soovitage küttelahendust

[JustJust]

Tere,
Otsin optimaalset küttelahendust 140m2 köetava pinnaga 2-kordsele eramule. Tehtud on termopildistamine, soojapidavus on hea.

Maja on ehitatud 2008. aastal ja hetkel on kütmiseks järgmised võimalused:

1. Kaminahi (see on olnud hetkel peamiseks kütteallikaks. 24h jooksul kulub u korvitäis + tsipa peale, 30-40 cm pikkust halgu).

2. Õhk-õhk-soojuspump -selle kasutamiseks on tekkinud vajadus, kui temperatuur on alla 0 kraadi (Fujitsu Arctic AWYZ-14LBC)

3. Põrandaküte (tuulekojas – 4m2 ning vannitoas 7m2 – need on talvisel ajal sisselülitatud). Lisaks on põrandaküte ka köögis (10m2 ) ja ülemise korruse vannitoas, kuid nendes ruumides seda sisse ei ole lülitanud.

4. Elektriradiaatorid - peamiselt kasutusel ülakorruse magamistoas alates miinuskraadidest ning teistes ruumides, kui välistemperatuur on alla -15-20 kraadi (oleme mere ääres, neid ilmasid ei ole siinkandis palju).

Miks olemasolev küttelahendus ei ole rahuldav – oleme soojalembesed inimesed ning ahikütet peamise kütteallikana kasutades on sooja õhu jaotus väga ebaühtlane, eriti häiriv on jahedus põrandal. Temperatuur toas (põrandast ca 1,5 m kõrgusel ) on ca 21 kraadi, kuid õhujaotuse eripärast tulenevalt tundub siiski üsna jahe. Ja ka niiskustase on üsna kõrge.

Õhk-õhk-soojuspump küll veidi leevendab olukorda, kuid pidev kohin ja mühin siseruumis on häiriv ja ei sobi meile üldse.

Lisaks soojuspumbale ja põrandakütetele vannitoas ja tuulekojas talvisel perioodil, on üks suuremaid elektritarbimise allikaid ka ilmselt 200l boiler Thermor.
Lisan praeguse elektritarbimise: kõige külmematel talvekuudel (näiteks käesoleva jaanuar – u 1200 kWh; suve kõige soojemal ajal 450 kwh; kevadel-sügisel-leebematel talveilmadel – 600-800 kwh).

Küsimus – millised küttelahendused tuleksid kõne alla ja oleksid otstarbekad, et eelmainitud küsimusi lahendada? Hetkel ei olegi ilmselt küsimus niivõrd uue investeeringu tasuvusajas, kuivõrd igapäeva elu mugavusel. Valmis oleksime sõltuvalt lahendustest investeerima koos võimalike ümberehitustöödega ca 6000- 8000 euri +/-.
Ideaalis eelistaksime põrandakütet (ma saan aru, et üks põhilisi alternatiive selle tarb eks oleks õhk-vesi soojuspump, kuid olen avatud ka muudele mõtetele) – soojusega seotud prioriteedid on pigem esimesel korrusel, valmis olemasoleva põranda lahti võtma. Kuid küsimus on – kas põrandakütte torustikku (näiteks õhk-vesi soojusupumba korral) on üleüldse võimalik planeerida majja, kuhu seda algselt planeeritud ei ole ning kui palju lisainvesteeringut selline asi nõuaks? Kuna ei ole ise kaugeltki ehitusalaselt asjatundja, siis lisan maja projektist väljavõtte, mis ehk annab tingimustest aimu – I korruse põrand – pinnasele rajatud betoonalusel põrand, soojustus vähemalt 100 mm vahtpolüstrooli. Kas sellise lahenduse korral on võimalik vesi-põrandakütet kaaluda (kas see muuhulgas näiteks eeldab mingil määral põrandapinna tõusu võrreldes olemasolevaga) või läheks see ümberehitamine põhjendamatult kalliks?
Kaaluksin ka maasoojuspumpa, kuid aed on väike ja viljapuude all, mistõttu ainuke võimalus oleks vist vertikaalne kollektor – kuid, nagu ma aru saan, on piirkondi, kuhu seda ei paigaldata (ja meie maja on vist sellises kohas - Viimsis) või?
Päiksepaneelid vist antud olukorda arvestades ei oleks lahendus, mida (lisaks?) kaaluda?

[Külaline]

Mitu kilo kaalub sinul "korvitäis + tsipa" halge?
Selle teadmise abil saab küttekulu arvutada.

