Ehitusfoorum

Küsimus suurele ringile.

Õhus on hetkel probleem - kas panna õhk-vesi soojuspump või maaküte?

Maja on ehitusjärgus(hetkel vundamendi ehitus) -ühekorruseline, 120m2 ja energiamärgis C.

Oskab keegi head nõu anda? Plusse ja miinuseid välja tuua? Kuidas on kulud jms?

Ette tänades

Kui maad on ja pinnas sobilik, siis maaküte.

Mõlemad on head variandid kui tahad suuri elektriarveid saama hakata.

Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2017, 21:59 Mõlemad on head variandid kui tahad suuri elektriarveid saama hakata.

Milline mugavusküte odavam on?

Kas mugavus peab odav olema?

Njaa, ei tasu ennast elektrist nii sõltuvaks ka teha, et kui elekter ära on, siis istud külmas. Samuti elekter tulevikus ei lähe mitte odavamaks, vaid kallimaks. Soojuspump võtab päris palju elektrit, selle peale millegipärast paljud ei oska tullagi ja pärast on üllatunud varasemaga võrreldes kordades suuremate elektriarvete üle.

nopump kirjutas: ↑28 Mär 2017, 22:42 Njaa, ei tasu ennast elektrist nii sõltuvaks ka teha, et kui elekter ära on, siis istud külmas. Samuti elekter tulevikus ei lähe mitte odavamaks, vaid kallimaks. Soojuspump võtab päris palju elektrit, selle peale millegipärast paljud ei oska tullagi ja pärast on üllatunud varasemaga võrreldes kordades suuremate elektriarvete üle.

Inimesele, kes soovib autot osta. pole mõtet soovitada jalgratast (sest see on odavam üleval pidada).
Milline mugavusküte siis soodsam on?

Maasoojuspumbaga juba 12 aastat rahul.

Suuresti sõltub soojuse edasikandja valikust see lõplik kütteseadme valik.

Kas maja tuleb üksikusse kohta või keset linna? Viimaste talvedega on ÕV kindlasti soodsam olnud kui maaküte.
kui keset linna siis paneks ÕV, maal elades tahaks linnulaulu ka kuulata.
Sellest ÕV mürast enne aru ei saa,kui lähed tuulevaiksel hommikul kell 5 õue, linnud laulavad jne ja siis hakkab üks mürin pihta

nopump kirjutas: ↑28 Mär 2017, 22:42 Njaa, ei tasu ennast elektrist nii sõltuvaks ka teha, et kui elekter ära on, siis istud külmas. Samuti elekter tulevikus ei lähe mitte odavamaks, vaid kallimaks. Soojuspump võtab päris palju elektrit, selle peale millegipärast paljud ei oska tullagi ja pärast on üllatunud varasemaga võrreldes kordades suuremate elektriarvete üle.

Väga õige tähelepanek, kui osta elektri asemel küttepuid, on elektriarve kindlasti palju väiksem, lihtsalt investeerid selle raha teise kohta. Puude jaoks peaks jällegi kauni kuuri ehitama krundi äärde.
Riskide maandamise seisukohalt peaks loomulikult ka plaan B olema juhul kui pump katki läheb või pikem elektrikatkestus on.

siimsusi kirjutas: ↑29 Mär 2017, 00:14

nopump kirjutas: ↑28 Mär 2017, 22:42 Njaa, ei tasu ennast elektrist nii sõltuvaks ka teha, et kui elekter ära on, siis istud külmas. Samuti elekter tulevikus ei lähe mitte odavamaks, vaid kallimaks. Soojuspump võtab päris palju elektrit, selle peale millegipärast paljud ei oska tullagi ja pärast on üllatunud varasemaga võrreldes kordades suuremate elektriarvete üle.

Inimesele, kes soovib autot osta. pole mõtet soovitada jalgratast (sest see on odavam üleval pidada).
Milline mugavusküte siis soodsam on?

Maasoojuspumbaga juba 12 aastat rahul.

Kas on ka aimu kui palju sö need elektriarved siis maakütte ja õ-v soojuspumba vahel erinevad?

Külaline kirjutas: ↑28 Mär 2017, 21:59 Mõlemad on head variandid kui tahad suuri elektriarveid saama hakata.

Mis olid viimase aasta elektriarved mõlemal juhul siis kui oskate nii öelda?

Erinevad külmal talvel ca 30% õhk-vesi kahjuks. Õhk-vesi pump on rohkem temperatuuritundlik, kuid esialgsed paigalduskulud on soodsamad.

