Ehitusfoorum

Jutt on veepumba ehk maakontuuri soojuskandja ringluspumba töökiiruse valikust, mitte Nibe 1245-8 soojuspumba on-off kompressorist.

Börsihinnaga säästab tublisti.
Mul oli 11 aastat IVT pump töös. Talvised tarbimised jagunesid jämedalt 50% päevast ja 50% öist kasutust.
Olude sunnil tuli uus pump panna. Nüüd Nibe 1255, kasutus on olenevalt kuust 33 - 35% päevast ja ülejäänud öist.
See on kogu maja tarbimine, mitte ainult küte.

25A peakaitse, EE päeva keskmise hinna põhine börsipakett, viimane kuu 10,9 s/kWh.
Märtsist (edit, oli veebruarist) läksin tunnipõhisele börsihinnale, eks ole näha, kuidas mõjub.

Kas oled teadlikult pannud pumba öösel rohkem ette kütma või on see iseenesest nii välja kukkunud, sest veebruar oli suht külm?

Veebruari elektrihind oli kallim kui jaanuari oma, saad ilmselt kõrgema kWh hinna?...

Veebruar oligi 10,9 s/kwh. Jaanuaris 10,17.
Pumba seadetest aktiveerisin vaid mingid kütte ja sooja vee suhtmäärad, mida elektrihind mõjutab. Muidu vaatab pump ise, millal toimetab. Mõni päev tagasi oli paaril päeval tippajal börsihind 20 sendi tuuris, siis pump lükkas ennast hoopis välja.

Kindla hinnaga mul viimased kuud 10,4-10,5 senti/kwh olnud. Ilmselt börsihinnaga ei säästaks midagi, hind isegi hea juba.

Kuidas te nii väikese elektri hinna kokku saate, "sulas" ostete :p ?

Mul oli veebruari särtsu arve 68.29€ ja tarbitud sai 1239kwh, ehk elektri eest maksin ehk 5,5c kwh (220 energia börsihinnaga särts püsitasuga).
Elektrilevi arve oli 6,8c kwh (Paket võrk 2), ehk kokku 12.3c kwh.

Mul jaanuar ja veebruar mõlemad arve 151 €. Jaanuaris kulus 1448 kWh ja veebruaris 1336 kWh. Tunnipõhine EE ja Elektrilevi päev/öö.

Külaline kirjutas: ↑07 Mär 2018, 17:41 Kuidas te nii väikese elektri hinna kokku saate, "sulas" ostete :p ?

Mul oli veebruari särtsu arve 68.29€ ja tarbitud sai 1239kwh, ehk elektri eest maksin ehk 5,5c kwh (220 energia börsihinnaga särts püsitasuga).
Elektrilevi arve oli 6,8c kwh (Paket võrk 2), ehk kokku 12.3c kwh.

Mul sama küsimus...kuidas?
Sest müüja valik mõjutab ju mingi olematu müügimarginaali jagu ainult kWh hinda (näiteks 0.00170 EUR/kWh vs 0.00190 EUR/kWh).
Muu osa on ju suht endast sõltumatu. No tegelikult elektrilevi pakett (energia liigutamise pakett) mõjutab ka asja pisut aga ka mitte 2 sendi jagu.

Ilmselt on asi proportsioonides. Öise elektri elektrilevi tasu on 2.9 senti, päeval on see 5 senti. Kui siin kütjad annavad öösel kuuma ja päeval ei küta üldse, siis võib kilovati hind tõesti väiksem olla. Mul on proportsioon 50/50.

mul on 60/40 ja veebruari hind 10.9. Peakaitse mõjutab kah, mul 32 A.

Minu mainitud pikemaks perioodiks fikseeritud kindla hinnaga 10,4 senti tuli 1000 kwh tarbimise juures ja öise/päevase osakaal on 50/50. Peakaitsme suuruse kohta ma arvelt küll mingit infot ei näe, see vist ei mõjuta.

Külaline kirjutas: ↑08 Mär 2018, 14:52 Öise elektri elektrilevi tasu on 2.9 senti, päeval on see 5 senti.

Mul Elektrilevi pakett Võrk 4 ja päeval 4,29, öösel 2,47 koos käibega.

elektrikülaline kirjutas: ↑08 Mär 2018, 17:28 Peakaitsme suuruse kohta ma arvelt küll mingit infot ei näe, see vist ei mõjuta.

Arvel: kuutasu 25A, 13,06 + km kuus.

Vaadake oma Elektrilevi paketid üle, sisse logides soovitab kodulehel ise soodasimat paketti viimase 12 kuu tarbimise põhjal.

Eramajadel on amrpitasu, korteritel mitte. Eelmisel aastal toimus muudatus:
"Senise eraldi ampri- ja kuutasu asemel hakkab kehtima üks kuutasu, mis korterites on valdavalt ühesugune ja eramutes sõltub peakaitsme suurusest"

Ma kujutan ette, et maakütte teemas me räägimegi eramajade baasil.

Kui korteriomanikul on elekter odavam kui suure elektritarbimisega maasoojuspumba omanikul, siis on veits imelik...

mina panin küll oma 70m2 korterile maasoojuspumba. maakollektori torurulli andsin naabri kätte hoiule