Ehitusfoorum

Peale 6a Stropuvaga kütmist sai ka 500m kollektorit maha veetud ning pump majja pandud. Tempe veel ei viitsi jälgida aga mugav on küll esialgu. EE arve ka pole suurenenud...veel

Mõni on ikka tublide klubisse astunud

Õnnitlen oma tuhandete eur-de maase kaevamise puhul. Ära seda viga küll tee, et tempe ei vaata. Maakütte korral on ikkagi rangelt soovitatav paar korda päevas neid vaadata.

Koerad hauguvad, karavan läheb edasi. Kui tal midagi asjalikku öelda oleks, oleks ta seda juba ammu teinud. Teemasse ka - 1-2 aastat ongi huvitav vaadata, hiljem enam väga ei viitsi .

Huvitav saab olema puurkaevumeeste numbreid paari aasta lõikes vaadata...
Mul enesel muutubki 2 aasta pärast vast asi aktuaalseks..

Infoks.
Soojuskandja sisse 30.09.2017a. +12,7C
Soojuskandja sisse 01.11.2017a. +6,9C
Temperatuur, milleni akupaak köetakse 01.11.2017a. +49,7C (akupaagist võetakse küte radiaatoritele ja soe vesi)
Perioodil tarbitud sooja vett 2,4m3
Perioodil tarbitud elektrienergiat 462 kWh
Perioodil toodetud soojusenergiat 1,789 MWh
Soojuspump tööd teinud perioodil 146 tundi.

Elektrit möödab vana Enermet-i arvesti ja soojust Zenner Zelsius. Zenneri menüüs pole ringi vaadanud, kuid võiks olla algseadistusega vee peale ja aparaat sai valitud sp ringluspumba tootlikkusega sobiliku.

Pole sellise infoga midagi peale hakata.

Mittevajalik info, sellega ei pea midagi peale hakkama:
ajavahemik, temp. sisse/välja/cop maasoojuspumbal, radiaatoritega majas.
okt. 2017: sisse +6,9C; välja +49,7C; cop 3,9
nov. 2017: sisse +4,5C; välja +47,3C; cop 3,5

mul sisse +2, välja -1

Mul hetkel sisuliselt sama nagu Hr Hiid välja tõi, täpne olla, siis 0,1 kraadi kõrgem

Hiid kirjutas: ↑02 Dets 2017, 17:16 sisse +2, välja -1

hajameelne kirjutas: ↑01 Dets 2017, 17:29 sisse +4,5C; välja +47,3C

Minul kuu lõpus maakontuurist sisse, tagasi läheb nii 2 kraadi madalam. Välja temperatuur on s/p väljund akupaaki, mis on vana tahkekütuse katla tõttu varuks jäetud, sealt tuleb ka soe vesi. Ehk siis pump teeb aasta läbi nii 50C vett.
Pole veel juurelnud küsimuse üle, et kas peaks mingi aja tagant akupaagi temperatuuri üles viima eluslooduse hävitamiseks. Saan selleks katelt vahepeal kütta. Päris külmadega teeb soojuspump sinna 60 kraadi kanti vett.

Elusloodus saab tekkida vaid tarbeveeboileris kus tuleb värsket vett peale ja on vastik, suisa eluohtlik tarbida sellist vett. Küttesüsteemi suletud ringis mingit probleemi pole - elagu või miljard bakterit seal.

Sisse: 0,6
Välja: -1,2

sisse +4 Välja 0

maakollektor sisse 4,2
maakollektor välja 0,6

sisse +2. Tagasi -2,5. So what? Need võõra süsteemi numbrid ei anna teile mitte muffigi! Pinnased, kontuuride pikkused, pumpade võimsused, tarbimised jne ei ole ju samad. Lisaks on küttetakti alguses ja lõpus numbrid üsnagi erinevad.