Kommentaariks trollidele ja küttepuufännidele: Kas te kavatsetegi elu lõpuni kõik asjad taandada ainult hinnast lähtuvaks? Kas oma aeg/mugavus ei maksa teie jaoks midagi? Kas on siis tõesti nii kihvt iga aasta jamada küttepuude või muu tahkeküttematerjaliga ja samas olla katlakütja rollis? Selge see, et on igasuguseid automaatikaid ja akumulatsioonivariante olemas, kuid ka need ei vabasta lõpuni mingit sorti kütmisest/hooldusest (nt. pellet) ega ka arvetest, mida tuleb kokkuvõttes toasooja eest välja käia? Kas ikka tuleb nii palju odavam, et on vaja igas teemas kraaksuda, kui kallis on elekter ja kui suured arved tulevad?
Enda nahal olen nüüd olude sunnil järgi proovinud mugavusküttelt (korteri keskküte) üle minna halupuu ahju ja tahkeküttekatlaga majale üle minna.
Tulemus: jah, tuleb küll veidi odavam, kuid katlakütja ja puudetassija amet ei paku pinget. Lisaks see, et talvisel ajal kodust kauaks ära minna ei saa. Hetkel käivadki jõudumööda tööd, et süsteemi parendada ning automatiseerida.
Ei julgeks küll soovitada, et kütke kõik puude või muu tahkeküttega - see on sigaodav ja mugav. Ei ole.

Teemaalgatajale - kui on pigem väiksemat sorti maja (nt 100 ruutu), siis ei joonistu maakütte säästlikkus õhk-vesi kõrval kuigi hästi välja. Mida suurem köetav pind, seda suurem protsentuaalne kokkuhoid küttekulult maakütte kasuks. Mõlemad süsteemid on head, kuid jah, alati tasuks jätta variant sooja saamiseks ka selleks puhuks, kui elekter juhtub ära minema.

Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2017, 12:37Kas te kavatsetegi elu lõpuni kõik asjad taandada ainult hinnast lähtuvaks? Kas oma aeg/mugavus ei maksa teie jaoks midagi

pigem on see jutt sellepärast, et inimestena me peame ikkagi arvestama oma elus sellega, et heaolu ei ole kestev nähtus (vaid ajutine ja sõltuv inimese töövõimest, inimsuhetest ja ümbritsevast keskkonnast) ja sellest tulenevalt ei saa meie kliimas ja olukorras kus heaolu ei ole iseenesest mõisteav (vaesus, töötus, tervisehädad, sõda, elektrikatkesutsed jne) inimesed hakkama ilma eluasemeta milles puudub sõltumatu küttelahendus st lahendust mida saab ilma teenustepakkujateta käidelda igaüks kellel käed küljes, sest asjaolude kokkulangemisel ei pruugi olla teenuste jaoks ressursse või teenustepakkujaid, teenust jne.

ja kui sealt jõuda hinnani, siis topelt süsteemi tagamine mugavuse pärast ongi väga kulukas , välja tuleb käia rohkem või topeltraha. Mugavust saavad lubada endale need kellel selleks raha on olemas.

Keskmise sissetulekuga Eesti inimesele jäävad need lahendused kättesaamatuks või vähendab sellele mugavusele kulutamine paratamatult mugavust teistes eluvaldkondades.

kõik lahendused on väga head kui sooja tuppa annavad.

Siin teemas käib jutt teemal õhk-vesi või maaküte. Milleks hakata ajama kõrvalist sousti keskmisest eestlasest, sõjast või jumal teab millest.
Viimase jutu loogika oleks siis selline: maja ehituseks julgen 30a. laenu võtta, kuid küttesüsteemi teen endale võimalikult ebamugava, sest äkki juhtub tulevikus midagi halba.
Igaüks ju saab aru, et kasulik on jätta alternatiivküte selleks momendiks, kui elekter juhtub ära minema vms.
Pealegi, kui peakski midagi ebameeldivat juhtuma, saab alati väiksema/soodsama eluaseme peale üle kolida. Sunnismaisus ei ole meil tänapäeval aktuaalne enam.

Külaline kirjutas: ↑29 Mär 2017, 13:11 Siin teemas käib jutt teemal õhk-vesi või maaküte. Milleks hakata ajama kõrvalist sousti keskmisest eestlasest, sõjast või jumal teab millest.
Viimase jutu loogika oleks siis selline: maja ehituseks julgen 30a. laenu võtta, kuid küttesüsteemi teen endale võimalikult ebamugava, sest äkki juhtub tulevikus midagi halba.
Igaüks ju saab aru, et kasulik on jätta alternatiivküte selleks momendiks, kui elekter juhtub ära minema vms.
Pealegi, kui peakski midagi ebameeldivat juhtuma, saab alati väiksema/soodsama eluaseme peale üle kolida. Sunnismaisus ei ole meil tänapäeval aktuaalne enam.

