Ehitusfoorum

Külaline kirjutas: ↑20 Jaan 2018, 11:14 MIks paremini soojustatud majal peaks olema sügavam puurauk?

Kui hästi soojustatud siis suudab 1 puurauk 150m ka ära toita pumba ja see odavam. Iga meeter ju raha

Kas 1 nii sügavam auk on odavam kui 2 poole madalamat?

Põlva peaaegu-passiivmajal on ka millegipärast kaks puurauku.

Eesmärk on saada maapinnast soojust. Kui soojust on vaja vähem siis peab ka vähem puurima ehk nt kui vanem 150 m2 maja tarbib aastas 30 tuh kWh soojusenergiat siis uus, hästi soojustatud maja võib tarbida poole vähem. Poole väiksem raha kulub puuraukudele. Ehk odavam võib olla maja soojustada kui puurida soojustamata majale puuraugud.

Puuraugud puuritakse nii sügavad kui Keskkonnamet lubab. Nt on 100 m sügavusel kiht, millest võetakse tarbevett. Edasi tuleb nt 30 m savikiht. Kui on lubatud puurida 100 m siis nii see ka on. Teisalt võiks puurida edasi kuid antud juhul on savikihist võimalik saada puuritava meetri kohta vähe soojust ehk kasulikum on puurida kuskile teine puurauk.

On ka kohti kus sügavamal puuraugul oleks väga suur mõte.
Üks puuraukude puurimise sügavust mõjutav tegur on ka puurmasina võime antud asukohas puurida.

Piltlikult öeldes on vaja akutrelli ning puuri. Kui on vaja meetrist auku siis on vaja suuremat trelli. Kui nüüd auk läheb kivisse siis laseme löögiga. Aga kui meeter on puuritud siis on mõistus otsas sest puurile tuleks panna järgmine puurvarras. Kui aga ülesandeks oli puurida 3 m sügav auk? .... Sama on puurides pehmesse pinnasesse. Auk vajub kohe täis.
Ehk puurmasinaga augu puurimine ei ole päris sama kui lihtsameelselt võiks arvata. Tee ääres seisev sillapostide puurmasin maksab milku. Soojuspuuraukde jaoks on puurmasin soodsam. Olenevalt ka masinast ja masina võimalustest tuleneb puuraukude sügavus.

Puurida 100 m või 110 m? või 150 m? ---Nii nagu vaja on.
Nt: Kui puurauku läheb 40 mm PE toru asemel 2 kontuuri 32 mm toru on tulemus 10% parem.
- Kui torustik ei puutu omavahel puuraugus kokku on tulemus jälle 2..3% parem
jne.
Kui minna algusesse tagasi siis poole vähem soojust tarbiv maja vajab ka poole vähem (50%???) soojust maapinnast.
Miks Põlvas 2 puurauku on ? Arvan et selline oli antud soojustarbimise juures selles asukohas kõige parem lahendus.

Fram'- il ei maksa siin solvuda iga pisikese möödarääkimise ja pealiskaudse plärtsatamise peale.
Keegi teine kaevuomanikest ei ole vaevunud oma numbreid siia panema, seetõttu on tulemust huvitav vaadata.

Aga kas mul on õigus, et tasakaal saabub tal alles kuskil 2020?
Tema kontuuri ei soojenda perioodiliselt päike, see toitub siinkandi maapinna üldisest temperatuuritasemest.

Jah, vertikaalkontuur toitub maapinna üldisest temperatuuritasemest, maapinna kihtidest (paas, savi-kruus, veega külastunud liiv, liivakivi jne) ning põhjavee liikumisest (põhjavesi kannab liikumisel ka soojust edasi).

"Tasakaal" mõistena ei kasutata.
Fram on esimesel aastal soodustatud olukorras sest keegi ei ole selles kohas maapinnast varem soojust võtnud.
Maapind on nagu termospudel. Kui nüüd hakata termosest soojust ära võtma siis peaks läbi termose seina tulema soojust juurde. Kui termose sein on graniidist jne siis tuleb soojust hästi juurde. Tasakaaluna võiks nüüd mõelda et puurauku ümbritseva maapinna temperatuur taastub. Kui soojuse tarbimine ületab aga maapinnas liikuvat soojust siis võib näiteks puurauk muutuda iga aasta külmemaks ja niipea ei juhtu midagi olulist peale selle et COP on halvem.

Lihtsalt jutu jätkuks küsiks,et palju puuraugus keset suve temperatuur on?

