Ehitusfoorum

meelis11 kirjutas: ↑01 Aug 2018, 11:45 ....
Arvate et need hajutusplaadid on niisama raha teenimiseks välja mõeldud?

oma füüsikateadmistega kujutan ette, et neist võiks olla miski kasu, kui plaadi materjal oleks paks.
Aga algselt tuli keegi välja 0.4 mm plaadiga, järgmised aga sisuliselt juba puhta fooliumiga...
Olen näinud miskeid EPS plaate, kus soon sees ja foolium juba peale kleebitud.
ja küttetoru uputatakse 3/4 ulatuses villa (epsi) sisse !!!!
Või 2/3 ulatuses vähemalt. Ja see ülejäänud 1/3 töötab ikkagi ju õhkkonvektsiooni peal sest toru ise puudutab põrandamaterjali vaid ühes punktis, kui sedagi.

Tooks selle fooliumi siis juba toa põranda serva tagant põrandamaterjali ja parketi vahele - sooja muudkui tuleks... mh? ah?

ja kuidas kõlaks alternatiiv lihtsalt rohkem toru maha lapata ?

Selle soojusjaotusplaadi efektiivsust võiks mõne proovitüki peal katseliselt mõõta.
Jätaks näiteks ühe soojusjaotusplaadi panemata ja selle asemel tekitaks samas ulatuses õhuvahe.
Põranda stabiilsust see ei tohiks ju mõjutada. Pärast kütteperioodil parketi pealt mõõdaks selle koha temperatuuri?

Aga anna minna, tee omale selline katsepõrand, kus erinevad lahendused on all. Oleks huvitav tulemust teada. Ise ei hakanud katsetama ja valisin Tycroc UHP. Erinevate matejalide kokkupuutepinna kaudu liigub soojus ikkagi paremini, kui läbi õhu.

Kusjuures pm midagi sarnast olen ka teinud.
Kui vanurid ehitasid vana kooli kombe kohaselt saunamajakest,siis kaminaruumi põranda kuiva liiva peale laagide vahele surusin läbi villa paigalduse, nii u 5 cm,selle peale foolium (niiskustõkkeks ja kaabli ülekuumenemise kaitseks) ja siis fooliumi peale 5 cm õhuvahesse 10 W/m küttekaabli.

Ma ei tea, kuidas seal all nüüd niiskusrezhiim on aga jõulude ajal peale 2-kuulist kütmata olekut maale minnes saab pärast saunatamist laudpõrandal palja jalaga mõnusalt tatsata.
Vähemalt 10 aastaga pole värk ära mädanenud.

Milleks sinna vahelagedesse seda täiendavat soojusisolatsiooni topitakse kui oma majas on tegemist ju sama omaniku eluaseme erinevate korrustega vaid?
Kas poleks turgu sarnasel materjalil mis oleks mõeldud toru paigaldamise lihtsustamiseks ilma valamiseta.
Materjal ise olekski see soojusjaotusplaat?
Või saaks aru, kui tegemist oleks kahekihilise materjaliga, all sentimeeter vahtu ja peal kaks semtimeetrit soojusjaotusmaterjali, milles torusooned...

Ehh,,nüüd lobisesin patentimisväärse idee välja

meelis11 kirjutas: ↑02 Aug 2018, 16:46 ...... Erinevate matejalide kokkupuutepinna kaudu liigub soojus ikkagi paremini, kui läbi õhu.

Selle loogika järgi piisaks soojustamiseks lihtsalt õhuvahest seinas.
Aga ei piisa, villaga/vahuga välditakse õhu konvektsiooni.
Nüüd aga topime küttetoru konvektsioonivältimise materjali sisse ja hakkame sealt miski 0.1 mm paksuse fooliumiga soojust välja meelitama....?
Kilplus, kas pole?

Väike peastrehkendus.

Tuba 4x4m, Tycroci torusamm 20 cm, seega 5 toru meetril, kokku 80 m toru maas.

Toru välispind 3,14x0.016x80 =4 m2. Ehk veerand toa põrandapinnast . Aga kahjuks on seal vahel õhk, mis ei juhi soojust.....


Fooliumi ristlõikepind mis seda soojust kahelt poolt toru põranda alla transpordib, on 2x0,0001x80=0,016 m2.
Ehk põranda alla toob soojust epsi sisse pakitud alumiiniumlati ots, mille ristlõikepinnd on 4x40 cm . Fooliumiga mittekokkupuutuvat toruosa me siin ülbelt ei arvesta, sest "...... Erinevate matejalide kokkupuutepinna kaudu liigub soojus ikkagi paremini, kui läbi õhu...."



Siccuse puhul on see alumiiniumlati ots 4,5 korda pirakam.... 18x40 cm.

Kas ongi nii,et betooni (kipsi) valatud torude puhul saaksime rehkendada 30 kraadise kütteveega aga õhku ja fooliumiga epsi sisse pakitud torude puhul 40 ?

