Maaküte energiapuurkaevuga

[Külaline]

Stt on.

[Fram]

Tänase päeva seisuga:

maaseest tuleb 3,0C
maasisse läheb 0,0C
kütte pealevool 37,8C
väljas temp -2C

[Fram]

Tere!

Sai ka siis maasoojuspumba peale üle mindud ja ma arvan, et mitte keegi ei paku nii soodsat energiat, mida maapõuest saab! Jutustagu siin kõik mida tahavad, aga kui kõik head ja vead jutile panna, siis maasoojus lööb kõik pika latiga pikali või kui tahate auto näiteks tuua, siis võrdluseks võiks tuua Mercedes Benz S klass ja siis näiteks pellet kütte Suzuki Baleno, mõlemad sõidavad ja säästavad.
See on minu isiklik seisukoht seega ärge kritiseerige mind.
Mina panin Nibe inverter 1155 12kw 300l soetarbevesi ja 200l akupaak, pinda kütta 130m2 maja ja saunamaja 80m2, 6 inimest majas.1 korrus 96m2 põrandaküte ja 2 korrus AL radiaatorid (tulevikus ka põrandaküttele)
Praegu alles seadistan, 7 päeva töötanud ja tarbib 8-10 kw ööpäevas, 8C välisõhk.
Valisin Nibe kuna 95% rootslastest kasutavad seda, seega usaldan. Valikus oli ka Daikan, mis oleks järgmine valik, ei ole sugugi kehva.
Aa, minul siis kaks puurauku 95m, aasta ringi 7-5 kraadi maa seest pole paha, ja ärge unustage, et ka siis kui väljas on -10 - -40 kraadi; kus nii mõnegi teise kütteseade efektiivsus kaob (- 10 kraadi on juba õliga odavam kütta kui õhk vesi pumbaga, tegin arvutuse oma majale).

Ma mõtlesin ka sellele, et kui mina pensionile lähen, ei peaks ma siin foorumis istuma ja välja mõtlema, mis on ikka hea kütteliik või ei, maaküte puurauguga jääb ka 40 aasta pärast odavaimaks soojus energiaks! Aga 40 aasta pärast 16000.- on sama mis 1600 eurot ja selle rahaga sa ei saa mitte kui midagi (mina mõtlen suurelt).
Mina seedisin seda kõike üle aasta aja ja nüüd olen väga rahul.
Ahjaa mina sain Kredex toetuse ka, ilma Kredexita oleks laenu võtnud, ikka tuleb soodsam kui miski muu kütteliik.

KALLID KAASMAALASED!!!!!
KUI VALITE KÜTTELIIKI, SIIS ÄRGE SEDA VALIGE 2 PÄEVAGA EGA 2 NÄDALAGA, VAID TEHKE OTSUS KAALUTLETULT JA VALIGE PARIM, MIS ON VÕIMALIK, SEST SEE KÜTE JÄÄB TEILE ELUAJAKS NAGU MINU NIBE JA MERCEDES BENZ 500SE (Baleno max 10 aastat siis kopp ees ).

Otsus sai tehtud süsteemi mugavust, kestvust, stabiilsust ja säästlikust arvestades 25 + aastat.
Mina käisin läbi paljusi pelleti omanike, õhk-vesi omanike, maakütet on vähestel, seega Rootsi maakütte foorumi lugesin läbi. Otsusele sai kriips alla tõmmatud pumpade müügiga tegeleva müügimehega, erinevaid pumba liike, õhk- vesi ja maakütet arvutades ja võrreldes.
Õhk-vesi ja maaküte maakontuuriga olid samasse hinda. Aga mind ei rahuldanud soojus energia hind (ei taha ilma paluda et sooja talve lubaks. Välisseadmed ei ole stabiilsed ja on mõjutatavad ilmast jne.
Puurauk tuli mängu oma stabiilse keskonna ja vähese haljastuse rikkumisega. Ei ole väliseid tegureid mis saaks kahjustada jne. temperatuur, mis tuleb maa seest on ikka +7 - + 2 talvel, millest soojust teha ja seega säästlikum.
Minu kogu kupatus kokku 16000.-. Õhk- vesi oleks minule olnud 9000.- (Õli läks 12 kuud 2000l 130m2 maja.)
MAJAENERGIAKULU 210m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas.

