ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Mida arvata?
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Mida arvata? » 15 Mär 2018, 16:35

Plaan maaküte paigaldada kuna krundi pinnas selleks väga hea. Pinnas 30cm muld siis liiv ja 1.4m sügavusel tuleb vastu savi ning savipealne jookseb kiirelt vett täis. Kuna 3000m2 krundil kasvas algselt palju puid siis on samuti mure kändudega. Seoses sellga oleks plaan lasta 400m2 alal liiv kuni savini välja kaevata, kännud savisele pinnasele laiali laotada, toru augu põhja kändude vahele laiali kerida ning auk mulla ja väiksema puusodiga tagasi kinni ajada. Teadaolevalt tekib puidu lagunemisel komposti efekt ja sellega eraldub aja jooksul pinnases hulk soojust. Boonuseks saaks ka hulga liiva ja muidu vaese mullapinnasega krundile tekiks hea viljaka mullaga ala.
Tundub justkui winwin plaan aga kas kõik on nii roosiline...
Maja ise väike 100m2 põrandaküttega ja ilmselt suurt kontuuri ei vajaks, saaks ehk ühe kontuuriga hakkama?

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Mär 2018, 17:28

Niisama oma tahtmise järgi seda liiva sealt vist välja "kaevandada" ei või?
Millega praegu kütad ja palju kütet aastas kulub?

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 15 Mär 2018, 17:52

400 m2 1.4 m sügavuselt teeb 560 kantmeetrit liiva .

Palju kalluri koormasse mahub? 10 kanti ?

Ja kust sa 560 kanti puusodi kavatsed saada... ?

Adlolf
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 291
Liitunud: 18 Jaan 2014, 13:03
On tänatud: 9 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Adlolf » 15 Mär 2018, 21:06

külastaja 8 kirjutas:
15 Mär 2018, 00:04
Adlolf kirjutas:
14 Mär 2018, 14:47
Küttevee läbivoolu vähendamine, selleks et suurendada küttevee sisse-välja temperatuuride vahet, langetab ka radiaatorite võimsust mitte ei suurenda. Radiaatorite võimsus on võrdeline temperatuuride vahe ja vooluhulga korrutisega.
Soojuspumba effektiivsuse sõltuvust küttevee läbivooluhulgast vaata menüüst ( hetke SP tarbimine ...A (...W).
Kui radiaator saavutab läbivooluga näiteks 500 l/h küttegraafikuga etteantud temperatuuri, siis edasine vooluhulga tõstmine ei suurenda võimsust. Elektriga võrreldes, kui panna 40w lambile jämedamad juhtmed, ei muutu see 60w-sek. Radiaatori küttevõimsus on tema temperatuuri ja pindala korrutis.
Tõe kriteerium on praktika. Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria.
külastaja 8 kirjutas:
10 Mär 2018, 19:04
Põhimõtteliselt võib pumba ju ka kiiremini käima ja vett ainult näiteks 1 kraadi võrra soojendada. Kas on mingi soovituslik kiirus, ei tea.
Jäta meelde toatermomeetri näit. Keera tsirkulatsioonipumba lüliti eelviimasesse asendisse.

Sina arvad: radiaatorite võimsus ei suurene ja temperatuur toas ei tõuse.

Mina arvan: radiaatorite võimsus suureneb ja temperatuur toas hakkab tõusma.

Mida arvata?
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Mida arvata? » 15 Mär 2018, 21:59

Maja on ehitusjärgus ja krundil kännumaterjali tõesti väga palju. Eks väljakaevatava mahuga saab ses suhtes mängida, need mahud oleks muidu tõesti ulmelised. Peab uurima võibolla pole vesises pinnases kollektori toruga vaja meetrist vahet hoida, saab väiksema maaalaga hakkama. Savini paljaks siis ei kooriks, võtaks niipalju et kännud mullaalla saaks ja pinnas tasa jääks, toru enda kaevaks kraavides muidugi sügavamale vastu savi.
Aga põhiline miks kirjutasin oli, et uurida kas selline paigaldus pumba tööd kuidagi ei sega. Iseenesest selline lahendus, et lagunev materjal torude peal lisa sooja toodab on päris huvitav. Osad kütavad isegi kasvuhooneid sedasi, et hoone põhjaseina vastas on mingi suur lehehunnik vms, torud sees ja vent tõmbab sooja kasvuhoonesse :grin:

külastaja 8
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas külastaja 8 » 15 Mär 2018, 23:13

