Päikese systeem

[Käsn]

Ma kujutan ette, et kui see päikeseküte panna ja tasuta kätte tulevast küttest joovastunult suvi läbi mõnusasti sulistada sooja dushi all või mullivannis, siis lõpuks veearve paneb kogu kokkuhoiule mõnusa põntsu.

[Unkas]

Suvi on kohe läbi (kui see oli üldse suvi) ja kui vaadata päikesekütte süsteemi toimimist, siis 3 Hewalex plaatkollektorit koos 300 liitrise päikesekütte boileriga andis järgmise tulemuse:
- 50-nel päeval jäi tootliks vahemikku 15 - 30 kWh / päevas (ehk täiesti piisav 300 l soojendamiseks)
- 20-nel päeval jäi tootlikus vahemikku 10 - 14 kWh/ päevas (ehk jätkus 200 - 250 l soojendamiseks)
- 20-nel päeval oli nagu oli ( 0 - 9 kWh / päevas)
Tsirkumatsioonipumbale kulus elektrit max. 0,48 kWh / ööpäevas, ehk suvega kokku mitte üle 5 €.

[rokikas]

- 50-nel päeval jäi tootliks vahemikku 15 - 30 kWh / päevas (ehk täiesti piisav 300 l soojendamiseks)

0,3 m3. x 1,16 kWh. x ~50 C. = ~17,5 kWh. Kas ülejäänud, pea pool päevasaagist, läks "vett vedama" või oli kuhugi asisesse kohta pista?
Kas teil tõesti kulub kuus ~9+ m3. sooja + XX m3. külma vett?

[Külaline]

Mul suve 3 kuuga kulus boileri elektri peale 54 eur. Tea kas peaks ikkagi pigem mõne tonni € eest päikesepaneele ostma?

[ping]

Nüüd on mu viimase maja töölehakkamisest aasta möödas ja saan vähe kirjutada.

Mul on 110m2 maja. Katusel 30 tk. 265W paneele + 2tk 3,6kW inverterit.
Ise projekteerisin ja ehitasin, nii maja kui tehnika. Pole "nutilahendusi" - "tavalised" lollikindlad termostaadid ja releed.
Aasta jooksul sai võrgust sisseostetud elektrienergiat 5860kWh (kõik kokku - küte, soe vesi, valgus, kodumasinad). Õ/V soojuspumba kompressor on aasta jooksul töötanud 1771 tundi, Aprillist Augusti lõpuni 15 tundi.

Elektri toodang oli 7634kWh sellest sai ülejääki võrku müüdud ca 6600kWh.
Püüdsin maksimaalselt omatoodetud energiat ise ära kasutada aga kuna täiendan süsteemi pidevalt siis asi areneb veel. (Talvel kippus toa temp +30C kanti ja sellest ka suurem elektrikulu.)

Energiasõlm, trepi all, ehitusjärgus:


Rahalist arvestust aasta kohta veel teha ei saa sest tegu elektri tunniarvestusega ja taastuvenergia toetuse rehkendamine võtab ka aega.
Eesmärk oli teha maja kus saaks elada nii et kuluks oleks ainult trassivesi ja prügivedu. Ja hea oleks kui ületoodetud energia müük kataks ka selle kulu.
Planeerisin ka koha, kuhu panna sooja tootvad paneelid, aga seda arvan üleliigseks raiskamiseks oma majale.

Saan aru, et riiklikult on selline asi kahjulik kui riigile makse ei laeku, kui kõik hakkavad selliseid maju tegema, aga olen otsinud endale väljakutseid.
ping

[Unkas]

- 50-nel päeval jäi tootliks vahemikku 15 - 30 kWh / päevas (ehk täiesti piisav 300 l soojendamiseks)

0,3 m3. x 1,16 kWh. x ~50 C. = ~17,5 kWh. Kas ülejäänud, pea pool päevasaagist, läks "vett vedama" või oli kuhugi asisesse kohta pista?
Kas teil tõesti kulub kuus ~9+ m3. sooja + XX m3. külma vett?

Ma lähtusin arvestustes, et vett peab soojendama +8 C pealt + 50 C peale (ehk 300 l soojendamiseks kulub ~14, 6 kWh) ning "ülejääk" läks põrandaküttesse, et plaaditud põrandad, eelkõige niisketes ruumides, oleks jala all soojad.

Selle perioodi sisse mahtus veel paar nädalat sellist aega, kus süsteem töötas nö. puhkuserežiimis (ehk tootis sooja nii vähe kui võimalik) ja öise jahutuse funktsioon oli peal. Võib öelda, et see energia läks "vett vedama", mida õnneks ei saa puhkuse kohta öelda. Nagunii läheb iga päev ca 2 kWh soojusest "vett vedama", sest boiler jahtub ja mitte ainult minul, vaid kõikidel.