Aga need on numbrid! Aasta pärast ütlen täpselt kuidas läks. Panin eraldi voolumõõtja vahele!
Super asi on veel see, et kõike seda kremplit juhin, jälgin arvuti või telefoniga ja EESTI keeles!
Amortiseerub ainult kompressor ja selle hind ei ole 8000.- vaid umbes 2000.- mis kestab 15+ aastat.
Ärge arvake,et 10 aastat eluiga, see on väliosa mis on ilmastiku käes ja reeglina kestab see ka kauem kui mõni jupp ära vahetada.

Kes arvab, et otse elekter on kasulikum, siis palun väga küta! Siin räägime maasoojusest!

Ootaks arvamusi!

[Fram]

Tere!

Sai ka siis maasoojuspumba peale üle mindud ja ma arvan, et mitte keegi ei paku nii soodsat energiat, mida maapõuest saab! Jutustagu siin kõik mida tahavad, aga kui kõik head ja vead jutile panna, siis maasoojus lööb kõik pika latiga pikali või kui tahate auto näiteks tuua, siis võrdluseks võiks tuua Mercedes Benz S klass ja siis näiteks pellet kütte Suzuki Baleno, mõlemad sõidavad ja säästavad.
See on minu isiklik seisukoht seega ärge kritiseerige mind.
Mina panin Nibe inverter 1155 12kw 300l soetarbevesi ja 200l akupaak, pinda kütta 130m2 maja ja saunamaja 80m2, 6 inimest majas.1 korrus 96m2 põrandaküte ja 2 korrus AL radiaatorid (tulevikus ka põrandaküttele)
Praegu alles seadistan, 7 päeva töötanud ja tarbib 8-10 kw ööpäevas, 8C välisõhk.
Valisin Nibe kuna 95% rootslastest kasutavad seda, seega usaldan. Valikus oli ka Daikan, mis oleks järgmine valik, ei ole sugugi kehva.
Aa, minul siis kaks puurauku 95m, aasta ringi 7-2 kraadi maa seest pole paha, ja ärge unustage, et ka siis kui väljas on -10 - -40 kraadi; kus nii mõnegi teise kütteseade efektiivsus kaob (- 10 kraadi on juba õliga odavam kütta kui õhk vesi pumbaga, tegin arvutuse oma majale).

Ma mõtlesin ka sellele, et kui mina pensionile lähen, ei peaks ma siin foorumis istuma ja välja mõtlema, mis on ikka hea kütteliik või ei, maaküte puurauguga jääb ka 40 aasta pärast odavaimaks soojus energiaks! Aga 40 aasta pärast 16000.- on sama mis 1600 eurot ja selle rahaga sa ei saa mitte kui midagi (mina mõtlen suurelt).
Mina seedisin seda kõike üle aasta aja ja nüüd olen väga rahul.
Ahjaa mina sain Kredex toetuse ka, ilma Kredexita oleks laenu võtnud, ikka tuleb soodsam kui miski muu kütteliik.

KALLID KAASMAALASED!!!!!
KUI VALITE KÜTTELIIKI, SIIS ÄRGE SEDA VALIGE 2 PÄEVAGA EGA 2 NÄDALAGA, VAID TEHKE OTSUS KAALUTLETULT JA VALIGE PARIM, MIS ON VÕIMALIK, SEST SEE KÜTE JÄÄB TEILE ELUAJAKS NAGU MINU NIBE JA MERCEDES BENZ 500SE (Baleno max 10 aastat siis kopp ees ).

Otsus sai tehtud süsteemi mugavust, kestvust, stabiilsust ja säästlikust arvestades 25 + aastat.
Mina käisin läbi paljusi pelleti omanike, õhk-vesi omanike, maakütet on vähestel, seega Rootsi maakütte foorumi lugesin läbi. Otsusele sai kriips alla tõmmatud pumpade müügiga tegeleva müügimehega, erinevaid pumba liike, õhk- vesi ja maakütet arvutades ja võrreldes.
Õhk-vesi ja maaküte maakontuuriga olid samasse hinda. Aga mind ei rahuldanud soojus energia hind (ei taha ilma paluda et sooja talve lubaks. Välisseadmed ei ole stabiilsed ja on mõjutatavad ilmast jne.
Puurauk tuli mängu oma stabiilse keskonna ja vähese haljastuse rikkumisega. Ei ole väliseid tegureid mis saaks kahjustada jne. temperatuur, mis tuleb maa seest on ikka +7 - + 2 talvel, millest soojust teha ja seega säästlikum.
Minu kogu kupatus kokku 16000.-. Õhk- vesi oleks minule olnud 9000.- (Õli läks 12 kuud 2000l 130m2 maja.)
MAJAENERGIAKULU 210m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas.

