aga mul on seni kõik vastu pidanud). Aga sama tulemuse annab ka klapp boileriahelasse

Seega sinna kus kuum kus tarbevesi boilerist välja tuleb peaks panema sellise: https://www.cerbos.ee/et/keskk%C3%BCtte ... romix.html

MCTV Danfossi viskan kaarega minema. ja siis peaks kõik olema korras.
Boileris vee temp kõikuv ja kõrge e siis sõltuv katlas reguleeritud küttevee temperatuurist aga see ilmselt on suva.
Kuna eelpool olev klapp lahendab veega põletamise mure ära.

Kas kuumem vesi mõjutab el. elementi ka kuidagi? tenn v mis iganes ta on? eluiga näiteks?

[Kalvis]

Jah. just see.
Otse mitte, kaude tekib rohkem katlakivi ja kui see peaks tenni ära uputama siis katlakivi kiirendab tenni läbipõlemist. Aga see on juba juuksekarva pikuti poolitamine.

[jkpg]

Otsin jälle targematelt abi, et kuidas oleks mõistlik panna akupaak vahele siia skeemile.
Mulle üllatuseks tuleb välja, et need kaminad ei olegi mõeldud normaalselt teenindama väikseid keskkütte süsteeme. Hetkel töötab see nii, et tükkel on ca 1:30. süttimisest süttimiseni.
St et kamin põleb ca 45 min, siis puhkab ca 30 min ja siis jälle käivitub ca 10 min.

Süsteemi tehes tahtsin head aga välja kukkus nii nagu alati.
Mõtlen, et kuna süsteem nii pisike on, siis võibolla oleks mõistlik jätta kogu värk "väiksele ringiline" ja panna akupaak nn suurele vms..

Ideaalis võiks kütta üles radikad ja tarbevee ja siis akupaagi. Kui akupaak on soe, siis võiks see võtta üle kogu kütmise. Kamin lülitab end sisse siis kui vesi on langenud 10 kraadi. Mingit hullu automaagiat ma siia vahele ei tahaks pigem. Elamine on jube pisike ja isegi akupaagi paigutus nõuab kõrgemat insenertehnilist planeerimist.

Muide veel 1 mõte. Kui kasutaks olemasolevat tarbevee boilerit akupaagina? ja visaks torud ringi lihtsalt.
Kas selline lahendus kütaks ära tarbevee boilerist läbijooksul?

MTCV klapi viskasin minema, seda vahel ei ole.. Vedruklapp on, et vesi tagurpidi ringi ei käiks kui elektriga tarbevett kütan.

[Kalvis]

Ma olengi automaatjuhitavates küttesüsteemides kasutanud kahesüsteemseid boilereid akupaagina. Töötavad.
Tagurpidi töötamiseks pannakse kraan vahele (või siis vedruklapp). Või teed elektrilise blokeeringu (tsirkpumba toide katkestab boileri elektritenni ja vastupidi).
Kuna reeglina on elektritenn töös vaid suvel ehk mitte küttehooaeg siis piisav on tavaline kuulkraan kahesüsteemsel boileril. Suvel kinni ja elektritenn termostaadiga sisse, talvel vastupidi.
Kui tahad mingit automaatsüsteemi siis on vajalik releed, võibolla elektriline klapp, automaatjuhtimise kontroller - enamus neid kohe kindlasti ei soovi, sest kallid ja raske teostada.

[jkpg]

Minu hirm on seejuures, et kas tarbevett võib hakata puudu jääma?.
Kuidas ma saaksin välja arvutada või kalkuleerida, et kas tarbevett suudab boiler sedasi toota piisavas mahus?

Vanasti oli 80L el. boiler ja see küttis vett, nii kuumaks, et näppu vastu panna ei saand. Tollest jäi tegelikult puudu perele. Teine asi, mis kardan, et see 200L boiler jääb ka küttesüsteemi jaoks väikeseks? Ja katla puhkuse tsükkel ei pikene piisavalt?

Ühesõnaga. Kardan lõppeks saada kaks kehvemapoolset lahendust. St, et kui boileri siugu lasen tarbevee ja tarbevee osa kasutan akupaagina, siis tahan kindel olla, et mõlemad mured on lahendatud. Mitte, et istun ühe probleemi asemel hoopis kolme otsas (sh naine). ja lõppeks pole piisavalt ei sooja vett ega mõistlikku kütte tsüklit.

Torudes oleva vee koguse saan ilmselt saan välja arvutada kuidagi, radiaatorite kohta pole nii kindel. Ei leidnud kuskilt, palju radiaatoris vett on.

Boilers on kirjas ilusti, et on 1.45m2 soojusvaheti aga sellest ma nagu midagi eriti välja ei oska lugeda. Et kas ta nüüd jõuab kütta / toota ja millise temperatuuri juures see küttevesi siis boileris olema peaks, et kuuma, kuuma duśśi all keegi rahulikult lobistada saaks

5 radiaatorit ja 100m x 16mm alupex toru + boileris olev soojusvaheti.
Eeldan, et kui akupaak eraldi panna siis peaks see ilmselt ca 500l olema. Nii saaks tsükli võibaolla 8h peale.

Või võiks ikkagi see boileri torude ümber tõstmine ka soovitud tulemuse anda..
See oleks muidugi 100 korda lihtsam ja soodsam lahendus.

Boiler ise OKC 200 NTR/BP Manual https://www.cerbos.ee/img/cms/boilerid/ ... juhend.pdf
Radiaatorid on seal märksõna radiaatorid all http://www.sks.ee/juhendid

[Kalvis]

Tarbeveeboileri spiraali küttevõimsus on 14 kw, elektritenni oma tavaliselt 1,2 kW. Seega taandub asi pelletikamina võimsusele.
Teiseks osta kahesüsteemne võimalikult suure mahuga - minu soovitus oleks 150 liitrit min. (sellest piisab nibin nabin vanni jaoks) või siis vaata 300 liitrit - sellest piisab juba korralikule lobistajale.