Mis puudutab vee kulu, siis seda läheb tõesti 16-18 m3 kuus ja siinkohal peaksin ma vist kadestama neid, kelle veekulu on 10x väiksem. Mul läheb vett palju, samas diislit ei kulunud suvel mitte liitritki, sest ma ei kasuta ühtegi asja, mis seda tarbiks

[2korda2]

ping,
sul on seal trepi all üksteise otsas nii elekter kui vesi. Elektriseadmed ilma igasuguse IP-ta. Projekteeritud ja kooskõlastatud ka sedasi?

[Külaline]

ping,
sul on seal trepi all üksteise otsas nii elekter kui vesi. Elektriseadmed ilma igasuguse IP-ta. Projekteeritud ja kooskõlastatud ka sedasi?

IP klasse on suures vahemikus.
Kõikidel asjadel on oma IP klass olemas.
Millisele IP klassile peaks "kuivas toas asuv seade" vastama sinu arvates?
ping

[2korda2]

Et siis on projektiga ja kooskõlastustega see sõlm?

[Külaline]

Et siis on projektiga ja kooskõlastustega see sõlm?

Oskad öelda, et millise seadusepunkti järgi ja kellega tuleb kooskõlastada, peale omaniku, kui projekti järgi on KOV poolt kinnitatud taastuvenergiaseadmete tehnoruumi ja paneelide asukoht eramus:
*) soojuspumba siseosa asukoht
*) radiaatori asukoht
*) boileri asukoht
*) põrandakütte kollektori asukoht
*) elektriseadmete paiknemine hoones
*) televiisori ja antenni asukoht
*) akupaagi asukoht kui selle töötemp on alla 60C
*) tarbevee kollektorite asukoht
ping

[Külaline]

Üsna suures koguses kallist (?) elektroonikat ikka nii paljude liitmikega veetorude juurde ei tahaks ise panna küll. Oleks siis et lihtsalt veetorud jooksevad mööda, aga seal on kümneid liitmikke e. potensiaalselt lekkeohtlikke kohti, paraku just liitmikud on need, mis tihti ootamatult lekkima hakkavad.

[2korda2]

Ehk siis on olemas elektrivarustuse projekt (mis muuhulgas määratleb lubatavate seadmete, kaablite vastavuse mitmesugustele EVS-EN ja IEC standarditele) ja paigaldis on paberitega elektriku poolt üle mõõdetud ja aktiga kinnitatud?

[Külaline]

Üsna suures koguses kallist (?) elektroonikat ikka nii paljude liitmikega veetorude juurde ei tahaks ise panna küll. Oleks siis et lihtsalt veetorud jooksevad mööda, aga seal on kümneid liitmikke e. potensiaalselt lekkeohtlikke kohti, paraku just liitmikud on need, mis tihti ootamatult lekkima hakkavad.

"Kallis elektroonika" on klassiga IP65.
Pilt on tehtud montaaži ajal ja avatuna.
Kogu süsteem on kogumisvanni kohal ja põrandas on ka äravoolutrapp klapiga.
Põrandal ka vee lekkealarm.

Ehk siis on olemas elektrivarustuse projekt (mis muuhulgas määratleb lubatavate seadmete, kaablite vastavuse mitmesugustele EVS-EN ja IEC standarditele) ja paigaldis on paberitega elektriku poolt üle mõõdetud ja aktiga kinnitatud?

Küll ma selle akti kinnitan kui vajadus tekkib, mul on omal pädevus olemas.
Mõõteriistad ka.
(Hea kui keegi tunneb muret kaaskodanike elu ja tervise pärast. Ootan veel kriitilisi tähelepanekuid.)
ping

[kÜlaline2]

Maja paistab olevat hästi soojustatud ja saab sügisel-kevadel enamiku kütteks vajalikust soojusest passiivselt. Ehk tutvustaksid rahva harimiseks veidi maja konstruktsiooni ja projekteerimipõhimõtteid? Kui toetused lõppevad, peaks rahaliselt nulli jäämiseks võrkumüüdud elektrihulk olema 3x suurem kui võrgust tarbitud - on vist nii.

[ping]

Maja paistab olevat hästi soojustatud ja saab sügisel-kevadel enamiku kütteks vajalikust soojusest passiivselt. Ehk tutvustaksid rahva harimiseks veidi maja konstruktsiooni ja projekteerimipõhimõtteid? Kui toetused lõppevad, peaks rahaliselt nulli jäämiseks võrkumüüdud elektrihulk olema 3x suurem kui võrgust tarbitud - on vist nii.