Minul endal puurauke ei ole ja täpset vastust ei tea.
Ega ta üle 10 C ikka ei ole. Maapinna arvutuslik keskmine on Tallinn +5,2 C, Tartu +4,8 C.
Või nt Oulu + 2,0 C ...Düsseldorf +10,3 C.
Ega mingi suve tipphetke näitaja ei kajasta pikaajalist olukorda (nt tiigi veetemperatuur päikeselise ilmaga).

Huvitav on veel see, et see projekt mis Fram tehtud on 210m2 maja jaoks ja ainult 195jm toru maas... ehk siis küll 1jm m2 kohta, kuid kui maja peab halvasti sooja(kas seda arvestatud on?), siis niipalju kui ma omale seda puuraukude asja uurinud olen, ei tundu tal see aukude pikkus õige olema....
Fram, mis energiamärgis sul majale on?
See nn projektis peaks see vist kirjas olema?
Mille järgi need meetrid siis arvutati

Tasakaalu all pidasin seda silmas, et tulevikus hakkab Fram enam-vähem sarnase koguse igal aastal maa-alt välja pumpama. Ja kui juba horisontaalkollektorit ei panda sügavamale kui meeter, et muidu ei jõua taastuda, siis tema ei tohiks suvega mullune temperatuur taastuda, kui just miski veesoon seal ei voola?

Korralik küttekuu läbi, kuidas Fram' i temperatuur on arenenud?

Külaline kirjutas: ↑05 Veebr 2018, 12:25 Korralik küttekuu läbi, kuidas Fram' i temperatuur on arenenud?

Mis mõttes korralik?
Tartus jaanuari keskmine ainult -2.3 C.
Parematel kuudel on keskmine -9 C olnud.

Tere!!!

Kuu jälle möödund ja 545 kWh jaanuari kuu eest ära tarbitud. USKUMATU!!!!

Toon naabri mehe pelleti kõrvale 43 koti, 5kg kott, on väga rahul, ma ka sest tal tuba soe.

onusnooker kirjutas: ↑21 Jaan 2018, 12:55 Huvitav on veel see, et see projekt mis Fram tehtud on 210m2 maja jaoks ja ainult 195jm toru maas... ehk siis küll 1jm m2 kohta, kuid kui maja peab halvasti sooja(kas seda arvestatud on?), siis niipalju kui ma omale seda puuraukude asja uurinud olen, ei tundu tal see aukude pikkus õige olema....
Fram, mis energiamärgis sul majale on?
See nn projektis peaks see vist kirjas olema?
Mille järgi need meetrid siis arvutati

Puuraugu projekt kirjutatakse ikka soojusenergia vajadusele mitte pinna ruutmeetite järgi, neid numbreid olen siia varem kirjutanud. Üksikasjad jäävad mulle, sest iga projekt , maapind, põhjavee liikuvus, temperatuur ja maja 100% erinevad , et mitte siia segadust külvata uurige seda ikka oma piirkonnas. Ütlen nii palju, põhja-Eestis on kehvemad numbrid kui kuskil madalamal ja vesisemal maal. Palun lase oma projekt valmis teha ja kõik asjad selged
Energiamärgis on puukuur

Külaline kirjutas: ↑22 Jaan 2018, 01:25 Tasakaalu all pidasin seda silmas, et tulevikus hakkab Fram enam-vähem sarnase koguse igal aastal maa-alt välja pumpama. Ja kui juba horisontaalkollektorit ei panda sügavamale kui meeter, et muidu ei jõua taastuda, siis tema ei tohiks suvega mullune temperatuur taastuda, kui just miski veesoon seal ei voola?

Kuiv ja kehv pinnas taastub tõesti aeglasemalt. Minul on suht vesine ja hea pinnas. Seega peaks selline asi välistatud olema, et ei taastu. Ega enne ei tea kui aastad läinud.
Maa on imeline, me ei suuda palju asju aru saada aga asjad toimivad. Kui Hr Hitler oma maaaluseid tehaseid ja katakombe soojendas maasoojuspumpadega siis see asi töötab! Hr Hitler üks targemaid inimesi maakeral (oli)!

Fram kirjutas: ↑11 Veebr 2018, 23:40 Kui Hr Hitler oma maaaluseid tehaseid ja katakombe soojendas maasoojuspumpadega siis see asi töötab! Hr Hitler üks targemaid inimesi maakeral (oli)!

sa paistad nats targem välja, kui sa päris kõike mida sa üldse tead siin teemas välja ei räägi.

Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2018, 23:48

Fram kirjutas: ↑11 Veebr 2018, 23:40 Kui Hr Hitler oma maaaluseid tehaseid ja katakombe soojendas maasoojuspumpadega siis see asi töötab! Hr Hitler üks targemaid inimesi maakeral (oli)!

sa paistad nats targem välja, kui sa päris kõike mida sa üldse tead siin teemas välja ei räägi.

