Puukatelt? 100m2, 1600L mahuti, soojustamata maja, Palivere paneel

[Külaline]

............................................................................................... Lisaks hülss korstnas võiks ikka olla kui väga ökotada tahad.

Kelle eesmärk on kütta akupaagis vett kuumaks sel pole mingit põhjust mökutade ega ökotada. Mida valusam tuli katla all, seda kiiremini saab asjaga ühele poole. Vaikne sussutamine võtab rohkem aega ja ka kütust ja lõpuks tahmab ka kiiresti selle hülsi kinni.
Vabalt hingavatel kateldel saab mõnevõrra piirata korstnasse minevat suitsugaaside temperatuuri. Kui sul on hea tõmbega korsten siis on võimalus sisenevat põlemisõhku selleks piirata. Mõistuse piirides muidugi. Standart katlad on ju kõik ühe mütsiga löödud, nii keskmisele korstnalõõri tüübile.
Ma näiteks sulgesin alatiseks oma Molle katla õhuavad kolmandiku võrra. Suurte külmadega, kui on suur rõhkude vahe, siis olen katsetanud ka 50% sulgemist ja katla efektiivsus aina tõuseb. Korstnasse lasen tavaliselt 230-250 kraadi.

taastaja

[Külaline]

Milline osa siis teraskatlal on selline mille rike segab kasutust?
Olen 13 aastat ühte sellist kasutanud ja pole seal veel midagi vahetanud ega remontinud.

Mis on katla nimi?

taastaja

[reigo123]

Kalvise suitsugaasid siis
nominaalvõimsusel 200
minvõimsusel 102.
Minu eesmärk ongi akupaagi kütmine.

[reigo123]

Atmos DC32S, 35kw, 1537€
Kalvis K-2-25U, 25kw, 1595€
Kalvis K-2-30, 30kw, 1681€

Eesmärgiks siis 1600L ja 121malmribi ühe täiega soojaks saada. 100m2. Soojustamata maja. Ei taha katlamaja vahet joosta.

Atmose kasuks räägib hind ja võimsus.
Kalvise kasuks kütteliikide paindlikus.

[.......]

Minul kalvis 5-20, kütnud olen seda kõigega mis põleb, aga enamasti puitbriketiga. Puudega ei viitsi jännata.

[ollev]

Tere!
Minul oleks küsimus: kas on kellelgi kogemus Viadrus U26 9 puuhalu küttelt üle viia graanulküttele. Praegu on olemas mahupaak 1.1m3, ladomaat ja pumbad, soojavee boiler, küttepind 120m2. Vanus surub peale ja ei viitsi enam puid keldrisse vedada. Kallim saab olema, teada, ca 1/3 või isegi rohkem. Või on kasulikum kohe pelleti katel asemele .

[Külaline]

Pole sellist katelt millel pole selliseid osi, mille purunemine segaks kasutust.

Kui teraskatlal toru kinnitus või muu keevisliide lahinal jooksma hakkab, kas ei sega siis kasutamist? Nähtud selliseid katlad küll. Malmkatlal vahel ribi hakkab lekkima. Nähtud ja vahetatud neid mitmeid.

[.......]

Kõik katlad on ju metallist tehtud, vahe on selles, et terast saad keevitada, malmi mitte.
Terase prao tõenäosus on ikka oluliselt väiksem kui malmil.
Puugaasil on lisaks veel ventikad, termolülitid ja keraamika mis saba annavad. See paar protsenti parem kasutegur pole minumeelest argument katla valimisel.

[rst]

Aga kas argument või olla äkki see, et tihti peale peab malmkatlasse ühe kütmise jooksul kaks kolm korda puid lisama, et akupaak soojaks saaks, mis oma korda tähendab, et pead olema katlakütja vähemalt 2-3h iga kütmiskord. Sa ei saa kodust ära minna kasvõi naisega teatrisse õhtul, sest sa pead katelt kütma, et elamine soe oleks.
Puugaasikatla puhul mahub sinna umbes 140L (Atmos DC32S näiteks) puid korraga sisse ning katla juures kulub sul 5min, siis võid kodust ära minna teades, et maja on soe järgmised 24h. Eks igaüks hindab oma vabaaega erinevalt.
Kahjuks on täna veel puu ja pelleti kombineeritud katlad kallid (naljalt alla 2500€ ei leia midagi). Need tunduvad olevat hea alternatiiv mugavuse ja soodsa kütmise vahel.

[........]

Täiesti nõus sinuga rst, et malmkatel on eilne päev ja absoluutselt pole seda ka soovitanud.
Võrdlesin rohkem puugasi ja altpõlemisega teraskatelt, ehk näiteks atmos vs kalvis.
Nende kasutegurite vahe on paar protsenti aga ühel rohkem vidinaid mis saba võivad anda.

[reigo123]

Saan aru, et Kalvisega ei ole klotsi (5-10x121x28-44) põletamine probleem. Kuidas Atmosega on?

[Reigo123]

Minul kalvis 5-20, kütnud olen seda kõigega mis põleb, aga enamasti puitbriketiga. Puudega ei viitsi jännata.