Adlolf kirjutas:
15 Mär 2018, 21:06


Mina arvan: radiaatorite võimsus suureneb ja temperatuur toas hakkab tõusma.
Palun seleta, mida Sa radiaatorite võimsuse seerenemise all õieti mõtled?
Radiaatorid on juba praktiliselt sama soojad, kui soojusvahetist tulev etteantud temperatuuriga vesi ja sellest soojemaks minna ju ei saa. Mis siis paremaks muutub, kui neist 4 korda rohkem vett läbi pumbata?
No hea küll, oletame, et 10 radiaatorit on pandud üksteise järele ritta: Esimesse läheb soojusvahetist 45 kraadine vesi ja viimasest tuleb soojusvahetisse 40 kraadine (5 kraadi ongi soovitatuslik vahe) Kui nüüd vett rohkem läbi pumbata, siis tõesti on võimalik seda 5 kraadist vahet vähendada ja seega viimaste radiaatorite temperatuuri veidi tõsta - kas seda pidasid silmas?

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 16 Mär 2018, 07:22

Näiteks kui läbivool on 100 l/h ning temp peale 60 C ja tagasi 50 C. Kui nüüd läbivool on 300 l/h ja tagastuv temp läheb 55 C peale, siis järelikult viimasel juhul annab radiaator ~600 W rohkem välja. Nii lihtne ongi. :wave:

Adlolf
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 291
Liitunud: 18 Jaan 2014, 13:03
On tänatud: 9 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Adlolf » 16 Mär 2018, 21:27

külastaja 8 kirjutas:
15 Mär 2018, 23:13
Adlolf kirjutas:
15 Mär 2018, 21:06


Mina arvan: radiaatorite võimsus suureneb ja temperatuur toas hakkab tõusma.
Palun seleta, mida Sa radiaatorite võimsuse seerenemise all õieti mõtled?
Radiaatorid on juba praktiliselt sama soojad, kui soojusvahetist tulev etteantud temperatuuriga vesi ja sellest soojemaks minna ju ei saa. Mis siis paremaks muutub, kui neist 4 korda rohkem vett läbi pumbata?
No hea küll, oletame, et 10 radiaatorit on pandud üksteise järele ritta: Esimesse läheb soojusvahetist 45 kraadine vesi ja viimasest tuleb soojusvahetisse 40 kraadine (5 kraadi ongi soovitatuslik vahe) Kui nüüd vett rohkem läbi pumbata, siis tõesti on võimalik seda 5 kraadist vahet vähendada ja seega viimaste radiaatorite temperatuuri veidi tõsta - kas seda pidasid silmas?

Radiaatori võimsuse suurenemine toimub radiaatori keskmise temperatuuri tõusu tõttu. Mida suurem on temperatuuride vahe seda väiksem on radiaatori võimsus.
külastaja 8 kirjutas:
10 Mär 2018, 19:04
Peale- ja tagasivoolu vahe on 5 kraadi, kui tsirkulatsioonipumba lüliti on esimeses asendis. Nii kui natuke edasi keerata, väheneb temperatuuride vahe 3 kraadini jne.
Mul ka veike palve: palun suurenda pumba kiirust kuni temperatuuride vaheni 1 kraad ja toatemperatuuri reguleeri küttekõveraga.
külastaja 8 kirjutas:
14 Mär 2018, 11:23
veepumba kiirus seatud selline, et küttevee sisse-välja temperatuuride vahe oleks 5 kraadi. Toatemperatuuri seatakse ikka juhtpaneeli pealt või puldiga, mitte pumbaga. Küttekõver on 0,9, toatemperatuuri 2 kraadise nihkega üles poole, et pakutud 20 asemel oleks 22

