Väljatõmbeõhu soojuspumba asendamine

[Aarei]

Tere,

200m2 majas praegu Nibe väljtõmbeõhu SP koos issepuhkemooduliga. Kütab esimese korruse põrandat ja teisel korrusel radikaid.
Kas oleks motet asendada see õhk-vesi soojuspumba + soojatagastusega vendiga?
Praegu tundub elektriarve natuke liiga suure olevat...

[Külaline]

Ventilatsioon tarbibki palju energiat.

[Külaline]

Palju see külmkapi kompressor ikka toota jõuab, ilmselt kasutab elektritenni lisaks, kui välistemperatuur on alla 0. Sellest ka suur kulu. Kas eelnevatel aastatel on sarnane kulu olnud? Kui ei, siis hakkab võibolla kompressor väsima suurest koormusest ja ei tooda enam eriti.

[Külaline]

Palju see külmkapi kompressor ikka toota jõuab, ilmselt kasutab elektritenni lisaks, kui välistemperatuur on alla 0. Sellest ka suur kulu. Kas eelnevatel aastatel on sarnane kulu olnud? Kui ei, siis hakkab võibolla kompressor väsima suurest koormusest ja ei tooda enam eriti.

Väljatõmbe ÕSP soojusvahetit läbib soe toaõhk mitte külm välisõhk.
Maja ainult sellise pumbaga külmal ajal kütta ei õnnestu sest ta võtab soojusenergia samast ruumist mida kütab.
Sellega saab talvel ainult sooja tarbevett teha.
ping

[Külaline]

Miks siis ainult tarbevett soojendada kui võib ka siiski kasutada kütteks, niipalju kui seda soojust tuleb.

[meelis11]

Huvitav palju üldse sellest ventilatsiooniga väljuvast õhust on võimalik soojusenergiat kätte saada?
Näiteks 21 kraadine õhk, rel. õhuniiskus 50%, õhuhulk 250m3/h (200m2 maja ruumala 500m3, õhuvahetus 0.5korda tunnis)
Mitu kraadi on soojuspumbast väljuv õhk (mitu kraadi temperatuuri langetas)?

Oleks tänulik, kui keegi oskab mingi viite anda või otsimiseks vajaliku märksõna. Siin tuleb õhuniiskus ka kindlasti mängu.
Mingi sellise asja leidsin, aga sellega esimese hooga ei oska midgi pelae hakata
http://www.engineeringtoolbox.com/air-p ... d_156.html

Teemaalgatajal oleks kindlasti kasulik see arvutus teha. Aga arvata on, et see ainsa küttena ei saagi toimida ilma lisatennideta - see on pigem ventilatsioonist väljuva sooja kinni püüdmine, et soojakadusid vähendada.
Kui seade juba olemas, siis majanduslikult see vaevalt ära tasub, kui see vahetada soojustagastusega vendi vastu ja hakata vent torustikku ümber ehitama. Eks olene. kuidas praegu torustik on - kui juba sissse/väljapuhketorustikud oleks olemas, siis oleks juba paigaldatud soojustagastusega vent-agregaat.
ÕV pumba lisamine oleks mõistlik, olemasolev seade jätta alles ja vent-agregaat ostmata, oleks minu pakkumine.

[Külaline]

Miks siis ainult tarbevett soojendada kui võib ka siiski kasutada kütteks, niipalju kui seda soojust tuleb.

Siin on natuke loogilist mõtlemist vaja.
Kui toast võetud energiaga tõsta sama toa põranda temperatuuri siis põranda temperatuur võrreldes toa temperatuuriga küll tõuseb aga läbi piirete lahkuvat soojust see ei kompenseeri.
Põranda temperatuuri saab tõsta aga teise küttekehaga tuleb läbi seinte lahkuvat soojusenergiat lisada.
Samamoodi kui külmkapi ust lahti jättes ei saa külmkapp tuba külmaks jahutada (suletud süsteem).
ping

[Aarei]

Olukord on ka eelnevatel aastatel enam-vähem sama olnud. Ja tõesti nii, et 0 kraadi tundub olevat see kriitiline piir, kust elektritarve üles hüppab. Ilmselt siis kütabki ainult tennide pealt.