[JustJust]

Vabandust ebatäpsuse pärast, ma lähtusin sellest, et need halukorvid on ühesuurused:) Aga see on ca 15 kg.

[Külaline]

Olemasolevate lahenduste loetelu on üsna vägev ja selliste erinevate soojusallikate ühtlustamine ongi üsna tülikas. Uute süsteemide lisamine mingit kokkuhoidu anda siin enam ei saa pigem lisakulu.

Eelarvet napib sul põrandakütte ja õhk-vesi pumba jaoks eriti kui pead hakkama põrandat üles võtma ja 100mm peno põranda all ei ole täna eriti pädev soojustus ja kütaksid üsna palju maapinda. Küttekulud on sul üsna tavalised sellise suuruse maja kohta ja kurtma vast ei pea.

Põrandakütet kannatab alati juurde panna, kui põranda kõrguse tõstmine probleemiks ei ole (arvestma peaks vähemalt 5cm tõusuga). Samuti kannatab alati seintele vedada radiaatorid kas elektri või veekütte omad. Võit saaks tulla siin süsteemide ühtlustamisest (n: õhk-vesi pumba ja radikate paigaldamisega kaoks vajadus ülemiste elektriradikate ja õhk-õhk pumba jaoks)

Jätsid maja joonise lisamata. Kui sul on avatud köök ja esimene korrus suuremate vaheseinteta, siis lülita köögi põrandaküte natuke sisse ja pane ventilaator toa tagumisse nurka õhku ringi ajama.

Kõige lihtsam ja odavam on lisada alumisele korrusele lisaks elektriradikad seintele ja neid kasvõi madalamal temperatuuril sees hoida , et tekiks õhu liikumine ruumis mis temperatuurid ühtlustaks, võid seda ka lihtsalt proovida võttes ülevalt radikad korraks alla või proovida ka toa nurgas puhureid/ventilaatorit mis õhu liikuma panevad.

Üks lahendus võib olla ka soojustagastusega ventilatsioonilahenduse paigaldamine mis samuti ruumis õhku liigutades temperatuurid kiiremini ühtlustab ja aitaks ilmselt lahendada ka niiskusprobleemid (norm õhuniiskus ruumis kütteperioodil 45 - 55).

Mul endal samasuur maja ja kuigi on olemas põrandakütte valmidus ei ole sellel veel kütteseadet taga ja selle soetamise tasuvus hetkel küsimärgi all. Esimene korrus on mul avatud suurem ruum 60 + 10 m2 kus hetkel ainult üks elektriradikas toa tagumises otsas ja kui külmema ilmaga hommikuti jahedust tundes lülitan köögikubu sisse mis tõmbab toas kiirelt õhu liikuma ja ühtlustab temperatuurid (nö veab sooja läbi toa köögini jne).

Kui sul täna on toas 21 kraadi (ise nii palavat ei kannatagi ja 19 on paras) ja sa õhu liikuma saad , siis võib probleem ilma suurema lammutuse või kulutuseta laheneda.

[Coolhouse]

Kuigi see põrandakütte tegemine võib olla julm töö siis julge hunt villaste sokkidega ei käi!
Kogemus on selline:
1. Ise valasin 4 cm juurde kuid põranda all on varasemast korralik soojustus.
1 m2 peale läks kuskil 3 kotti S100 segu. (ukseavad tuleb ka kõrgemaks teha)
2. Ühe uue maja ehitusel ütlesin ehitajale et II korrusel on radikate asemel parem põrandaküte. Pealegi olid aknad põrandani ja radikaid ei olnud kuskile panna. Ehitaja ütles horso ja ühel päeval pani põrandale torud ning järgneval õhtul oli segumasin ning pumbamasin kohal. Ise ajas roobiga laiali. Nii see valmis sai.

Pigem on asi ettevõtmises kinni.

Vertikaalkontuuridest ehk soojuspuuraukudest nii palju et see eelarve on väga väike.

[Prill]

Küttelahendust investeeringuna küll kuidagi käsitleda ei saa - see ikka puhas kulu on
Üks variant on pelletikamin, kui on koht kuhu korstnasse ühendada, sel juhul vaja torustikku vedada ja radikaid paigaldada.