Samuti olen kuulnud et paarikümne aastapärast ei lubatagi enam muud kütet panna ...

Ühesõnaga sain palju targemaks. Suur aitäh ja nagu aru saan ,siis minu ehitusjärgus väikest tüüpi majale ei ole olulist vahet kumb paigaldada. Ning just valin emma-kumma vahel, sest olen pool elu katelt kütnud ja tõesti ei viitsi koju tulles kütma hakata või külmas lõdiseda- mugavus ennekõike

Vahe tuleb sisse juhul kui väljas läheb piisavalt külmaks. Kui siis lisaks ahju kütta ei taha, pane maaküte.

Valida tuleks mõistlik lahendus st mis enda arvates on parim.
Tehnilised andmed on üks asi kuid investeering teine oluline tegur.
Kui omal on maapinda ja vabasid rahalisi vahendeid siis maaküte.
Kui raha napib siis on olenemata sobivast maapinnast mõistlikum väiksem investeering ehk õhk-vesi soojuspump.
See on ühel eelkirjutajal väga õige et mida suurem maja, seda mõistlikum on maaküte.
Kuid need on ikka väga erinevad asjad, kas uus soojapidav 100m2 elamu või ligi 300m2 kunagi ehitatud maja.
Muideks ka lihtne 10 kw õhk-vesi vähendas sellel talvel suurema maja tahke kütuse kulu üle 50%.
Ehk lahendusi on seinast seina.
Üldises mõttes on hea soojustus ja radikate asemel põrandaküte pool eeltööst et saada paremat tulemust.

ÕV-ga elektri kulu aastas oli 1400 eur, tuttaval sarnases maasoojuspumbaga majas 1600 eur.

õhukütja kirjutas: ↑29 Mär 2017, 17:03 ÕV-ga elektri kulu aastas oli 1400 eur, tuttaval sarnases maasoojuspumbaga majas 1600 eur.

Kuis suur see maja on? Minu tuttaval 180m2 ja puhas elektriküte ja kulu küttele on ligi 12000kWh aastas. Maasoojuspumbaga peaks kulu ikkagi neli korda vähemalt madalam tulema

Olen`d ikka... 4 korda. Seda võibolla ideaaljuhul kui pole korralikku talve ja samas pinnas on maasoojuspumba jaoks hea. Reaalselt on harilikult 2...3 vahel.

Elektriküte maakütte vastu vahetades, jättes samad radikad, ei tohiks küll 4 korda erinevus tulla tarbimises.

Külaline kirjutas: ↑01 Apr 2017, 22:25 Olen`d ikka... 4 korda. Seda võibolla ideaaljuhul kui pole korralikku talve ja samas pinnas on maasoojuspumba jaoks hea. Reaalselt on harilikult 2...3 vahel.

No sell juhul tuleks ka puhas võit üle 1000€ aastas. Radikate temp. kõva külmaga üle 50 pole tõusnud vähemalt selle tuttava jutu järgi. Olen tähele pannud, et tall tubades mingid 8 ribilised alumiinium radikad

"Puhtast võidust" hakkame ikka rääkima heal juhul 10+ aasta pärast, arvestades pumbasüsteemi hinda.

Külaline kirjutas: ↑01 Apr 2017, 20:33

õhukütja kirjutas: ↑29 Mär 2017, 17:03 ÕV-ga elektri kulu aastas oli 1400 eur, tuttaval sarnases maasoojuspumbaga majas 1600 eur.

Kuis suur see maja on? Minu tuttaval 180m2 ja puhas elektriküte ja kulu küttele on ligi 12000kWh aastas. Maasoojuspumbaga peaks kulu ikkagi neli korda vähemalt madalam tulema

Oleneb maja soojapidavusest. Mul pinda ca 220 m2. Aastane küttekulu (maasoojus, põrandakütted) - on 16 kWh/m2. Koos vee soojendamisega 4 inimesele 23-24 kWh/m2. Olen arvutanud, et KUI scop on 3 (täpselt ju ei tea) siis tasub 8000€ alginvesteering mugavusküttesse end ära umbes 6 aastaga. Võrreldes otse-elektriküttega.