Põrandaküttes roostene vesi

[vassiili]

Uues majas (Tartu linn) läksid põrandakütte kollektorite "veevoolu aknakesed" roostesodi paari kuuga täis ning järjest tumedamaks lähevad. Paigaldaja ütles, et nii ongi igal pool. Nüüd nägin aasta küttes olnud ühes teises majas kollektoreid ja "veevoolu aknakesed" seal puhtad nagu prillikivi.

Minu trassivesi pärit Tartu Veevärgist, teises majas isiklikust puurkaevust.

Millest selline erinevus? Kas see sodi ohustab seadmeid?

[Külaline]

Kas teises majas torude materjal sama?

[vassiili]

Teise maja kohta ei tea. Minul on soojussõlmes metallkomponente (kaugkütte sõlm on metallist ning minu majasiseses süsteemis on metallist põlvesid kasutatud kombineerituna alupex tüüpi torudega). Kas need metallosad nii hullult roostetavad?

[Külaline]

Pildil on majasisese toruna näha plastik, mitte alupex. Kas kollektorist läheb välja plastik ja põrandates alupex?

[vassiili]

Põrandates on plastik jah. Kollektoritesse tulevad alupex torud. Soojussõlm on alupexist ja "rauast".

[Külaline]

Minu arust plastiktorudega süsteemis ongi seda sodi rohkem kui alupex. Võibolla sellepärast, et plastiktoru ei ole õhukindel ja seega vesi on hapnikurikas ja rohkem tekib metallosade korrosiooni ja ka bakterite elu.

[inimene 3333]

Nii pex, alupex kui ka pert materjalist küttetorud peavad omama hapniku difusiooni tõkkekihti. Jamaks läheb tihti siis kui kasutatakse suvalist ( kannab näiteks mõne kohaliku kaupluse nime) 3-kihilist toru, mille väline kiht on O2 tõkkekiht. Paigalduse käigus kriibitakse-kraabitakse toru tõkkekiht ( mehaaniliselt õrn) maha ning hapnik imbub küttevette põhjustades korrosiooni.
Järeldusi võiks olla 2: a) paigaldage 5-kihilist põrandakütte toru, soovitavalt tuntud tootjalt, b) kasutage kollektorit mille vooluhulga regulaatoritest küttevee tsirkulatsioon läbi ei käi ning klaasid säilivad puhtana.

[Täitsa]

Nii pex, alupex kui ka pert materjalist küttetorud peavad omama hapniku difusiooni tõkkekihti. Jamaks läheb tihti siis kui kasutatakse suvalist ( kannab näiteks mõne kohaliku kaupluse nime) 3-kihilist toru, mille väline kiht on O2 tõkkekiht. Paigalduse käigus kriibitakse-kraabitakse toru tõkkekiht ( mehaaniliselt õrn) maha ning hapnik imbub küttevette põhjustades korrosiooni.
Järeldusi võiks olla 2: a) paigaldage 5-kihilist põrandakütte toru, soovitavalt tuntud tootjalt, b) kasutage kollektorit mille vooluhulga regulaatoritest küttevee tsirkulatsioon läbi ei käi ning klaasid säilivad puhtana.

lõpp! Kõlab nagu ulmefilmist. Ei saa aru küll kuidas palsttorust peaks õhk läbi imbuma vette aga vesi vastupidiselt õhule välja ei imbu. Mingi uus füüsika või pole jutt meie planeedil MAal paigaldatud torudest?!

[meelis11]

Nii pex, alupex kui ka pert materjalist küttetorud peavad omama hapniku difusiooni tõkkekihti. Jamaks läheb tihti siis kui kasutatakse suvalist ( kannab näiteks mõne kohaliku kaupluse nime) 3-kihilist toru, mille väline kiht on O2 tõkkekiht. Paigalduse käigus kriibitakse-kraabitakse toru tõkkekiht ( mehaaniliselt õrn) maha ning hapnik imbub küttevette põhjustades korrosiooni.
Järeldusi võiks olla 2: a) paigaldage 5-kihilist põrandakütte toru, soovitavalt tuntud tootjalt, b) kasutage kollektorit mille vooluhulga regulaatoritest küttevee tsirkulatsioon läbi ei käi ning klaasid säilivad puhtana.

lõpp! Kõlab nagu ulmefilmist. Ei saa aru küll kuidas palsttorust peaks õhk läbi imbuma vette aga vesi vastupidiselt õhule välja ei imbu. Mingi uus füüsika või pole jutt meie planeedil MAal paigaldatud torudest?!

Oled näinud õhupalli mis mitme päeva pärast on tühjemaks läinud? samas kui täidad selle palli veega, siis ta ju ei leki. Ju siin ikka mingi põhjus on, miks hapnikubarjääriga PeRt torusi toodetakse.

Ise võtsin flexpert nimelised torud, said paigaldatud juuni lõpus, seni on rotomeetrid ilusti puhtad, ei mingid hägust asja vees. Ise ei süvenenud teadusesse, miks neid kihte palju on.