[Koduküte]

Tere, 100mm peno on jah selline miinimum soojustuskiht millega põrandakütet paigaldada, kuid kui sokkel korralikult soojustatud, siis töötaks täiesti normaalselt. Päris suur hulk elumajadest on varustatud põrandaaluse soojustusega 100mm ja põrandaküttega. Samas küttekulud siiski madalad.
Me oleme sellisel juhul paigaldanud freesimise teel torustiku olemasolevasse põrandasse. Siis piirdub asi ainult põrandakatte vahetusega või parketi puhul on nö klick varjanti võimalik ka tagasi panna.
Soojusallikaks oleks vist kõige lihtsam paigaldada õhk-vesi soojuspump.

[JustJust]

Aitäh kaasamõtlejatele.
Alumisel korrusel on elektriradikad (õli) tegelikult ka olemas, idee need madalamal temperatuuril sees hoida, võiks olla variant katsetada + köögi põrandajasoojus ( avanevad suured topeltuksed elutuppa). Samas ei ole ma tihanud seda pikalt proovida, sest olen peljanud, et küttearved lähevad ikka kolossaalseks. Olen ajutiselt proovinud külmematel õhtutel ühe radika sisse lülitada, aga sellel sellist efekti pole olnud, et oleks mõnusalt soe toas. Mulle tundub, et radiaatorite puhul saabubki see soojaefekt mõnevõrra hiljem..?

Ma ise jäin veel sellele niiskusteemale mõtlema - väidetakse, et niiske õhk on tunnetuslikult jahedam, kui samal temperatuuril kuivem õhk. Olen ise seda tajunud näiteks võrdluses oma kontoriga, kus on keskküte ja 21 kraadi on väga ok temperatuur, kuid kodus on 21 kraadi jahe.. Võimalik, et lisaks niiskusele ikkagi ka sellest, et ahiküttega on jalad jahedas ja soe õhk ülal pool? Seega peaks seda ventilaatoriga õhuringiajamist proovima ehk ka ülalt alla suunal? Aga see eeldab samamoodi, et midagi undab, piniseb kuskil pidevalt ja ÕSP-ga vahet ju pole siis..
Aga niiskusest veel - meil on olemas selline odav elektronkell/temperatuurimõõtja, mis ka niiskustaset toas näitab. Eile mõõtsin alumisel korrusel 50%. Mis iseenesest on vist isegi soovituslikes piirides? Eile muidugi ei olnud ka välistemp. miinuses. Aga hakkasin siiski kahtlema selles niiskusnäidus, kuna vannitoas, kus kuivas märg pesu ning käisin ka dushi all, näitas see 80% (oleksin arvanud, et see on rohkem). Igal juhul ma veidi kahtlustan, et toa õhk on liiga niiske, sest miinuskraadidega tekkib akna alumistele servadele kondents.

Pelletikamina varianti ma pole kaalunud, sest mul on jäänud mulje, et see investeering võrduks juba õhk-vesi pumba paigaldamisega, aga vist siiski mitte?

Ma ise ka mõtlesin, et ehk on põhimõtteliselt võimalik freesides torud sinna paigaldada, sest põrandat ei tahaks tõsta kohe üldse, seda on hea teada, et nii tehakse. Aga kas ka oluliselt kallim?

[Külaline]

* pole vahet palju sul küttekehasi sisse on lülitatud (soovitud temp tagamiseks muidugi), arve kujuneb ikka maja soojakadude järgi. Lülita nädalaks alumine õliradikate ring küttesse ja ülemine võta vähemaks , soe tõuseb ju ülesse
* soojaeefekt on suhteline asi, kui sul on palju suuri aknaid jne siis toimub pidev konvektsioon ja õhu liikumine ja võib tunduda jahe. Kui need õliradikad on sul akende all, siis nende sisselülitamisel ei tundu enam toas nii jahe + akendelt võib kaduda kondents
* kui sul on õhksoojuspump olemas , siis on test lihtne, küta ahi ära ja hetkel millal sul tundub toas külm pane soojuspump lihtsalt täie laksuga õhku ringi ajama ilma kütteta ~30 min vms ja vaata kas õhukihtide segunemine andis soovitud tulemuse
* kui sul on vannitoas 80% , siis vahetult peale pesemist vms on see hetkeks normaalne samas peaks see olukord ventilatsiooni toimimisel kiirelt normaliseeruma , kui sul ventilatsiooni ei ole siis alusta ennem ventsüsteemi loomisest
* kui aknale tekib kondents , siis on a) halb või puuduv ventilatsioon, b) vähene kütmine all korrusel ja aknad jahtuvad maha c) liigniiske õhk (samas 50% on väga hea ja see vast ei ole probleem) d) kehvad aknad või valesti paigaldatud aknad
* mis on odav ja mis on kallis saad hinnapakkumisi küsides , kerjates (kas on kallim) pole seda mõtet teha saad "totu" maksu kohe juurde. Võid ju küsida pakkumised eraldi freesimisele ja ka lisavalule, matiga paigaldusele, kipsiribadega paigaldusele jne jne. Foorumis sulle keegi hinda ei saa ütelda, seda tehakse materjalikulu , ajakulu jne alusel ja selleks on vaja projekti.
* kui lähed põrandakütte teed, siis tasuks sama töö käigus neid küttekehade erinevusi vähendada ja ka ülemise korruse elektriradikad asendada veeküttega ja alumised elektril põrandakütte osad ühtlustada veeküttele. Sisuliselt, kui sa üldse seda kapitaalsemalt muutma või midagi lisama hakkad on tulemuse suhtes mõistlikum kogu süsteemi renoveerimine . Samas sul on ka all küttesüsteem olemas lihtsalt vaja sisse lülitada