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 16 Mär 2018, 21:41

0,9 küttekõver annab tunnistust suht stast soojustusest. :hello:

Jeekim
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Jeekim » 19 Mär 2018, 12:54

Kändude ja puitmaterjali maasse jätmine pole kõige targem mõte. Vanaisa ei viitsinud paarkümmend aastat tagasi juurimisega vaeva näha ja saagis kümmekond sentimeetrit allapoole maapinda puud maha ning kattis õhukese mullakihiga. nüüd kui kõdunemisprotsess on oma tööd tegemas, hakkavad kändude kohad sisse langema ja viimastel aastatel on olnud vajalik nende lohkude täitmine + murukamara taastamine. Peenema sodi matmine ei tohiks niipalju probleeme tekitada, aga taadi poolt maha võetud puud olid üle poole meetrise läbimõõduga...

Muki
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Muki » 28 Mär 2018, 21:58

Mul on õhk-vesi, pinda ca 140 m2, kõik põrandaküttega, kahekorruseline uus maja viilkatusest katuslaega. Sooja 50-kraadist vett tarbime ca 7m3 kuus, toa temperatuur ca 24 kraadi. Aastane kulu küttele ja soojale veele ca 9200 kwh. Maaküttega oleks tõenäoliselt ca 6000-7000. Investeering kütteseadmesse ca 6000 eurot.

wtf-
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas wtf- » 28 Mär 2018, 22:14

Kui soojuspump enam-vähem ok COP-ga töötas, tuleb energiakuluks ligi 200 kwh/m2/aastas. See oleks nagu D energiaklass, väga stt ju, nagu veneaegsel paneelmajal. :eek:

meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 330
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 8 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas meelis11 » 28 Mär 2018, 23:58

Kuidagi palju jah uue maja kohta, loogilisem oleks, kui see oleks kogu elektrikulu, mitte ainult küte ja soe vesi. Aga äkki ongi 10+ aasta tagune "uus", mille energiamärgis on D?

külaline9
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas külaline9 » 29 Mär 2018, 12:13

Kuidagi palju jah.Mul praktiliselt samasugune maja(160m²)ja 2017 a.kogu maja elekter 8400kw/h(vent.valgustus,el.keris jne.)toas ka 23-24°.

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4283
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 60 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 29 Mär 2018, 12:58

külaline9 kirjutas:
29 Mär 2018, 12:13
Kuidagi palju jah 8400 kw/h
See on tõesti meeletu, kui iga jumala tund on 8400 kW võimsus taga.

külaline9
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas külaline9 » 29 Mär 2018, 13:40

Küülaline kirjutas:
29 Mär 2018, 12:58
külaline9 kirjutas:
29 Mär 2018, 12:13
Kuidagi palju jah 8400 kw/h
See on tõesti meeletu, kui iga jumala tund on 8400 kW võimsus taga.
milles nagu uba?

plb
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 234
Liitunud: 01 Jaan 2016, 11:44
Asukoht: Vlj
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 10 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas plb » 29 Mär 2018, 15:51

kWh - kilovatt-tundi
kW/h - kilovatti tunnis - absurdne ühik

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 29 Mär 2018, 16:49

Mõned targad kasutavad ka sellit ühikut, nagu kwh/h :wave:

Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4283
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 60 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Küülaline » 29 Mär 2018, 17:48

Sellisest ühikust saab jagu murru taandamise abil - kWh/h = kW - jääb järele võimsus.