Ikka heietan mõtet maakontuuri lõppu panna miski (paak ?) kuhu jookseks näiteks vihmavesi , ja maakontuur spiraaliga sellest läbi tuua. Samas paagist ka möödaviik, mille kaudu lastakse kontuuril joosta siis kui paagi temperatuur kontuurist tulevast temperatuurist madalam... ?

Mis sa ikka heietad, püüa arvutada. Paak mahutab x m3 vett, mis (olukorras kus vihmaveetemperatuur > kontuuritemperatuur "ilma paagita") suudab ajaühikus salvestada z ühikut energiat, mille kadudeta (?) kättesaamisel su võit oleks w €. Teises tulbas liidad kokku sellise paagi ehitus- ja paigalduskulud, spiraal paagis, kolmikud, mingid klapid, ajamid, ajamite juhtautomaatika, temperatuuriandurid, kaabeldus, kogu selle kola paigaldus ja häälestamine ... Paagi puhastamine? Paagi soojusisolatsioon?

Tasub alustada temperatuuride mõõtmisest. Et millises suurusjärgus teoreetiline efekt võiks olla enne kui paak jäässe läheb. Suvel saad sama süsteemiga põrandaid jahutada, kuidagi pead jää ära sulatama sügiseks . Vaakumorud katusel oleks ka sulatamisel abiks aga tasuvus ...

Külaline kirjutas: ↑06 Dets 2017, 15:28 Ikka heietan mõtet maakontuuri lõppu panna miski (paak ?) kuhu jookseks näiteks vihmavesi , ja maakontuur spiraaliga...

Kui sul tõesti suures koguses vihmavett saadaval ja kontuuri pole piisavalt, siis kogu vihmavesi kokku ja suuna konturi alale, kus ise ise imbub. Milleks keerukas paak-möödaviik ehitada ? Kui kontuur on piisav, siis milleks üldse sellist asja vaja ?

Põhiliselt paneb mõtlema siinne jutt , et maasoojuspumpade omanikud kütavad oma maju kontuurist tuleva (paremal juhul) 0, +1 , +2 °C vedelikuga märtsis, kui õues on +10 °C või rohkemgi....

Külaline kirjutas: ↑06 Dets 2017, 19:05 Põhiliselt paneb mõtlema siinne jutt , et maasoojuspumpade omanikud kütavad oma maju kontuurist tuleva (paremal juhul) 0, +1 , +2 °C vedelikuga märtsis, kui õues on +10 °C või rohkemgi....

Meil täna detsember ja 0- -5 ei näe 10 kraadi kuskil. Aga nii me kütame!

Fram kirjutas: ↑06 Dets 2017, 19:29

Külaline kirjutas: ↑06 Dets 2017, 19:05 Põhiliselt paneb mõtlema siinne jutt , et maasoojuspumpade omanikud kütavad oma maju kontuurist tuleva (paremal juhul) 0, +1 , +2 °C vedelikuga märtsis, kui õues on +10 °C või rohkemgi....

Meil täna detsember ja 0- -5 ei näe 10 kraadi kuskil. Aga nii me kütame!

Puudulik lugemisoskus, ikka juhtub

Külaline kirjutas: ↑06 Dets 2017, 19:05 Põhiliselt paneb mõtlema siinne jutt , et maasoojuspumpade omanikud kütavad oma maju kontuurist tuleva (paremal juhul) 0, +1 , +2 °C vedelikuga märtsis, kui õues on +10 °C või rohkemgi....

Eeldades, et sooja tuba soovid sa aastaringselt (ja loodetavasti kümneid aastaid järjest), ei ole mõtet ühe kuu pärast pead vaevata. Aga no kui see märtsikuine õhutemp. sind ikka jätkuvalt kiusab siis keegi ei keela lisaks MSP-le veel ÕSP paigaldada (ja/või vaakumtorud näiteks) ja kogu märtsikuu MSP-le puhkust anda .

aero

Märtsikuu keskmine temperatuur on statistiliselt siiski +1 kraadi.