Aga need on numbrid! Aasta pärast ütlen täpselt kuidas läks. Panin eraldi voolumõõtja vahele!
Super asi on veel see, et kõike seda kremplit juhin, jälgin arvuti või telefoniga ja EESTI keeles!
Amortiseerub ainult kompressor ja selle hind ei ole 8000.- vaid umbes 2000.- mis kestab 15+ aastat.
Ärge arvake,et 10 aastat eluiga, see on väliosa mis on ilmastiku käes ja reeglina kestab see ka kauem kui mõni jupp ära vahetada.

Kes arvab, et otse elekter on kasulikum, siis palun väga küta! Siin räägime maasoojusest!

Ootaks arvamusi!

[Külaline]

tahad jälle otsast arvutamist hakata, siis 30525kWh makstava raha eest oleks saanud osta piisavalt kivivilla, et isoleerida su kaks hoonet. Arvestades su soojussüsteemi maksumust oleks saanud 2 aasta (30525kWh maksumus) raha eest maksta ka villa paigalduse ja kahe ja poole aasta raha oleks veel ülegi jäänud + kulud energiale otseelektriga (COP 1) küttes oleks jäänud peale isolatsioonitöid samasse suurusklassi mis praegu pumbaga või oleks maja vajanud väiksema võimsusega mugavus-süsteemi jne.

* majanduslikult mõttekas ei ole kuna maksid süsteemi ostes raha energia eest lihtsalt ette
* ehitustehniliselt mõttekas ei ole kuna hoone enda soojapidavus investeeringujärgselt ei paranenud ja pumba töö katkedes oled silmitsi jälle kasvavate kuludega või uue investeeringuvajadusega

Aga tubli oled selles mõttes, et suudad sellist pappi rahvale teenuste eest välja jagada ja kui sa seda pumpa täna ilgelt fännad ja armastad, siis võid endaga rahul olla, pole ju vahet kuidas tuba soojaks saab.

[Fram]

Loodan, et kui me siin aasta oleme jahund, et siis Eestis enam maakütet ei panda ja pumbamüüad võivad oma pumbad Aafrikasse saata

[miksik]

Teen siis ka oma vahekokkuvõtte. Kuna mina raha maa sisse ei puurinud vaid panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.
seega mul on ikka pikem kui sul

[Fram]

Teen siis ka oma vahekokkuvõtte. Kuna mina raha maa sisse ei puurinud vaid panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.
seega mul on ikka pikem kui sul

Kuule kuule! Sa pole minu oma näinud ! Seega võta lõdvalt

[6kW Nibe]

Framil "Nibe 1155 12kw, akupaak ja boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest". Mul 6kW inverterita Nibe msp, akupaaki pole, boileri suurust ei tea, pumba kapi sees ta on. Vett kulub kokku 7-8 m3 kuus. Maakontuur oli kas 300 või 350m, maja on 200 m2 ja 4 inimest. Ühesõnaga mul 55% suurem maja ja poole nõrgem pump, võimsusest pole puudu tulnud.

btw, miksikuga ei saa võrrelda. Tema on erinevas liigas. Meie kütame maja, tema kütab maasoojuspumpa...

[Fram]

Framil "Nibe 1155 12kw, akupaak ja boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest". Mul 6kW inverterita Nibe msp, akupaaki pole, boileri suurust ei tea, pumba kapi sees ta on. Vett kulub kokku 7-8 m3 kuus. Maakontuur oli kas 300 või 350m, maja on 200 m2 ja 4 inimest. Ühesõnaga mul 55% suurem maja ja poole nõrgem pump, võimsusest pole puudu tulnud.

btw, miksikuga ei saa võrrelda. Tema on erinevas liigas. Meie kütame maja, tema kütab maasoojuspumpa...