[Külaline]

lõpp! Kõlab nagu ulmefilmist. Ei saa aru küll kuidas palsttorust peaks õhk läbi imbuma vette aga vesi vastupidiselt õhule välja ei imbu. Mingi uus füüsika või pole jutt meie planeedil MAal paigaldatud torudest?!

Juba 100 aastat tagasi teati planeedil Maa, mis on diffusioon.

[marek75]

Ei tea milline see kollektor on kus küttevesi rotameetri klaasi ei läbi ?

[Maamies]

Võta näiteks Uponori leht lahti ja vaata, siis näed, milline kuiva rotomeetriga kollektor välja näeb.

[Külaline]

lõpp! Kõlab nagu ulmefilmist. Ei saa aru küll kuidas palsttorust peaks õhk läbi imbuma vette aga vesi vastupidiselt õhule välja ei imbu. Mingi uus füüsika või pole jutt meie planeedil MAal paigaldatud torudest?!

Juba 100 aastat tagasi teati planeedil Maa, mis on diffusioon.

Õigus, õhus olev hapnik liigub õhurõhuga ruumist survelisse keskkonda, ja täitsa iseseisvalt....

[Külaline]

Jah

[miksik]

Oled näinud õhupalli mis mitme päeva pärast on tühjemaks läinud? samas kui täidad selle palli veega, siis ta ju ei leki.

Jutt jumala õige. Kui küttetrassis on 1,5bar surve ja toas oluliselt rohkem ,siis juba mõne aastaga poeb päris mitu hapnikumolekuli läbi toru küttesüsteemi sisse. Õhupalliga juhtus mul ükskord nii ,et puhusin poolest saadik täis. Järgmisel päeval oli toast õhku juurde imenud ja poole suuremaks paisunud. Kui õllepurgiga ligi läksin, tõmbas purgist õlle kah sisse ja läks pauguga lõhki. Nüüd joongi õlut ainult väljas, mine sa neid õhupalle ja küttesüsteeme tea.

[Külaline]

Mõttetut möla pole ka mõtet ajada kui füüsikas terav pliiats pole.

[Külaline]

Alustame ehk sellest: "Minu trassivesi pärit Tartu Veevärgist, teises majas isiklikust puurkaevust."

Nii muu hulgas lihtsalt teadmiseks: trassist ei tule vett. Torustikust tuleb. Torustik, mh, võib kulgeda ka mööda trassi. Mõnikord otsustab KOV panna trassi kulgema ma mööda olemasolevaid torustikke, vahet pole, kas siis vesi-kusi-side või gaas.

[vassiili]

Nii palju kasulikke vastuseid, tänan!

[curious]

Pole otseselt teemasse kommentaar aga huvitama hakkas, et mismoodi tehniliselt see keskküttega ühendatud põrandaküttesüsteem toimib. Ehk üldiselt tuleb keskküttena ju majja suhteliselt kuum vesi (ca 60 kraadi?). Põrandaküte aga vajab tunduvalt jahedamat. Mismoodi see vee jahutamine seal soojasõlmes käib?

[miksik]

Pole otseselt teemasse kommentaar aga huvitama hakkas, et mismoodi tehniliselt see keskküttega ühendatud põrandaküttesüsteem toimib. Ehk üldiselt tuleb keskküttena ju majja suhteliselt kuum vesi (ca 60 kraadi?). Põrandaküte aga vajab tunduvalt jahedamat. Mismoodi see vee jahutamine seal soojasõlmes käib?

Lihtsalt ja maakeeles öeldes ringleb vesi põrandakütte torus. Kui tuba ja põrand jahtuvad ,siis andur annab korralduse klapile võtta vajalik kogus kuuma vett põranda torusse juurde ja saata jahtunud vesi katla poole tagasi. Klapis seguneb pealetulev ja põrandas ringlev vesi.

[Külaline]

Nagu katlagagi, katlas on näit. 70 C, aga radikatesse läheb 40.

[vassiili]

Antud juhul on kütteks linna kaugküte. Sel juhul antakse soojus edasi soojusvahetiga. Katlamajast tulev kuum vesi ja majasisene küttevesi omavahel ei segune, soojus kantakse metallist soojusvahetiga üle. Küttesõlmes on kaks soojusvahetit. Väiksem on põrandakütte jaoks ja võimsam tarbevee jaoks. Kui küttevajadust ei ole, siis küttesõlm piirab majasisese vee läbijooksu soojusvahetist. Kogu küttesõlm ise on üüratult kallis (4200+km), kuid väike ja kompaktne.

[Külaline]

Hind võib tunduda kõrge, aga samal tasemel automaatne katlasüsteem ka odav poleks, rääkimata ÕV-soojuspumbast või MSP-st. Samas ei maksa ka arvata, et seal küttesõlmes midagi teha (hooldada) pole vaja, kord aastas ikka oleks vaja: paisupaagid, mudafiltid, paari aasta tagant ka tarbevee soojusvaheti keemiline läbipesu (kui katlakivi kiht väga paksuks läheb, siis ei pese seda ühe läbipesuga enam puhtaks).