Sooja vajadus

[Külaline]

Maja köetavat pinda 150m2.
Talvega läks puid 15 ruumi. 1okt kuni 1mai vahemikuga.
Kuidas arvestada küttevajadust ?
Kaks küttekollet. Pliit ja kaminahi. Toatemperatuur keskmiselt 21-22 kraadi (õhtul peale kütmist kohati 25 kraadi ja hommikul 19)
kaks korvi puid päevas talvel. Praegu 1

[vaarang]

Alustuseks peaksid ilmselt vaatama mis puiduga sa kütad, igale puidule on antud küteväärtus ka arvudes: http://www.eramets.ee/static/files/762. ... s_2010.pdf lk. seitse, sealt saad vast oma küsimusele vastuse. Ja edasine peaks juba lihtne olema

[Külaline]

vaja üle arvutada, aga internet väidab:

kask 1700 kWh/rm
mänd 1360 kWh/rm
haab 1330 kWh/rm
kuusk 1320 kWh/rm
lepp 1230 kWh/rm

kase näitel oleks kuluks (15*1700) 25500 kWh ja seda siis ainult kütteperioodil. Selline arv näitab, et maja on soojustamata (otseelektriga küttes kuluks 3060 eurot) ja 3000 - 5000 eurot hoone soojustamisele kulutades väheneksid soojakaod vähemalt 50%

hoone soojustamisele tuleks läheneda komplektselt ja korraga vaadata üle: põrandad, seinad, laed, tuuletõke võimalusel vahetada/tihendada aknad ja paigaldada ventilatsioon. Kõige suurema panuse maja soojustamisse annab lagede, kaldlagede soojustamine ja akende ja uste soojapidavuse tõstmine ja peale seda olenevalt ehitisest võiks anda head tulemust ka põrandate soojustamine ning välispiirete soojustamine ja tuulekindluse tõstmine.

[Külaline]

Tõsi, kütmiseks olid kasutuses see talv lepp. Katus ja põrand on soojustatud. Plaanis suvega fassaad soojustada ja vahetada välisuks 1 kehva - 2 uue vastu.

[Külaline]

140 ruutu maja ja otseelektriküttel läks omal ajal stabiilselt 19 000 kWh aastas kogu elekter.
100 mm penot ja soojustagastusega vent.

Seega suurusjärk sul õige.

[Külaline]

Tõsi, kütmiseks olid kasutuses see talv lepp. Katus ja põrand on soojustatud. Plaanis suvega fassaad soojustada ja vahetada välisuks 1 kehva - 2 uue vastu.

Kuidas soojustatud on katus laed ja põrand? Ülfiselt tasuks tellida rõvutest ja kaameraga mõõdistamine saaks kindla plaani mida on üldse mõtet teha

[Külaline]

Katuse alune on soojustatud hetkel 15+5+5 peal tuuletõke ja plekk.
Põrand on alt peno 10-20 cm olenevalt toast ja betoon koos küttetorudega peale pandud.
Välisseina panen 10 cm villa juurde ja tuuletõkke viin katuse omaga ühte.

[Külaline]

Sooja vajadus 2800L vett jahtub maha 2 ö/p. talvel, kui on puusalt tulistajaid siis sooviks teada maasoojuspumba võimsust millega peaks arvestama / paigaldama. Lihtsalt ei jõua enam kütja ametit pidada

[Külaline]

Siis sul ju päris lebo elu kui talvel külmaga iga 2 päeva tagant peab kütma. Eriti laisk/mugav kui ei viitsi kütta, aga no kui raha on, miks mitte. Ma paneks pelletikatla raudselt, kui juba korsten ja muu süsteem olemas.
Oleneb mitme kraadi pealt jahtub ja kui maha jahtub, aga umbes 80 kwh/ööpäevas kulub sel juhul. Selle põhjal küttevõimsus alla 4 kw, aga ilmselt kõige külmemal päeval võib rohkem olla ja eriti öösel.

[Külaline]

küttevõimsus alla 4 kw, aga ilmselt kõige külmemal päeval võib rohkem olla ja eriti öösel.

Tänan. Ise arvutades sain ka midagi sinna kanti, selline sooja vajadus on ikka -20 külmaga olnud ja katel mul juba õige mitu aastat surmale võlgu. Tiksub teine aastast 1998 sai otse tehasest toodud, valmistaja toll korral ütles ,et 10 aastat ikka peaks pidama õige pea saab juubelit tähistama hakata See maasoojuspumba mõte tekkis sel kevadel kui häid pakkumisi hakkas tulema aga pellet selle peale olen ka mõelnud. Täna olen kui kits kahe heinakuhja vahel, ei tea kummast kuhjast võtta.

[Külaline]

Maasoojuspumba maksumus naljalt ära ei tasu, arvestades edaspidiseid kõrgemaid elektriarveid.

[pumps]

Maasoojuspumba maksumus naljalt ära ei tasu, arvestades edaspidiseid kõrgemaid elektriarveid.

Aga, ega pelletid ka puu otsas kasva, nende eest pead ka maksma

[Külaline]

Globaalselt mõeldes tekitab pellet samamoodi kasvuhoonegaase kui fossiilkütused.
Maasoojuspumba maakollektor peaks mitu pumpa üle elama.
Päikesepaneelid lähevad üha rohkem moodi ja osa elektrist saad tulevikus pumbale ise toota.

