Ehitusfoorum

val kirjutas: ↑06 Dets 2017, 16:34

Külaline kirjutas: ↑06 Dets 2017, 15:28 Ikka heietan mõtet maakontuuri lõppu panna miski (paak ?) kuhu jookseks näiteks vihmavesi , ja maakontuur spiraaliga...

Kui sul tõesti suures koguses vihmavett saadaval ja kontuuri pole piisavalt, siis kogu vihmavesi kokku ja suuna konturi alale, kus ise ise imbub. Milleks keerukas paak-möödaviik ehitada ? Kui kontuur on piisav, siis milleks üldse sellist asja vaja ?

No kui kontuuris on +6 °C aga novembri vihm on +0°C, siis pole sellega küll mõtet maapinda jahutada...

Kevadeks, suveks, varasügiseks pane rull toru maa peale, veel parem klaas kasti

Külaline kirjutas: ↑06 Dets 2017, 15:28 Ikka heietan mõtet maakontuuri lõppu panna miski (paak ?) kuhu jookseks näiteks vihmavesi , ja maakontuur spiraaliga sellest läbi tuua. Samas paagist ka möödaviik, mille kaudu lastakse kontuuril joosta siis kui paagi temperatuur kontuurist tulevast temperatuurist madalam... ?

igasugu asju võib ju välja mõelda, aga kas sellel investeeringul mingit pointi on üldse. saad siseneva temperatuuri +2 ülesse, so what ? mis see annab aasta lõikes ? vaadake soojuspumpade kasutegureid erinevatel külmakandja temperatuuridel.
näiteks suvalise 8kw on/off pumba andmeid:
-2/35 on kasutegur mingi 4 kandis
0/35 - 4,8 vms
5/35 - üle 5

ehk siis teie kes te igapäev oma sissetulevat maakollektori temperatuuri jälgite, chillout

Külaline kirjutas: ↑07 Dets 2017, 12:51 Kevadeks, suveks, varasügiseks pane rull toru maa peale, veel parem klaas kasti

Ehk Vaillanti maa/õhk/vesi on põhimõtteliselt väga asjalik asi, iseasi palju ta maksab ja mis töökindlus on ?

Külaline kirjutas: ↑07 Dets 2017, 18:35

Külaline kirjutas: ↑07 Dets 2017, 12:51 Kevadeks, suveks, varasügiseks pane rull toru maa peale, veel parem klaas kasti

Ehk Vaillanti maa/õhk/vesi on põhimõtteliselt väga asjalik asi, iseasi palju ta maksab ja mis töökindlus on ?

Ja palju maksab rull toru ja klaasiga kast?
Mida pump teeb kui kontuurist tuleb 50C?

Tehniliselt võiks >50 C ilma soojuspumbata otse kütteringi lasta, SP enda aga võib seisatada.
Lahendus on releega teostatav, lihtne kontaktiga termoandur ja klapp

ajavahemik, temp. sisse/välja/cop maasoojuspumbal, radiaatoritega majas.
okt. 2017: sisse +6,9C; välja +49,7C; cop 3,9
nov. 2017: sisse +4,5C; välja +47,3C; cop 3,5
dets. 2017: sisse +3,4C; välja +47,1C; cop 3,2

Tänase päeva seisuga:

maaseest tuleb 3,0C
maasisse läheb 0,0C
kütte pealevool 37,8C
väljas temp -2C

See 37,8° läheb radikatesse? Mul läheb põrandasse 30-32°, toas 23°.

Külaline kirjutas: ↑12 Jaan 2018, 14:40 See 37,8° läheb radikatesse? Mul läheb põrandasse 30-32°, toas 23°.

mul põrandasse 27C
radikatesse 37,8C
toas 23C

Mul on 29 cm pikk.

Külaline kirjutas: ↑12 Jaan 2018, 19:25Mul on 29 cm pikk.

Mul on lühem...

mul põrandasse 37, õues -8
venti pole, aknad lahti. Toas +25
Sisse +0.6, välja -3

Just praegu vaatasin ja sattusin tsükli lõpu peale: sisse +0,3 ja välja -2,7. Toas 23 kraadi, õues -9,5. Külmad ilmad jätkuvad, eks näis, mis edasi. Aastatagusega võrreldes on sisse/välja temperatuurid madalamad.

Mnjah... kirjutas: ↑13 Jaan 2018, 08:05 Aastatagusega võrreldes on sisse/välja temperatuurid madalamad.

mu arust kahh.
Päikest sel aastal maapind ei näinud

Külaline kirjutas: ↑12 Jaan 2018, 19:25Mul on 29 cm pikk.