[Laast]

Soovitaksin paigaldada õhk-vesi soojuspumba koos radiaatoritega. Kui on mõte paigaldada põrandaküte, siis tee juba suurem remont - soojusta põrand korralikult ära. Samuti tegele ventilatsiooniga - kasvõi tavalised freshid aitavad.

[Koduküte]

Julgen isegi väita, et freesimine ja juurdevalamine jääb lõppkokkuvõttes suht samasse hinda peale valamisega.

[korest]

Tere,

Pakuksin teie lahendusele ka Caleo küttekilet. Tegemist on põrandaküttega, mis töötab infrapuna radiatsiooni kaudu. Tegemist on elektriküttega, kuid valikus on mt 80W/m2 ja 130w/m2. Teile soovitaksin isegi 80w/m2 kohta. Väga lihtsalt kontrollitav, põhimõtteliselt eluaegne garantii ning vägagi soodsad arved.
Lisaks lihtne paigaldus. Ei mingit valamist ega midagi. Küttekile on 0,4 mm paks ja istub otse põranda all.
Siiamaani on kõik väga rahul olnud.

[lugeja]

Variant oleks panna pelletikatel, vesipõrandaküte. Siis on pidevalt stabiilne soe ruumides - automaatikaga saad sobiva temperatuuri paika panna.
Vesipõrandaküte võimaldab sooja ühtlast jaotust ruumides, põrandad soojad ja kodu hubane.

[Kalvis]

Kui oluline on ühtlane temperatuur siis kõige parem lahendus on vesipõrandakütet. sobib hästi õhk-vesi soojuspumbaga. Seejuures võid ahjuga kütmist jätkata (väiksemas mahus).
Nati halvem aga peaaegu sobiv on radiaatorküte - kruvid elektriradikate asemel veega radikad. Pideval kütmisel üldiselt väike temperatuurierinevus jääb aga see on teisejärguline.
Millega vee soojaks ajad - keskküttekatel (pellet), soojuspump või miski muu, see on juba rahakotiga nõu pidamine.

[Külaline]

Julgeks pakkuda, et hoopis radiaatoritega on toa temperatuur stabiilsem. Põrandakütte suure inertsi tõttu päevasel ajal kui päike sisse paistab, ruumide temperatuur tõuseb.

[Küülaline]

Miks peab olema toatemperatuur ööpäeva ja ka aasta lõikes stabiilne ±0,25°?

[Külaline]

+-0,25 ei ole see ühegi küttesüsteemiga. Aga üldiselt mida stabiilsem, seda säästlikum. Kui ikka põrand päeval temperatuuri mitu kraadi üle soovitu laseb, siis on küttekulu üsna märgatav.

[Küülaline]

mida stabiilsem, seda säästlikum

Ma pean seda silmas, et öösel võib vabalt jahedam olla ja kui suvel on toas soojem, ei pea kohe jahutama hakkama.

[Külaline]

No pigem võiks juba päeval jahedam olla kui kedagi kodus pole (eeldame, et käiakse päeval tööl/koolis/lasteaeias), hommikul ärgates jahedas olla pole eriti hea.

[Külaline]

Betooni valatud põrandaküttega ööpäevas mitu korda temperatuuri soiovitud ajaks muuta praktiliselt ei saa.