Pole vaja, tarkusest pole niigi palju järgi jäänud.

Fram, palju kaevust tuleva temperatuur tsükli lõpul on?

külmem nädal
maaseest tuleb 2C
maasisse läheb -0,70C
kütte pealevool 43,4C
kütte tagasivool 31,7C
põrandasse 32C
toa temp. 22,5
väljas temp -9,1
hetke pumba tarbimine 5,2A
kompressori hetke sagedus 34Hz

täna
maaseest tuleb 3,4C
maasisse läheb 1C
kütte pealevool 37,6C
kütte tagasivool 33,6C
ehh, nüüd hakkas just sooja vett tegema

Olen täheldanud, et sooja veega tõmbab 2 C peale ja küttega taastub 3,5C peale tagasi,

Fram kirjutas: ↑11 Veebr 2018, 23:08 Tere!!!

Kuu jälle möödund ja 545 kWh jaanuari kuu eest ära tarbitud. USKUMATU!!!!

Toon naabri mehe pelleti kõrvale 43 koti, 5kg kott, on väga rahul, ma ka sest tal tuba soe.

545kWh x0,13€/kWh=70,85€
43 kotti x 5 kg x 0,19 €/kg =40,85€

Paistab ,et pelletiga tuleb pea poole odavam kui maasoojuspumba ja puurkaevuga.

Kellel see 0,13 eur/kwh on, naljamees? 0,10 pigem.
Mis pellet see 5 kg kottides on?

Fram kirjutas: ↑15 Jaan 2018, 20:40 Nii ta on, et KredEx toetas! Kokku läks 16000.-

Nüüd 24h läks 23 kWh. keskmine temp. -7

Ma arvan, et minu investeering on läinud paremini kui paberil kirjas. Aga õiged numbrid tulevad ikka siis kui 12 kuud täis. See teeb 2,3 euri 24h,

Mina arvestan elektrihinda sedasi nagu aus on, pole ju mõtet ainult elektrit (2,9) sendiga korrutada 23x 0,029=0,667 senti /24h. Hea on ikka vaadata küll Neid numbreid vaadates tahaks punni maha keerata.(pudelil)

Loomulikult ei saa arvestada ainult elektrienergia hinda, ikka võrgutasud ja maksud kah.
Aga arvestada tuleb ainult muutuvaid kulusid. Fix kulud -ampritasu ja lepingutasu- on sul niikuinii olemas,(juhul kui sinu paketis need on) kas tarbid täna öösel 8 kWh või mitte, neid pead niikuinii maksma. Neid ja liitumistasu võiksid arvestada oma puurkaevu soetushinnale otsa, kui selle pärast pidid suurema amperaazhi võtma.
Öise elektri kWh muutuvkulu võib tulla vahel isegi 7 sendi kanti. Päevane muidugi vahel ka 29?.
Samuti nagu sul ei maksa ennast petta lasta, et sinu hommikuse pudrutegemise jakohvikeetmise kWh maksab ainult 10 senti(kuu keskmine hind) kui tegelikult see fakt, et sa seda energiat kasutasid, suurendas su kuuarvet 20 senti.

Pelletimees paneb öösel ja päeval sama hinnaga pelletikilogramme ahju, õhkvesigaasi hübriidseade võiks olla nii nutikas, et käib börsihinda lugemas, liidab võrgutasu otsa ja lülitab end kallitel tundidel gaasi peale üle.

Arvan, et 12 kuu pärast saad küll teha esialgse kokkuvõtte, aga ise kirjutasid, et saunamaja alles tulemas? Seega aasta koos saunamajaga kah lisaks ja siis alles näeme millisele tasemele su maa seest tuleva vedeliku temperatuur stabiliseerub...

Ära vahepealseid andmeid ära kaota, huvitav on jälgida....

Külaline kirjutas: ↑14 Veebr 2018, 20:30 Kellel see 0,13 eur/kwh on, naljamees? 0,10 pigem.

Mul on mingi muutuv pakett - börsihind + 0.29 senti/kWh. Jagades jaanuarikuu kulu tarbitud kogusega saan kWh hinnaks 0,1166. Mingi lootusetult vale pakett või?

aero kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 11:38

Külaline kirjutas: ↑14 Veebr 2018, 20:30 Kellel see 0,13 eur/kwh on, naljamees? 0,10 pigem.

Mul on mingi muutuv pakett - börsihind + 0.29 senti/kWh. Jagades jaanuarikuu kulu tarbitud kogusega saan kWh hinnaks 0,1166. Mingi lootusetult vale pakett või?

Suhteliselt jah. See elektrihind on ikka väga kõrge võrreldes sellega, millega tegelikult elektrit müüakse.