Mis oleks mõistlik lahendus? Asendada mingi uuema mudeliga? Rootsis paigaldatakse päris palju Nibe F750 ning sealseid foorumeid lugedes oleks nad nagu rahul...
Ei saa muidugi aru, kas see on neil seal ainsaks kütteks või on midagi veel lisaks.

Või siis ikkagi panna õhk-vesi SP asemele?
Kõik vajalikud otsad jooksevad ju katlaruumi kokku, vaja ainult välisosa paigaldada ning siseosa ka ühendada.

Majas on sissepuhke-väljatõmbe torustik kõik olemas, kuna praegune pump on sissepuhkemooduliga. Seega võiks ka peale Õ-V SP paigaldust soojatagastusega ventagregaadi paigaldus suht lihtne olla.

[Külaline]

Iga massin teeb kõige paremini seda asja mille jaoks ta ehitati.
Väljapuhke ÕSP teeb hästi sooja tarbevett. Ja kui ta töötab siis las teeb edasi sooja vett. Seda pole mõtet välja visata.

Aga sul on vaja seadet mis on ehitatud maja kütmiseks külma ilmaga.
On olemas sellised ÕSP`d ja sellise võid lisaks panna talviseks kütteks.
Või ehitad ahju lisaks.
ping

[Aarei]

Aga kas äkki oleks võimalik õhk-vesi soojuspump ühendada olemasoleva süsteemi külge lisakütteks?

[Külaline]

Aga kas äkki oleks võimalik õhk-vesi soojuspump ühendada olemasoleva süsteemi külge lisakütteks?

Uus seade tuleks ühendada põhikütteks ning olemasolev seade jääks lisakütteks (soojal ajal kivipõrandad) ja muul ajal põhiliselt sooja vee tegemiseks.
(Kasutegur vähe muutub kui suvel välistemperatuur ületab sisetemperatuuri aga "õnneks" on seda aega vähe.)
ping

[Külaline]

Kas tõesti müüb keegi Eestis seda pumpa argumendiga, et see sobib maja kütteks????
Sellisele tuleksntarbijakaitse kaela saata . Ja sellise inimese keskharidust tõendav dokument tuleks tühistada, energia jäävuse seadusest pole see inimene aru saanud.

Või on see pigem juhmide ostjate soovmõtlemine??

[Aarei]

Aga puht teoreetiliselt/tehniliselt - kas on võimalik lisada olemasolevale süsteemile õhk-vesi soojuspump põhikütteks?
Või tekivad seal mingid keerulisemad probleemid mille lahendamine läheks ebamõistlikult kalliks?

[Külaline]

Ehk ilma boilerita õhk-vesi soojuspump põhikütteks , see on tiba odavam kui boileriga mudelid, ja see olemasolev jääks ainult sooja vett tegema , aastaringi.

[Kah nibe vent]

Aga puht teoreetiliselt/tehniliselt - kas on võimalik lisada olemasolevale süsteemile õhk-vesi soojuspump põhikütteks?
Või tekivad seal mingid keerulisemad probleemid mille lahendamine läheks ebamõistlikult kalliks?

On küll ja Nibel on selleks lausa ühendustarvikud olemas. Küsimus on lihtsalt see, et kas sellele vanale Nibele tasub veel midagi külge aretada - kompressori eluiga neil ca 10 aastat, varsti see sul läbi. Uus kompressor ca 1000 koos vahetusega.Vahetad kompressori ära, siis võib mõnel teisel komponendi eluiga lõppeda...

Minul on pandud lisaks tavaline õhk soojuspump ja Nibe tennid on tagant ära lülitatud, selliselt kütab ühekordse maja ilusti ära ja kulud on kah enam-vähem. Nibe kütab siis neid tubasid, kuhu ÕSP soojus ei jõua.

On mõte olnud samuti et viskaks ta välja, aga hetkel ei tasu - eraldi vent ja õhk-vesi on liiga kallis, tuleb oodata amortiseerumist ja siis vahetada, mille vastu hetkel ei tea.