Krt. mul on 250 mm. ja progresseeruvalt kahaneb, vist ei kasuta sihtotstarbeliselt nii tihti kui vanasti.

Hiid kirjutas: ↑13 Jaan 2018, 07:47 mul põrandasse 37, õues -8
venti pole, aknad lahti. Toas +25
Sisse +0.6, välja -3

Aru ei saa kuidas nii kõrge temp põrandasse? Pane pumbale kiirust juurde
Mul oli ka selline jama kunagi, tegin segaja ümber võimsama pumba ja 22 vask torust segaja. Nii sain liinid normaalselt tööle. See 16 toru on paras jama, vajab kiiremat veevoolu seega ka rohkem W. Pumbal 21 W , 8 kontuuri, pump Alpha 2 25-60 . Nüüd töötab ja põrand ühtlaselt soe. Minu põrand 25 C ja toas 23,3C ja põrandasse läheb 28 C.

mis kiirusega pump peaks töötama? Mul miski Biral, mis näitab 26W

Hiid kirjutas: ↑13 Jaan 2018, 17:02 mis kiirusega pump peaks töötama? Mul miski Biral, mis näitab 26W

Pumba mark ei ütle midagi ikka vaja teada mis mudel see on kas AX, MX või A ja numbrid ka mingid

Mul pumbal 21W = 1,1m3/h

No kui aknad lahti on ja toas ikka +25 hoiab, siis on 37 C põrandasse veel isegi hästi saadud.

Kas keegi teeks selgeks, kollektorite peal näidikud l/min.
Mida rohkem l/min läheb seda soojem või just ei jõua torud põrandasse sooja edasi anda? Mure selles, et märjad ruumid liiga palavad ja ülejäänud toad pigem jahedamad 19-20C. Kollektoritel näidikud pigem ühtlasel joonel, arusaadavalt on märgade ruumide põrandates rohkem torumeetreid.Tänud

Külaline kirjutas: ↑12 Jaan 2018, 21:47

Külaline kirjutas: ↑12 Jaan 2018, 19:25Mul on 29 cm pikk.

Mul on lühem...

mul on ka lühem sellel aastal, kust sa nii pika said ?

ajavahemik, soojuskandja temp. maa seest/akum. paaki (radiaatoritesse ja tarbevesi)/cop maasoojuspumbal, radiaatoritega majas.
okt. 2017: sisse +6,9C; välja +49,7C; cop 3,9
nov. 2017: sisse +4,5C; välja +47,3C; cop 3,5
dets. 2017: sisse +3,4C; välja +47,1C; cop 3,2
jaan. 2018: sisse +2,3C; välja +50,3C; cop 2,9

Tekkis idee, et kuna teen praegu sooja vett akumulatsiooni paagis oleva pudeliga, siis lisada sellele jadamisi kahesüsteemne 100l boiler. Seda sellepärast, et pumba küttekõver on sirge, tõusuga külma ilma poole. Suvel kütab suure paagi sinna 40C kanti, talvel suure külmaga kõrgemale. Siis saab kaod läbi akumulatsioonipaagi suure välispinna elimineerida, küttevee temperatuuri saaks alandada. Samuti saab siis pumba küttegraafikut kütte seisukohast paremaks muuta.
Ja siis on mul pikem, soojaveetorustik, nii meetri võrra.

Külaline kirjutas: ↑18 Jaan 2018, 20:42 Kas keegi teeks selgeks, kollektorite peal näidikud l/min.
Mida rohkem l/min läheb seda soojem või just ei jõua torud põrandasse sooja edasi anda? Mure selles, et märjad ruumid liiga palavad ja ülejäänud toad pigem jahedamad 19-20C. Kollektoritel näidikud pigem ühtlasel joonel, arusaadavalt on märgade ruumide põrandates rohkem torumeetreid.Tänud

Mida rohkem l/min kontuuri läheb, seda soojem peab olema, ehk kontuurist jookseb suurem hulk vett läbi. Eeldusel muidugi, et kontuuri läheb piisavalt soe vesi, et tuba soojaks kütta. Juhid süsteemi käsitsi või on automaatika ka olemas?

Külaline kirjutas: ↑06 Veebr 2018, 11:55

Mida rohkem l/min kontuuri läheb, seda soojem peab olema, ehk kontuurist jookseb suurem hulk vett läbi. Eeldusel muidugi, et kontuuri läheb piisavalt soe vesi, et tuba soojaks kütta. Juhid süsteemi käsitsi või on automaatika ka olemas?
[/quote]


Käsitsi.