Kuna prioriteet oli energiasäästlikus ja elanikeks "paar pensionäri" ja neid külastavad lapsed ja väiksed lapselapsed siis sai maja väljast maksimaalse energiasäästliku kujuga (on kolm magamistuba ja sisse mahub 6m pikk peolaud):

Katus paikneb suunaga lõuna poole. Tegu pole küll päris tuntud "säästumajaga", seinad on paksemad ja kasutatud on sobivaid difuusseid aurutõkkekilesid, tuuletõkke kipsplaati ja tuuletõkkekangast Välditud on nii katuseaknaid ja muid "ilusaid" väljaulatuvaid osiseid. Seinte soojustuse arvutusi muutis keerulisemaks "raamatupidaja" soov hoida toa temp +27C (tavamaja järgi). Tänu paigaldatud "soojustusplaatidega kuivpaigaldusega" põrandakütte kasutamisele leidis Ta kasutuse käigus, et +24C on hea küll (energiasääst).
Hoone paigutasin krundile nii, et päike paistaks igalt poolt soojendama (praegu, öösel, on väljas +7C ja esimesel korrusel on temp. +28C, suvi ju, ja võib ka veidi toas soojem küll olla, küte on seatud +23C ja aprillist saati pole radikatesse ega põrandasse soojust läinud). Päike paistab sisse ka talvisel pööripäeval kui on ainult 7kraadi horisondist kõrgemal. Paneelid panin katusest teadlikult kõrgemale (õhuvahega), et hoida teist korrust liigse kuuma eest suvel ja parandada paneelide tootlust (jahutus). Katuse mõõt on valitud paneelide mõõtusid arvestades.
Ehituse soojustuskonstruktsiooniliste ja ideoloogiliste mõtete eest pean tänama Härra Insener Piirfeldi nii selle foorumi postituste kui ka meie vaheliste vestluste eest (vaevalt Tema mind küll ära tunneb) aga see on mind mõtlema pannud vajalikus suunas (kuigi meil on "lahendamatta erimeelsusi" õhuniiskuse kondenseerumise teemas ).

Müüdud elekrtrihulka ja kasumlikust niimoodi lihtsustatult vaadata on "liiga lihtne". Siin on kasutuses muutuvad tegurid, võrgutasu ja muutuv tunnihind. Võrdle suvise päevase elektri müügi tunnihinda talvise ööelektri tunnihinnaga koos võrgutasuga.
ping

[Unkas]

Selline ühtse väljanägemisega katus on muidugi ilus. Samas oleks vee soojendamisel päikesekollektorite kasutegur olulisemalt suurem kui PV paneelide oma. Siiamaani ei ole mõlemaid eriti tahetud paigaldada, sest kes ikka tahaks, et maja katus näeks välja nagu siga (PV paneelid) ja kägu (päikesekollektorid).

Nüüd oleks pakkuda ka selliseid Saksamaal toodetud 2Power päikesepaneel, mis toodavad nii elektrit kui ka sooja, aga Hiina omade hinnataset võrreldes jäävad need ikka kalliks. Aga kui oluline on pigem maja ühtne väljanägemine ja ca 10% PV paneelide tootlikus võrreldes tavapärasega (Polysun simulatsiooni järgi) + soe vesi, siis võivad need olla jällegi sobivad. Parim lahendus olekski arvatavasti teatav arv PV paneele + teatav kogus täpselt samasuguse väljanägemisega 2Power päikesekollektoreid.

Paigalduse video:
https://youtu.be/ru2jOnOPQv8

[Külaline]

Soojaveekollektorid annavad ruutmeetri kohta küll rohkem energiat välja aga soojusenergia ülejääke on raskem realiseerida, seega töötavad need rohkem tühja.
Kui majas juhtub olema õhk-vesi soojuspump, siis on vast kokkuvõttes isegi odavam omatoodetud elektriga soojuspumpa ringi ajada.

Kogu see paneelindus areneb veel jõudsalt, näis kuhu me 10 aasta pärast välja jõuame.

Igatahes praegused paigaldsed tunduvad siis haledalt vanamoodsad.

[KülAline2]

Kui võtta hinna ja aastas toodetud energia suhet, siis on elektri ja soojapaneelid ligikaudu võrdsed praegu. Elektripaneelide eelised - ei ole vaja pumpa, ülejääki saab müüa, vananevad aeglasemalt. Isegi inverterit pole vaja, kui kütta otse boilerit. Üks firma pakub meil selliseid spetsiaalbolereid, Hiina tehtud. On ka kahe küttekehaga, üks võrgust ja teine paneelidest (kui inverterit pole, peab olema teistsugune küttekeha ja ühega ei saa).