Mul on arvestatud 210 m2 aga hetkel järgi maja 130 m2

[miksik]

Teen siis ka oma vahekokkuvõtte. Kuna mina raha maa sisse ei puurinud vaid panin selle raha eest päikesepaneelid, mis suvel teenitud raha eest kütavat maasoojuspumpa siiani, siis elektriarveid siiani pole ja ei tule ka.
seega mul on ikka pikem kui sul

Kuule kuule! Sa pole minu oma näinud ! Seega võta lõdvalt

Mul polegi sinu tillipikendust vaja näha, sa ise oled seda pikalt ja laialt kirjeldanud ja kiitmist nurunud.

[miksik]

Framil "Nibe 1155 12kw, akupaak ja boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest". Mul 6kW inverterita Nibe msp, akupaaki pole, boileri suurust ei tea, pumba kapi sees ta on. Vett kulub kokku 7-8 m3 kuus. Maakontuur oli kas 300 või 350m, maja on 200 m2 ja 4 inimest. Ühesõnaga mul 55% suurem maja ja poole nõrgem pump, võimsusest pole puudu tulnud.

btw, miksikuga ei saa võrrelda. Tema on erinevas liigas. Meie kütame maja, tema kütab maasoojuspumpa...

Heakene küll ,sõnastus pole just kõige õnnestunum. Kui asja kallal pole nuriseda ,siis võib ette võtta sõnastuse. See aga ei muuda minu jaoks asjaolu ,et on-gird paneelid ja maakontuuriga soojuspump koostöös katavad maja aastaringse sooja-ja elektrivajaduse. Võrreldes energiakaevuga on kulutused väiksemad ja edaspidi ei pea enam midagi maksma.

[Fram]

Framil "Nibe 1155 12kw, akupaak ja boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest". Mul 6kW inverterita Nibe msp, akupaaki pole, boileri suurust ei tea, pumba kapi sees ta on. Vett kulub kokku 7-8 m3 kuus. Maakontuur oli kas 300 või 350m, maja on 200 m2 ja 4 inimest. Ühesõnaga mul 55% suurem maja ja poole nõrgem pump, võimsusest pole puudu tulnud.

btw, miksikuga ei saa võrrelda. Tema on erinevas liigas. Meie kütame maja, tema kütab maasoojuspumpa...

Heakene küll ,sõnastus pole just kõige õnnestunum. Kui asja kallal pole nuriseda ,siis võib ette võtta sõnastuse. See aga ei muuda minu jaoks asjaolu ,et on-gird paneelid ja maakontuuriga soojuspump koostöös katavad maja aastaringse sooja-ja elektrivajaduse. Võrreldes energiakaevuga on kulutused väiksemad ja edaspidi ei pea enam midagi maksma.

Selleks, et see kooslus töötaks peab olema asukoht vastav. Kus on maad ja ilmakaared vastavad ja naabrid (parem kui neid üldse ei ole) muidu võtad päikese ära. Mul oleks kõik see kooslus olemas aga ei suuda täita teatud nõudeid.

[Fram]

maaseest tuleb 2,4C
maasisse läheb -0,9C
kütte pealevool 40,6C
kütte tagasivool 34,3C
põrandasse 28C
toa temp. 23,2
väljas temp -5,4C (öösel -8,9C)
hetke pumba tarbimine 3,4 A (748 W)
kompressori hetke sagedus 28 Hz

Kus on see +5 maaseest????

[onusnooker]

Külma pole veel olnudki ja juba maa seest tulev jahtub... varsti vist maa seest tulev nullis?
Kas võib olla nii, et mitu kaevu on parem kui 2, st 4 kaevu oleks ehk nn kasulikum olnud?

[Külaline]

No loogiline ikka, et mida rohkem kaeve, seda kõrgem temp, aga kusagilt maalt muutub see mõttetuks raiskamiseks, sest kaevud maksvad. Niigi on selle asja mõttekus küsitav kui vaadata esimese postituses olevat infot: "Õli läks 12 kuud 2000l 130m2 maja". Palju elektriarve suurenes kuus?

[Coolhouse]

Külma pole veel olnudki ja juba maa seest tulev jahtub... varsti vist maa seest tulev nullis?
Kas võib olla nii, et mitu kaevu on parem kui 2, st 4 kaevu oleks ehk nn kasulikum olnud?