[Bill11]

Mul on selline süsteem. Soojustagastusega Salda Tornado 400 + 7kw õhk-vesi ca 150m2 1.k põranda kütteks. Abikütteks veel 4kw maaküttepump ja lisaks 1. ja 2.k õhk-õhk soojuspumbad. El.pinda on ca 200m2 + teh.ruum ja soe garaaz ca 50m2 kokku.
Ventsüsteem tarbib 800kwh aastas. Varasemalt õgis talvel isegi 900kwh kuus kuni tuvastasin et juhtblokk lülitas siseneva õhu eelküttespiraali sisse kohe kui temp langes +3...5C ehk talvel huugas spiraal pidevalt. Lisasin spiraali toiteahelasse täiendava termostaadi, mis rakendus kui temp langes alla +10C pärast soojusvahetit e kui soojusvaheti päriselt jäätus. Energiakulu langes pärast seda drastiliselt.
Õhk-vesi pump tarbis veebruari alguses selle talve külmimal nädalal 250kwh, kokku 12.11.16-01.04.17. 4600kwh.
2.k topeltkompressoriga Cooper&Hunter samal nädalal (õues permanentselt -10...-15C) 150kwh ja alates jaanuarist kuni 29.04. 1160kwh.
1.k 10aastat vana 'Mitsu töötas kokku mõned päevad, kulu ei mõõtnud.
Ja maaküttepump töötas taimeriga öösiti, kulu 80kwh nädalas. Nii külmaks ei läinudki, et tulnuks põrandat kahe pumbaga kütta.
Õhk-vesi pumba ühendasin keskküttesüsteemiga läbi plaatsoojusvaheti. Väljas ringleb soojuskandjana glükool. Energiakulu küll kasvab ühe tsirkulatsioonipumba jagu ning cop veidi kannatab lisasoojusvaheti tõttu, aga pole vee külmumisega muret kui vool ära kaob.
Maakütte- ja õhk-vesi pumbad tellisin otse hiina tehastest ja paigaldasin ise, kulud kokku ca 3t koos kõigi maksudega. Seni on nad end väga heast küljest näidanud.
Soovitan -enne kui hakkad küttesüsteemi modifitseerima, mõõda üle praegune energiakulu päevade kaupa ning märgi üles ka välistemperatuur. Poest saab nii pistikupessa sobivaid kui ka faasijuhtme ümber paigaldatavaid induktsioonenergiamõõtjaid. Siis näed ära, millise välistemperatuuriga muutub praegune süsteem elektriotsekütteks ja saad edasi mõelda. Kui raatsid rohkem investeerida, siis Feb müüb ka soojusenergiaarvesteid. Kui ühtpidi mõõdad pumba elektrikulu ja teistpidi saadavat soojusenergia hulka, siis saad väga täpse ülevaate pumba cop-st suvalisel mõõteperioodil. Selle infoga saab juba süsteemi "peenhäälestada" ja avastada varakult kõrvalekaldeid (väsimuse märke) pumba töös. Minul on energiaarvesti end juba kuhjaga ära tasunud, sain õigel ajal eelmise maaküttepumba uue vastu vahetatud.

[meelis11]