[Külaline]

Ja ärme jällegi unusta, et ühel keskmisel perel kulub elektriboileriga elektrile kuus 15-20 eur ja igasuguste "ime"vidinate soetamine ulmesummade eest ei ole kuidagi mõistlik.

[Kalvis]

12 V alalisvoolule on olemas vägagi palju otse tarbivaid kodutehnikat - külmikud, telekad, valgustus, boilerid siis paraku on nende hankimine probleemne - nad on kallid ja reeglina eritellimusega. Mõte on selles, et kodus olekski kasutusel 12 V siis poleksi inverterit vaja. 12 V võrgutoiteplokke on igal pool müüa.
Siiski tänane maailmas on otstarbekam inverteriga teha päikesesärts 230 vahelduvaks, kuna väikse võimsusega invertereid on kõikjal müüa. Ka selle imeboileri puhul oleks tõenäoliselt soodsam hind kasutada inverterit, mitte aga dual küttekeha. Jälle kui tõesti inverterit pole siis lihtsam oleks boilerile hankida 12 V küttekeha ja vajadusel nonpäikesekütte korral toita seda üle 12 V trafo.

[ping]

Kui võtta hinna ja aastas toodetud energia suhet, siis on elektri ja soojapaneelid ligikaudu võrdsed praegu. Elektripaneelide eelised - ei ole vaja pumpa, ülejääki saab müüa, vananevad aeglasemalt. Isegi inverterit pole vaja, kui kütta otse boilerit. Üks firma pakub meil selliseid spetsiaalbolereid, Hiina tehtud. On ka kahe küttekehaga, üks võrgust ja teine paneelidest (kui inverterit pole, peab olema teistsugune küttekeha ja ühega ei saa).

Ainult sooja vee tegemiseks saab sellise spets boileri ise teha.
Vaja läheb tavalist 1,5kW boilerit, 4-5 tk. ca250W paneele ja alalisvoolu lülitav solid state relay.
Kasutegur pole küll nii kõrge aga suvila sauna väga hea või elamu veeboileri ette eelsoojendiks.
Relee koos saatmiskuludega maksab umbes 50, paneelid saab kaubelda kellegi laojääkisdest.
ping

[ping]

12 V alalisvoolule on olemas vägagi palju otse tarbivaid kodutehnikat - külmikud, telekad, valgustus, boilerid siis paraku on nende hankimine probleemne - nad on kallid ja reeglina eritellimusega. Mõte on selles, et kodus olekski kasutusel 12 V siis poleksi inverterit vaja. 12 V võrgutoiteplokke on igal pool müüa.
Siiski tänane maailmas on otstarbekam inverteriga teha päikesesärts 230 vahelduvaks, kuna väikse võimsusega invertereid on kõikjal müüa. Ka selle imeboileri puhul oleks tõenäoliselt soodsam hind kasutada inverterit, mitte aga dual küttekeha. Jälle kui tõesti inverterit pole siis lihtsam oleks boilerile hankida 12 V küttekeha ja vajadusel nonpäikesekütte korral toita seda üle 12 V trafo.

12V kasutades tekkivad suurte voolude puhul arvestatavad energiakaod ja tuleb kasutada harjumatult suure ristlõikega juhtmeid.
ping

[Külaline]

Kasutegur pole küll nii kõrge aga suvila sauna väga hea

Ja palju meil suvila saunas aastas kwh tarbitakse...?

[ping]

Ja ärme jällegi unusta, et ühel keskmisel perel kulub elektriboileriga elektrile kuus 15-20 eur ja igasuguste "ime"vidinate soetamine ulmesummade eest ei ole kuidagi mõistlik.

Maasauna, boileri jaoks jämedama kaabli vedamine, võib koos kaevamise ja kilbiga ka ootamatult kalliks kujuneda.
Mõnes kohas jääb kaevejälg aastakümneteks silma riivama.

Tasuks korterielaniku maailmapildist kaugemale vaadata.
ping

[ping]

Kasutegur pole küll nii kõrge aga suvila sauna väga hea

Ja palju meil suvila saunas aastas kwh tarbitakse...?

Paljudes suvekodudes on kaks pesemiskohta. Duzz majas ja eraldiseisev saun kus polegi elektrit. Saunas saadakse sooja vett kerist küttes.
Valgustuseks vajalik vool viiakse sauna autoakuga.

Ja ka suvilaid on selliseid kuhu viiakse vool linnast akudega (liinid varastatud).
Palju on selliseid "mahajäetud" maaelamisi, kus inimesed suviti käivad, aga uute elektriliinide ehitamine on liiga kallis.

Maailm pole ainult must ja valge. Kui Sinul pole probleeme, siis see ei tähenda, et kellelgi teisel neid olla ei või.
ping