Kas kirjeldaksid oma kütmisprotsessi? Saan aru, et sul 20kw katel. Mitut m2 sul vaja kütta, kui suur mahupaak, kas maja kuidagi soojustatud? Mul tekib siis mingi ettekujutus.

Atmosega asi selge kui Asutimer paigaldatud: puit katlasse, süütad ja võid rahulikult lasta sel oma tööd teha. Kas laadimissõlme juhtimiseks on ka mingit lisavidinat veel vaja või on lihtsalt katlaga ühendamise vaev?

[.........]

Köetavat pinda 135m2, maja tuhaplokk lapiti ja 100 villa, põrandaküte, 1200 akupaak, toas 22-24 kraadi
Katel on jah 20kw, kütmine käib nii et valan 20kg puitbriketti katlasse, lasen natuke süütevedelikku peale ja kuue tunni pärast panen siibri kinni. Aega võtab see kokku viis minutit. Akupaak võiks muidugi suurem olla, muidu kütan talvel iga päev. Kalvisega on veel see hea, et see põletab ka kõik puidujäätmed, saepuru, plaadid ja papi ära.
Puhastan korra kuu kuni kahe tagant, puhastamine ülilihtne, aega võtab umbes veerand tundi kui korralikult teha.
Väljuvad suitsugaasid otse katla tagant 250c. Üldiselt väga lollikindel asi.
Toas on veel õ-õ pump ka mis hoiab toad soojad kui pikemalt kodus pole.

[Prill]

Viadrus 26/6 küttes puudega oli häda, et tuli korra tunnis käia puid peale viskamas, ja olenevalt puudest kas kask või mõni vähemväärtulsik läks akupaagi (1.5T) soojaksaamine 3-4 tundi. Puitbriketiga olenes briketist, kandilise briketiga oli see jama, et brikett põles pealt ära aga seest jäi põlemata ja vinduma, tuli käia roobiga seda saepuru laiali ajamas. Ümmarguse briketiga seda muret ei olnud.
Muidugi pelletipõletiga on üle prahi, mingil põhjusel pelletiga ei tahma ka nii hullult, rohkem nagu tuhakiht, kui mingi pigi või tahm.

[rst]

Köetavat pinda 135m2, maja tuhaplokk lapiti ja 100 villa, põrandaküte, 1200 akupaak, toas 22-24 kraadi
Katel on jah 20kw, kütmine käib nii et valan 20kg puitbriketti katlasse, lasen natuke süütevedelikku peale ja kuue tunni pärast panen siibri kinni. ...

Muidu kõik ilus aga enda päevakavas ma ei näe kuidagi seda olukorda, et peale süütamist ma kuue tunni pärast saaksin siibri kinni panna. Hommikuti ma ei saa siis katelt panna küdema, sest ma ei tule koju 6 tunni pärast ning õhtuti kui panen katla küdema näiteks kell 18 siis pean olema valves kuni kella 24?
Mis siiber see seal Kalvisel on? Kui see õhu peale laskmise siiber, siis mina seda enda katlal küll ei näpi.
Segamissõlme on mõistlik juhtida kas katla suitsugaaside termostaadi järgi Atmosel või paigaldad eraldi anduri (~20...30€).

Ma ei tea kust see info tuleb, et Atmoses või mõnes muus puugaasikatlas ei või peale puude midagi muud põletada?!? Ma olen põletanud saepuruplaadi, OSB ja soomepappi jääke, mis on ehitusest ülejäänud. Ainuke mure oli, et kuna nende kütteväärtus on kõrgem kui puudel, siis ei tohtinud katelt väga täis toppida.

[reigo123]

25kw Kalvis võib lahjaks jääda mulle. Samas 30kw Kalvist katlamajja ei mahu vedama. Atmos DC32 mahuks kergemini läbi. Keldrisse läheb ainult toast kitsas kahe pöördega trepp. Uksest mahub max 67cm läbi. Kui uks lengidega eemaldada, siis 77cm. Ehitan vist katlaga samas mõõdus raami proovimiseks. Tee või õuest eraldi uks keldrisse

[......]

Tegelt ega seda siibrit polegi vaja kinni panna, lihtsalt selline harjumus on külge jäänud.

[reigo123]

Veel segamissõlmest. Mul ThermoMat 2.0 G Eco 32-60c. Atmose väikseim katlasse tagasitulev vesi aga 65c. Ega ma seda kuidagi sellisele temperatuurile reguleerida saa?

[rst]

Laddomati ja Termovari segamissõlmedele saab osta termostaate eraldi. Hind oli u 10...15euri.

[reigo123]

Aitäh, uurin asja.

[reigo123]

Nii, asi uuritud. Termostaati saab ikka, ca 40€ arvati olevat.
Nüüd küsimus, et kui juba termostaati vahetada, siis kas panna juba 70C mitte 65C? Mõte tekkis sellest, et Atmose brošüüris soovitatakse Laddomat 21te, aga selle termostaat seal kirjas 78C (72C). Et mida ma sellega võidan? Veel vähem võimalikku pigi?