Parim saadaolev maasoojuspump

[Katlamiis]

Maja, mille aastane energiakulu on 24 200 kWh (pinda ca 180m², soojuskoormus ca 10-12kW) ja kasutusel on põrandaküte säästab NIBE F1255-16 maasoojuspump 19 000 kWh aastas võrreldes elektriküttega (79% võit), hooajaline kasutegur SCOP on seejuures 4,7. Tegemist on parima tulemusega
http://www.maasoojuspump.com/

[Külaline]

Liialt hale reklaam.

[Külaline]

Maja, mille aastane energiakulu on 24 200 kWh (pinda ca 180m², soojuskoormus ca 10-12kW) ja kasutusel on põrandaküte säästab NIBE F1255-16 maasoojuspump 19 000 kWh aastas võrreldes elektriküttega (79% võit), hooajaline kasutegur SCOP on seejuures 4,7. Tegemist on parima tulemusega
http://www.maasoojuspump.com/

See ju päris hundilaut!
Ja kes nende numbrite õigsust kontrollis?

[Katlamiis]

[/quote]

See ju päris hundilaut!
Ja kes nende numbrite õigsust kontrollis?

Näiteks tootja NIBE on oma kodulehel http://www.nibe.eu/nibedocuments/18904/M11974-1.pdf toonud välja F1255-6 (1,5-6kW) maasoojuspumba millel on ju kõige paremad näitajad. Erakordselt kõrge efektiivsus – SCOP 5,5 Energiaklass kütmisel A+++. Ei usu, et need numbrid oleks laest võetud.
Arvan, et 180m² normaalse soojustusega majale sobib 6kW ideaalselt, jääb isegi üle.

[Külaline]

Paar protsenti siia või sinnapoole pole oluline, kindluse huvides paistab parim lahendus olema maasoojuspump piisava maakontuuriga ja mõned PV paneelid katusel, et valgel ajal oma elektriga seda pumpa ringi ajada.

Energia ei ole tulevikus enam teema, naftapumpamine läheb keelu alla, araablased ja venelased.

[Külaline]

Mis põhjusel see kasutegur nii väga pumbast olenema peaks, pigem ikka maa sees olevast kontuurist, seda ümbritsevast pinnnasest ja küttesüsteemi minevast temperatuurist?

[Katlamiis]

Mis kasu sellest energiast maa sees on kui pump seda kätte ei saa või kui saab siis ainult poole sellest mida tippklassi pump võimeline saama on (näiteks kollektor paigaldatud vesisesse savimulda)

[Külaline]

Pumbast endast ei olene suurt midagi, kasutegur oleneb sellest millise temperatuuriga maast vedelik tuleb.

[Külaline]

Paljudel tuleb talve lõpus +2 aga kui nulli lähedal tuleks siis pole ka mingit lahti, tootjad deklareerivad SCOP´i 0/35 ja 0/55. Pole mõtet kollektorit kaevata kuiva liiva sisse, sealt võib talve lõpus vedelik tulla lausa -7 ja isegi madalam

[kütja2]

See ju päris hundilaut!
Ja kes nende numbrite õigsust kontrollis?

Näiteks tootja NIBE on oma kodulehel http://www.nibe.eu/nibedocuments/18904/M11974-1.pdf toonud välja F1255-6 (1,5-6kW) maasoojuspumba millel on ju kõige paremad näitajad. Erakordselt kõrge efektiivsus – SCOP 5,5 Energiaklass kütmisel A+++. Ei usu, et need numbrid oleks laest võetud.
Arvan, et 180m² normaalse soojustusega majale sobib 6kW ideaalselt, jääb isegi üle.
[/quote]
Esimeses postituses viidatud pump on 4-16kW, kõlab palju reaalsemalt kui 1.5-6kW,selle väiksemaga on paras garaaži kütta.

[Katlamiis]

Mõnel mehel ongi garaaž 180m² ja seal sees temp +21. Mul maja 220m² ja kõva külmaga (-25) kulub keskeltläbi 3,5- 4kW tunnis koos sooja veega

[Külaline]

3,5-4 kW ei saa tunnis kuluda.

[Katlamiis]

Kuidas ei saa? Saab ikka, saab ka vähem aga siis pole tubades enam +21; +22, see kehtib 220m² normaalselt soojustatud majas

[Külaline]

Keegi tegi nalja: mitte kW vaid kWh.
Palju siis aastas kütet kulub?
(Päris jama kui kevadel peab osa puid metsa tagasi viima).

[Küülaline]

kulub keskeltläbi 3,5- 4kW tunnis

Kui ikka kilovatid ja kilovatt-tunnid on nii lootusetult sassis, siis ei ole võimalik midagi võrrelda ega arutada. kW on võimsuse ühik ja kWh energia ühik.
Kui näiteks 2 kW boiler, radikas vms kütab 2 tundi, siis on kulunud 4 kWh energiat või 200 W radikas kütab järjest 24 tundi, siis on kulunud 4,8 kWh.
Kuidas on võimalik mõista sinu väidet - kulub keskeltläbi 3,5- 4kW tunnis?

[kütja2]

Vaatasin huvipärast palju mul keskeltläbi kogu elektrikulu on, märtsi keskmine oli 3,58kWh

[Külaline]

Mul auto mootor on 55 KW, kui sellega 2 tundi sõidan, siis mootori võimsus on juba 110 kw.

[Katlamiis]

Aga minu 4kW-ne katel annab täisvõimsusel tunni ajaga välja 4kWh

[meelis11]

kulub keskeltläbi 3,5- 4kW tunnis

Kui ikka kilovatid ja kilovatt-tunnid on nii lootusetult sassis, siis ei ole võimalik midagi võrrelda ega arutada. kW on võimsuse ühik ja kWh energia ühik.
Kui näiteks 2 kW boiler, radikas vms kütab 2 tundi, siis on kulunud 4 kWh energiat või 200 W radikas kütab järjest 24 tundi, siis on kulunud 4,8 kWh.
Kuidas on võimalik mõista sinu väidet - kulub keskeltläbi 3,5- 4kW tunnis?

Ma sõnastaks selle lause nii: "tunni keskmine energiatarve on 3.5-4kW" või "ühes tunnis kulub keskmiselt 3.5-4kWh energiat". Aga ma arvan et saite aru küll mida Katlamiis mõtles, on ka kehvemini sõnastatud lauseid, kus ühiku-pededel on rohkem põhjust vinguda

[Küülaline]

ühiku-pededel on rohkem põhjust vinguda

Ma saaks aru, kui isand meelis11 buduaari või perefoorumis oma meelpaha avaldaks, aga TEHNIKAFOORUMIS on äärmiselt kohatu ja asjatundmatu kedagi vinguvaks pedeks nimetada, kui juhitakse tähelepanu valedele mõõtühikutele.
Ega sul endalgi nendes mõistetes selgust pole, kui kirjutad:

sõnastaks selle lause nii: "tunni keskmine energiatarve on 3.5-4 kW"

[meelis11]

ma mõtlesin, et see ikka EHITUSFOORUM. Ärge võtke keegi isiklikult ja solvavalt seda ühiku-pede väljendit - lihtsalt liiga tihti on näha igasugu kirjavigade ja ühikute kallal norimist. Ei olnud meelepaha, isegi rõõmus kaabut kergitav emootikon oli mul ju teksi lõppu pandud.

teie isand Meelis11

[Külaline]

kW ja kWh siin "küttesüsteemide" (ja ka elektri) alamfoorumis segi ajada on sama nagu ajada segi km ja km/h autofoorumis- saad haledalt peksa.