Ehitusfoorum

linni kirjutas: ↑21 Mär 2018, 18:20 Need asjad ikka nii lineaarselt ka ei käi. Selleks, et majast saaks passiivmaja, on vaja tunduvalt enam, kui lihtsalt 9000 eest peno seina taguda.

Jah, aga põhimõte jääb kehtima ja ei olegi vaja sealt passiivmaja saada piisab , kui 8000€ isoleerida kivivillaga laed, põrandad ja seinad. Kuna kõik on amortiseerunud,siis arvesta seda isolatsiooni ja küttesüsteemi tööd viimistlusest eraldi.

Mis puudutab antud maja, siis täiesti nõus. Ma eeldasin, et jutt käib üleüldisemalt.

linni kirjutas: ↑21 Mär 2018, 20:25 Mis puudutab antud maja, siis täiesti nõus. Ma eeldasin, et jutt käib üleüldisemalt.

sobib ka üleüldisemalt, energia jäävuse seadus kehtib endiselt lihtsalt iga objekti jaoks oma tasakaal mis eelarves õigustab

Pigem ei sobi üleüldisemalt.
Tasakal paistab nihkes olevat. Passiivmajade pakkujad on hinna suhtes vait nagu kuldid rukkis, aga mingi ettekujutuse hinnatasemest annab fakt, et Eestis ehitatakse (ajakirjanduse andmetel) vaid ca 50 passiivmaja aastas. Seega oletan, et ühe inimpõlve perspektiivis on odavam ehitada standardne A energiaklassi maja ja kütta seda efektiivselt. Mitme inimpõlve perspektiivis on passiivmaja ilmselt soodsam.

Panen praegusle majale 10 000 euri eest päikesepaneelid põllule ja ongi plussenergiamaja.
Soojuspump on mul juba olemas.

Maja soojustada tasub, sest mida hõredam hundilaut on (küsija oma on) seda kiiremini saab soojustusse investeeritud raha tagasi. Seejuures võib võit küttekuludelt olla täiesti vabalt 2-4 korda. Kuna soojustamisega paranevad maja konstruktsioonid ja välisilme siis tasub seda tööd esimesena teha, küsijal on küll kipakas aga toimiv küttesüsteem siiski olemas. Küll aga tasub 9 korda mõelda kuidas teha, et mitte kilplast mängida. N: kiiruga tehakse uus põrand, järgmine aasta aga tahetakse ikkagi põrandakütet ja siis lõhutakse äsja ehitatud põrand ära ning asemele uus.
Üldiselt tasub eestis nn. soojustada isegi kõigest D klassi maja tasemele, kuid välisseinte soojustamisel tuleb väga targalt siiski arvestada tulevikuga - kui ikka pannakse soojustust vaid 10 cm ja 5 aasta pärast saadakse peeglisse vaadatuna aru, et see oli viga, liiga vähe sai, kuid kilplast ka mängida ei soovita siis sellised otsused tuleb targalt ja kaalutletult teha.
Mis puutub liginullenergia maja või passiivmaja tagaajamisse siis reeglina on see täna raha põletamine. Renoveeritavatel majadel nagunii neid nõudeid ja kohustusi pole.

Külaline kirjutas: ↑22 Mär 2018, 08:53 Panen praegusle majale 10 000 euri eest päikesepaneelid põllule ja ongi plussenergiamaja.
Soojuspump on mul juba olemas.

Ega ikka ei ole küll.
10 000 eest saad tavakomplekti, aga meie kliimas on vaja salvestusmahtu.
Talvel, kui lisaenergiat vaja, on tootmine nullilähedane, suvel, kui vaja pole, toimub aga põhitootmine.
Pealegi, sellise hinnaklassi süsteem katab ehk heal juhul pool sinu hästisoojustatud maja energiavajadusest.

Jah, veel hiljuti oli asjal mingisugunegi mõte, müües suvise elektri EE - le maha - polnud vaja energiat salvestada. Nüüd on väiketootjatel aga kuutasu, mis muudab tagasimüügi mõtetuks.

linni kirjutas: ↑22 Mär 2018, 10:43

Külaline kirjutas: ↑22 Mär 2018, 08:53 Panen praegusle majale 10 000 euri eest päikesepaneelid põllule ja ongi plussenergiamaja.
Soojuspump on mul juba olemas.

Ega ikka ei ole küll.
10 000 eest saad tavakomplekti, aga meie kliimas on vaja salvestusmahtu.
Talvel, kui lisaenergiat vaja, on tootmine nullilähedane, suvel, kui vaja pole, toimub aga põhitootmine.
Pealegi, sellise hinnaklassi süsteem katab ehk heal juhul pool sinu hästisoojustatud maja energiavajadusest.