Selgitan asja sisu et paremini aru saaksite:
Oluline on aastas maapinnast võetav soojuse (ehk soojusenergia) kogus.
St oluline on et kütust kulus eelnevalt 2000 l.
Kui nüüd oleks tegelastel täpselt samasugune 130 m2 maja ning ühel 6 kW soojuspump ning teisel 12 kW soojuspump siis võib arvata et 12 kW on üle dimensioneeritud kuid see ei muuda kontuuri jaoks oluliselt sisu sest see võimsam soojuspump lihtsalt seisab vahepeal kauem.
Ehk asja sisu on ikkagi tarbimine nt maapinnast võetakse 12 000 kWh soojust aastas. Selleks peab olema piisavalt pikk kontuur, olgu siis kas horisontaalne või vertikaalne.
Kui soojust võtta puuraugust (puurkaev on üldjuhul veevõtu koht) siis on oluline nii kinnistu asukoht kui ka maapinna läbilõige.
Nt on maapind soojem rannikul ning ka Narva kandis.
Soomes on nt valdav et puurauk puuritakse graniiti. Meil on pinnas väga erinev. Nt võib esimene 100m olla rannikul liiv, liivakivi, natuke kaugemal savi, savi segamini kruusaga, nt paekivi 20m.. 50m?, lõuna pool on aga kruusa ja savi segune pinnas.
Lisaks kivimite erinevale soojussalvestuse ja soojusjuhtimise võimele on oluline et puuraugud oleks suurema omavahelise vahekaugusega nt 15 m , mitte aga 6..7 m. Puuraugud hakkavad üksteist mõjutama.
+5 C tagastuv soojuskandja temp tähendab et maapind sügavuses on soojem kui +5 ehk nt 7..8C. Kui nüüd hakata maapinda jahutama siis oleneb jahutuse intensiivsusest ehk aastas võetavast energia kogusest kuidas puurauk töötab.
Ka on oluline põhjavee liikumine antud asukohas sest liikuv põhjavesi toob täiendavat "soojust".
Ehk kui ühel on +5 ja teisel mitte siis oleneb see mitmekümnest tegurist.
Arvud ehk faktid pannakse programmi ja tehakse mudelarvutus.
Kuigi seda vist Fram teinud ei ole siis 2 tk 95 m puurauku ei tundu väga vale, pigem on see õige suurusjärk.
See hetke temperatuur ei näita kokkuvõttena suurt midagi (ka mudelid annavad talvekuudel madalamaid soojuskandja temperatuure). Oluline on aasta kokkuvõte.

[Fram]

Hea kui mõni mees müüb maasoojuspumpasi, aga ei tea mis enne seda teha tuleb!?

Puurauke ei lubata teha enne projekti.

Kütteprojekt tehakse vastavalt hoonetele ja siis selle alusel tehakse kaevu projekt ja siis tuleb kooskõlastada ehitusregistris. Nendele on vaja saada ehitus load ja siis veel kasutus load!

Puurkaevu projekti ei kirjuta pumba müüa!

Maakütet puurkaevudega ilma projektita ei ole veel kuulnud!

Kes arvab, et ma olen siin mustalt teinud siis eksite! Mul on pabereid rohkem kui arvate!

Tuba on soe ja maaseest tuleb soe mida täna ei saa keegi kellel puurauke ei ole!!!

[Coolhouse]

Ei väidagi et midagi on mustalt tehtud.
Väidan et metoodika mille alusel Eestis soojuspuurauke projekteeritakse on selline lihtsustatud arvutus. Paraku on see metoodika puudulik.

[Fram]

Ei väidagi et midagi on mustalt tehtud.
Väidan et metoodika mille alusel Eestis soojuspuurauke projekteeritakse on selline lihtsustatud arvutus. Paraku on see metoodika puudulik.

See on ikka nii lampi jutt, et ajab naerma!
Sa väidad, et projekteerija tegi valed projektid? No mul pole sõnu, eks me näeme. Aga seda kas tegi õiged arvutused saame teada kui on möödunud 12 kuud. Enne seda võime jahuda mida tahame.

[Coolhouse]

Ei tasuks niimoodi lahmida.
Selline projekti teostamine on väga tänuväärne.