Sestap oleks ju hea kui oleks miski lihtsalt ja tolmuvabalt paigaldatav aga hästi soojustjuhtiv paigaldusplaat II korruse põrandate jaoks?

val kirjutas: ↑20 Mai 2018, 10:19 Kuna ps-ga küsitakse, siis annan lahkelt teada, et tegin konstruktsiooni: skano põrandaplaat 7mm (ei ole tingimata vajalik); 2mm pe kile; 20mm pk toru (kinnitus elektrikaabli spellidega. 7 mm plaadi tõttu vaja spelli naelad pikemate vastu vahetada); 40 mm eribetoon Cemflow. Põrandaplaadi, kile ja toru panin ise.
Hinnaks tuli 19,4 €/m2.

Miks see ei sobi?

Või näiteks http://deltatop.cz/obchod/systemove-des ... skorepina/

40mm kiht betooni lisab koormust 100kg/m2, kandevkonstruktioon peab olema projekteeritud seda taluma.

3,5 cm paksune kipsivalu on 70kg/m2 ja Cemflow 80 kg/m2. Kui kannatab kipsivalu, siis suure tõenäosusega kannatab ka eribetooni. Kahtluse korral tuleb muidugi arvutada.

Vanasti tehti vahelaed 50x150 prussist. Kuna prussi maks pikkus oli 6 m siis nii lai tuli ka tuba. Selline konstruktsioon kippus juba iseenda raskuse all läbi vajuma.
Seetõttu hakati vahelagedes kasutama liimpuitu.
Mina olen näinud et 200 mm prussidest vahelaele + OSB lasi ehitaja 8 cm betooni peale (vist ilma arvutamata) ning seni see püsib.
Kui vahelagi on nõrk siis tuleks liimpuidust talasid vahele panna või kuidagi teisiti lage toestada. Vastasel juhul on eriti kerged ja vastupidavad materjalid kasutusel näiteks NASA ja teiste sarnaste tegijate poolt. Ainut hinnaklass on veidi teine.
Kui torudes on 30C asemel 40C vesi ning soojuse ülekanne põrandalt tuppa halb siis on küttearve suurem.

Soojusjuhtivus W/(mxk)
betoon soovituslik 1,6 min 0,92 maks 2,02
kips 1,6 1,29 2,8
õhk 0..20C(näiteks) 0,02 0,02 0,03

Põhimure pole purunemine, vaid läbivajumine - eriti puitprussid painduvad ning see süveneb aja jooksul. Alumise korruse laed hakkavad kaarduma, võib pragusid tekkida jne.
Betooni- ja kipsivalu pole ainsad variandid, võib ka Al-profiili kasutada, sel moel saab ehitada kordades kergema, lisaks veel inertsivaba ning lisaplekki kasutades parema soojusjuhtivusega vesipõrandakütte.

xil kirjutas: ↑03 Aug 2018, 13:06 Põhimure pole purunemine, vaid läbivajumine - eriti puitprussid painduvad ning see süveneb aja jooksul. Alumise korruse laed hakkavad kaarduma, võib pragusid tekkida jne.
Betooni- ja kipsivalu pole ainsad variandid, võib ka Al-profiili kasutada, sel moel saab ehitada kordades kergema, lisaks veel inertsivaba ning lisaplekki kasutades parema soojusjuhtivusega vesipõrandakütte.

kes keeleab teha korralikku vahelage küttetorud võib ka põrandakipsi ribade vahele paigaldada ja kipsivaluga ainult sooned üle käia . tuleb väga hea ja kergem kui täisvalu põrand.

Ma olen isegi korra näinud kipsiribade vahele ilma al.profiilita paigaldatud torusid. Teine rats oli veel tehtud - segamissõlme pealt oli kokku hoitud, vesi jooksis torudesse otse akupaagist.
Lisaks sellele, et see põrand sooja ei andnud, oli ta laminaatparketi peeti keeranud..

xil kirjutas: ↑09 Aug 2018, 10:22 Ma olen isegi korra näinud kipsiribade vahele ilma al.profiilita paigaldatud torusid. Teine rats oli veel tehtud - segamissõlme pealt oli kokku hoitud, vesi jooksis torudesse otse akupaagist.
Lisaks sellele, et see põrand sooja ei andnud, oli ta laminaatparketi peeti keeranud..

no pornot oleme kõik telekast näinud , see ei tähenda, et korrektselt teostades ei saa küttesüsteemi paika. Kõike saab ise teha, ka neid alumiiniumplekist profiile hajutite jaoks, kui endale press valmistada , ka siit foorumist on hajutusplaatide isetegemise video läbi käinud. Kui ise teha ei oska tuleb seda kallist m2 hinda välja köhida või lõpetada pornostaarina.

ebayst (UK-st konkreetselt) ostes tuleb 0,45mm paksuste plaatide m2 hind odavam, kui kohalikult turult Al-lehti ostes ja jääb pressi tegemise lõbu ära. Kui plekk juba niikuinii olemas, siis teine asi.

Kes kipsiribadega on teinud või ise al plekist hajutusplaate teinud vms võiks välja tuua mis m2 hind tuli, oleks nagu teemakohasem või nii.

val kirjutas: ↑09 Aug 2018, 13:12 Kes kipsiribadega on teinud või ise al plekist hajutusplaate teinud vms võiks välja tuua mis m2 hind tuli, oleks nagu teemakohasem või nii.

Siis tuleks kirja panna materjalide ja tellitud teenuste hind + töötundide arv, kuna erinevad inimesed hindavad oma töötunni maksumust väga einevalt.