Jah, veel hiljuti oli asjal mingisugunegi mõte, müües suvise elektri EE - le maha - polnud vaja energiat salvestada. Nüüd on väiketootjatel aga kuutasu, mis muudab tagasimüügi mõtetuks.

Mul on soojustus pigem kehvapoolne(talveaed kahekordsete klaasidega) ,aga 10kW paneelidega tulen aasta lõikes elektri kulu osas nulli(MSP+muu tarbimine). 10kW paneele+inverter vist10000 euri eest ei saa, aga korraliku soojustusega ehk polegi vaja. Selle tarbimise juures pole vaja midagi akumuleerida ,sest see läheb mikrotootja alla, kellel pole kuutasu. Kui mina paigaldasin ,oli mikrotootja piir 11kW, nüüd vist 15kW, mis on enam kui küll.

Keegi just kuskil kirjutas, et lajatati mikrotootjatele kuutasu selga?

Mikrotootjatel ei muutu midagi. Võrgutasu pandi nendele väiketootjatele, kes müüvad ainult võrku ja ise ei tarbi. Varem nad võrgutasu ei maksnud.

Nii need külajutud tekivad. Kuutasu,võrgutasu, mikrotootja, väiketootja, võrgutasu müümisel/ostmisel. Kõik on segi nagu Körtpärtli särk. Kui mina mikrotootjana müün, siis praegu ma ei maksa ei võrgu- ega kuutasu. Tagasi ostes maksan võrgutasu juurde. On veel selline tore asi nagu tulumaks. Mina raha välja ei võta vaid lasen talvel tagasi nulli tiksuda. Samas võiks ju suvel müüdut tõlgendada maksustatava tuluna.

Küsimus tasuvusest ehk optimeerimisülesanded on minu arvates väga keeruline valdkond, kui analüütiliselt läheneda. Juba ülesande püstitusega võib väga valesti minna ja matemaatiline analüüs oma eri meetoditega ... tavainimesele on see kosmos.

Kuna enamik analüütiliselt lahendada ei oska, siis tehakse lahendus emotsiooni pealt (tunnetuslikult)+ mõned lihtarvutused. Siinkohal on foorumist suur abi. Ise olen sama läbi teinud ja seetõttu viiks teema algataja korraks algusesse tagasi. Oled saanud palju uut teadmist ja kindlasti saad esitada omale juba palju täpsema küsimuse(d). Kuidas täna ülesande püstitaksid või kui oled ülesande juba lahendanud, siis kuidas ja kas oli ka mingi analüütika (arvutused) selle taga ?

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis pioneerpliit kütab seda maja ja saab sellega isegi hakkama. Järelikult pioneerpliita asemele mingi asisem pelletikamin ja vajadusel võid selle maja saunaks kütta. Maasoojuspumba jaoks teemaalgatajal raha pole ja kui aus olla, siis mul pole ka usku selle maakontuuri kestvuse kohta. Kui asi pekki peaks minema, siis nutad ja mitte vähe. Õhk vesi ja õhk-õhk on loomulikult head asjad, kuid nende suureks miinuseks on see, et mingist temperatuurist alates kütad põhimõtteliselt otse elektriga. Kliima küll soojeneb vaikselt, aga pole välistatud, et mõni talv tuleb ka korralik ja siis nutad oma õhksoojuspumbaga. Halupuidu katelt ma ei soovita sellepärast, et see nõuab korralikku katlaruumi, kuhu akupaagid ja muud särgid värgid ära mahutada.
Ahjude ehitamisega on seesuur, et kokkuvõttes läheb väga kalliks korralike ahjude ja soemüüride ehitamine. Ja kui juhtud soss-sepp potsepa otsa, kelle ahjud paari aasta pärast lõhki lähevad, siis on ikka väga nutune. Ja ära sa seda juttu usu, et palkmaja hõre sara on. Olen ise elanud ilma soojustamata palkmajas ja hea värske sisekliima oli, erinevalt pärast soojustamist, kui õhuniiskus kukkus alla 30% ja õhk muutus karedaks ja nüüd õhtuti keedan pliidi peal vett, et niiskuse paika saaks. Aga ei saagi, tee mis tahad. Kokkuvõttes ei ole su olukord üldsegi mitte nii dramaatiline , nagu mõni siin väidab. Kui pioneerpliita selle maja ära kütab, siis on selle maja soojapidavus normaalne.

Suitsusauna saab ka soojaks kütta, aga vaevalt keegi suitsusaunas, püsivalt elada tahaks.
ping

pleku ladumisega saab ka see kes kellut, segu ja kivi käes hoidnud ise hakkama. Kuid vingemad ahjud jäägu meistrite tegemisele, algaja ei suuda kivi ilusasti lõigata. Jah meistrimeeste ahjude eest küsitavad hinnad kipuvad pelletikaminast rohkem olema.