Konkreetset projektdokumentatsiooni ma ei kritiseeri sest ei ole seda kunagi näinud.
Ütlen et https://www.envir.ee/sites/default/file ... oeleht.pdf on piisavalt ebatäpne alus puuraukude arvutamiseks.
Arvutus põhineb lihtsustatud Saksamaa standardil. Saksamaal on kunagi saadud lihtsustatud teel pinnase soojusjuhtivuse ning soojusmahtuvuse arvulised väärtused. Nüüd kui need väärtused kantakse üe Eesti kliimasse siis jäetakse arvestamata et Eesti maapind on külmem ehk tehakse viga....
Peale selle on arvutustes veel palju parameetreid määramata või ebatäpselt määratud. Nt kuidas sai Sulle nende arvutuste alusel 12 kW soojuspump kui maja on ainult ca 130 m2 suur? Ehk tulles tagasi et teisel mehel on sama suurel majal 6kW soojuspump siis mitte soojuspumba võimsus ei määra soojuspuurauke vaid ikkagi hoone soojustarbimine. Antud juhul on Sul 24C toas sooja aga vaevalt et projekt sellist lisatarbimist ette nägi. Ehk tervitatav oleks sisestada algul õiged algandmed.
Tulemusena oled saanud hunniku dokumente mis kahjuks on ebatäpsed.

[Fram]

Ei tasuks niimoodi lahmida.
Selline projekti teostamine on väga tänuväärne.

Konkreetset projektdokumentatsiooni ma ei kritiseeri sest ei ole seda kunagi näinud.
Ütlen et https://www.envir.ee/sites/default/file ... oeleht.pdf on piisavalt ebatäpne alus puuraukude arvutamiseks.
Arvutus põhineb lihtsustatud Saksamaa standardil. Saksamaal on kunagi saadud lihtsustatud teel pinnase soojusjuhtivuse ning soojusmahtuvuse arvulised väärtused. Nüüd kui need väärtused kantakse üe Eesti kliimasse siis jäetakse arvestamata et Eesti maapind on külmem ehk tehakse viga....
Peale selle on arvutustes veel palju parameetreid määramata või ebatäpselt määratud. Nt kuidas sai Sulle nende arvutuste alusel 12 kW soojuspump kui maja on ainult ca 130 m2 suur? Ehk tulles tagasi et teisel mehel on sama suurel majal 6kW soojuspump siis mitte soojuspumba võimsus ei määra soojuspuurauke vaid ikkagi hoone soojustarbimine. Antud juhul on Sul 24C toas sooja aga vaevalt et projekt sellist lisatarbimist ette nägi. Ehk tervitatav oleks sisestada algul õiged algandmed.
Tulemusena oled saanud hunniku dokumente mis kahjuks on ebatäpsed.

MAJAENERGIAKULU 210m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW

Mul on projektis küll teised numbrid, aga eks te olete targem. 6 kW pump on ikka ulme väike kui vaja 10,6 kW ju!!! Ma annan siis sinu juttu edasi projekteerijale! Eks siis näeb.

Maja on 130m2 mis taga, sanamaja panen järgmine periood järgi!

[Fram]

maaseest tuleb 2,7C
maasisse läheb 0,2C
kütte pealevool 41,6C
kütte tagasivool 34,3C
põrandasse 28C
toa temp. 23
väljas temp -7,4C (öösel -7C)
hetke pumba tarbimine 3 A
kompressori hetke sagedus 25 Hz
24h tarbitud elekter 22 kWh (soojaveega koos)

[Külaline]

Tundub, et Fram ei oska loetust lihtsalt aru saada, et niimoodi mööda lahmib.

[miksik]

24h tarbitud elekter 22 kWh (soojaveega koos).Maja on 130m2 mis taga.

Võteme elektri hinnaks koos ülekandega kostantse 0,15€. Saame 22x0,15=3,3€ elektrile ööpäevas Framil. Minul kulus pelleteid 31/15X2,8=5,78€ 200m2 majale. Kui Fram maja oleks ka 200m2 ,siis oleks tal kulunud elektrit 200x3,3/130=5,07€. Erinevus minuga 0,7€ Fram kasuks olukorras, kus minul on soojutamine alles poole peal. Minu pelletikatel maksis 2800€. Palju Fram puuraukudest ja soojuspumbast kokku maksis?