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 01 Apr 2018, 14:32

külaline9 kirjutas:
29 Mär 2018, 12:13
Kuidagi palju jah.Mul praktiliselt samasugune maja(160m²)ja 2017 a.kogu maja elekter 8400kw/h(vent.valgustus,el.keris jne.)toas ka 23-24°.
210 m2, maasoojuspump, tagastav vent, PUUkeris. Kogu maja kulutab 8500-8700 kWh aastas.

aivar00
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 227
Liitunud: 23 Nov 2007, 20:33
On tänatud: 1 kord

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas aivar00 » 02 Apr 2018, 16:10

Olen ka selle üle juurelnud. Eelmisel elamisel oli maaküte. Töötab tänaseni (s.o. 9-s aasta).
Talvisel ajal oli maakontuuri temperatuur ca 1-2kraadi vahel, suvel, kui pump tootis ainult sooja tarbevett ja küttis märgruumide põrandaid oli temperatuur 4-5 kraadi. Arvestades, et viimastel aastatel on meil õues pool või rohkemgi talve + 1-2 kraadi, ülejäänud ajal veelgi rohkem, siis scopi järgi peaks õhk-vesi kevadel-suvel-sügisel tarbevett ja majast rõskuse peletamiseks väheke sooja tootes kasulikum olema... Kui majas on olemas ka ahi-pliit, siis suuremate külmadega vahest puid ahju alla visata kah päris hea. Tutika elamise ehitamisel aga arvan, et kui on kõik põrandaküttel, siis ei tohiks meie kliimasoojenemise perioodil olla suurt vahet. Põhimõtteliselt saaks vahe välja arvutada kui viitsimist on. Meie aasta keskmised temperatuurid ju olemas.

Selle kännuteemaga aga ma ei nõustuks. Kui maakütet endale paigaldasin uurisin, et mida märjem pinnas seda paremini sooja juhib. Enamus soojast tuleb sul ju maa seest aga mitte kännust. Pealegi peab maapind 1 m paksuselt (mis on maakollektori paigaldamise standardsügavus) saama suvel ka soojeneda. Puit aga teadupärast sooja ei akumuleeri. Ja külmas pinnases peatub ka kõdunemisprotsess. Ehe näide komposter. Tahad kändudest lahti saada -kaeva lihtsalt auk ja mata maha, põleta ära või vii jäätmejaama.

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 03 Apr 2018, 16:57

Jõuame jälle välja sinna, et palju maksab see kombineeritud seade- maa/õhk/vesi pump?
Kui palju lühema kontuuriga võiks sellise puhul majandada?

Siis tekkis veel spiraalkollektoreid vaadates mõte, et kas neid ei tasuks täiendada iga spiraali keskele sadevett juhtiva toruga?.
Kui maja katus on näiteks 100 ruutu ja sillutist on 200 ruutu (minul on ) siis koguneb aastas 300 x 0.7 = u. 200 kuupmeetrit sademeid. Oletame, et pool nendest on soojemad kui mahajahutatud pinnas?
100 kuupi sooja vett ?
Ümberlülitamiseks vaja miski hargnemiskaev , kus lased imbtorule sügisel siibri ette ja suunad külmad vihmad teise torusse ???? :scratch:
Kevadel tõmbad jälle eest ära???
:good:

Kerly24
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 3
Liitunud: 27 Aug 2018, 14:01

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Kerly24 » 09 Sept 2018, 19:24

Kumba kütet paigaldada kas õhk-vesi või maasoojuspump?Maja 140 ruutu ühe korruseline ja küte tuleb põranda alla?Samuti kui kõvasti õhkvee pump õues müriseb?Palju elektrikulu kuus?

Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 7317
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 150 korda

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Kalvis » 10 Sept 2018, 09:29

Maasoojuspump on igakuise küttekuluga soodsam aga kallim paigaldada võrreldes õhk-vesi. Üldiselt on maasoojuspump tasuvam aga ise pead ka käpp olema, et sulle paigaldusfirmade poolt kott pähe ei tõmmataks (või läkiläki varvasteni)

Külaline
külaline

Re: ÕHK-VESI VÕI MAAKÜTE

Lugemata postitus Postitas Külaline » 10 Sept 2018, 10:01

Kerly24 kirjutas:
09 Sept 2018, 19:24
kui kõvasti õhkvee pump õues müriseb?Palju elektrikulu kuus?
Pumbad ja kõrvad on erinevad! Elektrikulu oleneb maja soojapidavusest ja veel paljudest asjadest. Nt sellest kui palju aknapinda lõunasse on, kui palju sooja vett kuus kulub ja milline on vent.

Vasta