[Külaline]

Paraku enamus elektrist toodetakse siiski kütuste põletamisest ja seda ikkagi ka lähitulevikus, hakkepuidu kasutamine elektri tootmisel järjest kasvab.
Päikesepaneelide tootmisel tekib samuti väga palju kasvuhoonegaase.
Pelletite eest maksad ikkagi vähem kui maasoojuspumba elektri peale läheb.

[aastast 1998]

Tervitused kõigile. Olen kamminud siinset foorumit iga nurga alt. Maja keskelt läbi 180 m² maakütte korral elektrile kuluv raha kõva külmaga 30€ - 300€ üks kuu, samas pelleti kulu erinevatel andmetel 300kg - 1800kg ühe kuu jooksul. Ilmselt on sellised suured erinevused sellest, et osa maju sarnaneb puukuurile samas mõned majad on väga hästi soojustatud. Kui võtta hästi soojustatud majad ja võrrelda küttele kuluvaid €-sid siis pelletile kulub 10-15 eurot rohkem ühes kuus. Siin on nüüd mõtte koht, kui paigaldada maasoojuspump siis on mugavus 100% kuid esimene investeering kusagil 5000€ suurem kui vana katel asendada peaaegu hooldusvaba pelletikatlaga. Mõlemal eeldatav eluiga 10 aastat. Minul eelmisest sajandist puugaasi katel töötab tänagi veel aga kas ka soojuspumpasid on kellelgi eelmisest sajandist mis töötavad?

[Külaline]

10-15 eur kuus, aastaga 120-180 eur. Ja milline tuleb maakütte tasuvus kui süsteem maksab päris mitu tuhat eur rohkem? Kui mugavusest rääkida, siis kõige mugavam on elektriline põrandaküte- ei ole midagi näha ja ka ei pea mitte midagi tegema, üsna odav ülesehitus samuti.

[Coolhouse]

Maja köetavat pinda 150m2.
Talvega läks puid 15 ruumi. 1okt kuni 1mai vahemikuga.
Kuidas arvestada küttevajadust ?
Kaks küttekollet. Pliit ja kaminahi. Toatemperatuur keskmiselt 21-22 kraadi (õhtul peale kütmist kohati 25 kraadi ja hommikul 19)
kaks korvi puid päevas talvel. Praegu 1

Mille jaoks seda vaja on?

Maasoojuspumba eluiga on pikem kui 10 aastat. 10-12 aasta möödudes vahetatakse maasoojuspumba kompressor.Oleks väga ekslik võrdsustada kompressori vahetust uue MSP ostuga.

[Külaline]

Kuna maja renoveerimine käib ja kütteringid on tehtud. Kuid puudub veel pump.
Kas läheb maaküte või õvp see selgub kas saan tuttava kaudu 2 puurauku teha ja kuidas KOV asja võtab.
Küsisin kuidas küttevajadust arvutada huvist.

[Coolhouse]

Kui jutt on õige siis 15x1230 (lepp)=18450 kWh annavad puud soojusenergiat.
Osa läks korstnast välja nt 15% . Siis jäi tuppa 18450x0,85=15682 kWh. Kuid talv oli soe.
Tarbevett ka vaja 4000...4500 kWh juurde. Ehk kokku on soojusenergiat vaja ca 20 tuh kWh.

Edasi tuleks nii teha nagu hunt tegi. Tuleks saba vette panna ja vaadata kas külmub ära või mitte.
Pikem saba külmub ülekandepinna pealt vähem kui lühike saba ehk sõber peaks puurima ca 2 tk 100 m puurauku kui on plaan suletud kontuuriga teha.(arvud on ligikaudsed).

[Külaline]

10-15 eur kuus, aastaga 120-180 eur. Ja milline tuleb maakütte tasuvus kui süsteem maksab päris mitu tuhat eur rohkem? Kui mugavusest rääkida, siis kõige mugavam on elektriline põrandaküte- ei ole midagi näha ja ka ei pea mitte midagi tegema, üsna odav ülesehitus samuti.

Edasine €-de kulu meeletu. Juba 20 aastaga oled kolm korda rohkem maksnud kui maasoojuspump koos maakkollektoriga

[külaline10]

Aprillikuu toodetud küttevõimsus oli 1120kw/h.Toas sooja 23°.160m² põrandaküte.Ei oskagi kellega-millega võrrelda.On see ok?

[Külaline]

Olenevalt majast võib olla ok ja võib mitte olla ok.

[Külaline]

Aprillikuu toodetud küttevõimsus oli 1120kw/h.Toas sooja 23°.160m² põrandaküte.Ei oskagi kellega-millega võrrelda.On see ok?

Mul maja 220m² sooja vajadus oli aprillis 1159,2kWh koos sooja veega, temperatuur tubades 22°C. Nüüd on millega võrrelda

[Külaline]

Võrrelda pole halligi. Kõrge energiaklassiga ja madala energiaklassiga majal on kütmiseks vajalik energiavajadus KORDADES erinev.

[muhlui]

10-15 eur kuus, aastaga 120-180 eur. Ja milline tuleb maakütte tasuvus kui süsteem maksab päris mitu tuhat eur rohkem? Kui mugavusest rääkida, siis kõige mugavam on elektriline põrandaküte- ei ole midagi näha ja ka ei pea mitte midagi tegema, üsna odav ülesehitus samuti.

Rääkisin kunagi , põrandakaableid maale toojaga. Näffasin ,et kuidas müük läheb elektriga otse küttel?
Vastus üllatas mind. Ütles et kasvab kiiresti, sest majad tehakse nii soojapidavad , et pumpade jms tasuvusaeg hakkab ületama pumba eluiga !