Mul on selline süsteem. Soojustagastusega Salda Tornado 400 + 7kw õhk-vesi ca 150m2 1.k põranda kütteks. Abikütteks veel 4kw maaküttepump ja lisaks 1. ja 2.k õhk-õhk soojuspumbad. El.pinda on ca 200m2 + teh.ruum ja soe garaaz ca 50m2 kokku.
Ventsüsteem tarbib 800kwh aastas. Varasemalt õgis talvel isegi 900kwh kuus kuni tuvastasin et juhtblokk lülitas siseneva õhu eelküttespiraali sisse kohe kui temp langes +3...5C ehk talvel huugas spiraal pidevalt. Lisasin spiraali toiteahelasse täiendava termostaadi, mis rakendus kui temp langes alla +10C pärast soojusvahetit e kui soojusvaheti päriselt jäätus. Energiakulu langes pärast seda drastiliselt.
Õhk-vesi pump tarbis veebruari alguses selle talve külmimal nädalal 250kwh, kokku 12.11.16-01.04.17. 4600kwh.
2.k topeltkompressoriga Cooper&Hunter samal nädalal (õues permanentselt -10...-15C) 150kwh ja alates jaanuarist kuni 29.04. 1160kwh.
1.k 10aastat vana 'Mitsu töötas kokku mõned päevad, kulu ei mõõtnud.
Ja maaküttepump töötas taimeriga öösiti, kulu 80kwh nädalas. Nii külmaks ei läinudki, et tulnuks põrandat kahe pumbaga kütta.
Õhk-vesi pumba ühendasin keskküttesüsteemiga läbi plaatsoojusvaheti. Väljas ringleb soojuskandjana glükool. Energiakulu küll kasvab ühe tsirkulatsioonipumba jagu ning cop veidi kannatab lisasoojusvaheti tõttu, aga pole vee külmumisega muret kui vool ära kaob.
Maakütte- ja õhk-vesi pumbad tellisin otse hiina tehastest ja paigaldasin ise, kulud kokku ca 3t koos kõigi maksudega. Seni on nad end väga heast küljest näidanud.
Soovitan -enne kui hakkad küttesüsteemi modifitseerima, mõõda üle praegune energiakulu päevade kaupa ning märgi üles ka välistemperatuur. Poest saab nii pistikupessa sobivaid kui ka faasijuhtme ümber paigaldatavaid induktsioonenergiamõõtjaid. Siis näed ära, millise välistemperatuuriga muutub praegune süsteem elektriotsekütteks ja saad edasi mõelda. Kui raatsid rohkem investeerida, siis Feb müüb ka soojusenergiaarvesteid. Kui ühtpidi mõõdad pumba elektrikulu ja teistpidi saadavat soojusenergia hulka, siis saad väga täpse ülevaate pumba cop-st suvalisel mõõteperioodil. Selle infoga saab juba süsteemi "peenhäälestada" ja avastada varakult kõrvalekaldeid (väsimuse märke) pumba töös. Minul on energiaarvesti end juba kuhjaga ära tasunud, sain õigel ajal eelmise maaküttepumba uue vastu vahetatud.

Miks niipalju erinevaid soojuspumpasi? Maaküte ja ÕV mõlemad, lisaks veel õhksoojuspumbad - kas üks korralik maaküte või ÕV ei oleks piisav?

[Kah_nibega]

Huvitav palju üldse sellest ventilatsiooniga väljuvast õhust on võimalik soojusenergiat kätte saada?
Näiteks 21 kraadine õhk, rel. õhuniiskus 50%, õhuhulk 250m3/h (200m2 maja ruumala 500m3, õhuvahetus 0.5korda tunnis)
Mitu kraadi on soojuspumbast väljuv õhk (mitu kraadi temperatuuri langetas)?


ÕV pumba lisamine oleks mõistlik, olemasolev seade jätta alles ja vent-agregaat ostmata, oleks minu pakkumine.

Nibe 310p näiteks suudab 21 kraadipealt langetada väljuva 5-7 kraadi peale. Kompressor töötab koguaeg ühel režiimil ( on või off) ja reaalselt üle 1,35 kw sealt välja ei tule ehk sobib boilerina ja muul ajal abiküttena.

Uuem mudel toodab väidetavalt rohkem soojust ja suudab inverter kompressoriga väljatõmbe viia kuni -20 kraadini.

Minul ta kasutusel koos seinapealse ÕSP-ga ning kogu maja el. kulu (sh. el. saun, vannitoa põrand jne) 138 m2 kohta 12000 kW/h aastas.

Praktiliselt tööab Nibe nii, et tennid on väljalülitatud ja radikatermostaadid seatud nii, et avanevad äärmistes tubades kuhu ÕSP soojus ei jõua. Tenne läheb abiks vaja vaid siis, kui temp alla -15 - siis enam ÕSP sooja ei puhu piisavalt.

Hetkel tundub et ÕV lisamine vanale pumbale pole otstarbekas, parem oodata kuni läbi ja siis uus ÕV+Vent.