Maasoojuspumba kollektori pikkus ja paigaldamine

[Külaline]

Kas ei näinud, et jutt oli maasoojuspumba paigaldamisest võrdlusena otsese elektriküttega? Kui ehitan uue normaalse soojustusega maja, siis kas tasub panna 10 000+ eurot pumbasüsteemi peale + mitmed tuhanded põrandakütte ja radiaatorkütte süsteemide ehitamise peale, sealjuures hiljem ikkagi peab aastas päris arvestavaid summasid maksma soojuspumba elektri peale. Või siis panna elektrilised küttekehad, mis ütleme nii, et peaaegu ei maksagi midagi.

Seitsme,kaheksa aasta jooksul oled kokku hoitud raha suuremate elektriarvetele ära kulutanud.Vat sealt edasi algab jama.Ainult elektriküttega maja on väga raske maha müüa,isegi poole hinnaga ei taheta.

[Külaline]

See 7-8 aastat korruta umbes kahega ning elle aja jooksul on juba vaja maasoojuspumbal olulisi detaile (kompressor, soojusvaheti) vahetada ja see pikendab tasuvuse aega veelgi.

[Külaline]

Kas ei näinud, et jutt oli maasoojuspumba paigaldamisest võrdlusena otsese elektriküttega? Kui ehitan uue normaalse soojustusega maja, siis kas tasub panna 10 000+ eurot pumbasüsteemi peale + mitmed tuhanded põrandakütte ja radiaatorkütte süsteemide ehitamise peale, sealjuures hiljem ikkagi peab aastas päris arvestavaid summasid maksma soojuspumba elektri peale. Või siis panna elektrilised küttekehad, mis ütleme nii, et peaaegu ei maksagi midagi.

Minul kulus 99-ndal (väga heade) õlielektriradikate jä põrandaküttekaablite ning termostaatide peale kokku 10 000 EEK-i ehk tänases rahas 600 €.
200 liitrise 6 kW elektriboileri sain 1000 eeguga ehk siis 60 euriga. Siiani toimib.
Mina sain muidugi kõik need asjad äärmiselt soodsa hinnaga kätte.

Keskküttesüsteemi alustav pakkumine oli 100 000 või 120 000 EEK. (6000 -7000 euri ?) Rahapuudusel jäi võtmata.
Praegu kirun, et loll olin ja ei valanud vähemalt põrandaküttetoru I korrusele tookord maha - seda saaks kütta kuidas iganes . Praegu toru sinna uuesti valada oleks igavene jama. Sisse freesida ei tahaks, lõhuks küttekaablid ära. Pealevalamine tähendaks, et peab treppi tõstma. Seega kui keegi siin samasuguse valiku ees on, siis valage torud vähemalt ära.

Odava elektri ajal läks mul aastane elektrikulu kokku 19 000 kWh ja see maksis 16 000 EEK-I ehk 1000 €.
Praegu olen ostnud 2 õ/õ pumpa (2500 € kokku) ja koguelektrikulu on langenud nii 13 000 kWh/1400 € -ni aastas.
Ühel aastal, kui vähem sees elati, siis sai ka 10 000 kWh/1100 €-ga hakkama.
Mingil hetkel arvestasin, et oleks elektrikütte asemel miski muu, siis saaks peakaitset vähendada ja hoiaks aastas selle pealt kah 1000 EEK kokku - ses soos 60 €.

Muide - mingiks tingperekonna elektrikuluks loetakse 2500 kWh aastas - seda saaks küll vaid juhul, kui keedaks ja küpsetaks kah gaasi või puudega... soojast vest rääkimata.
Mul võtab boiler 1600 kWh ja vannitoa põrandaküte 1300 kWh aastas.

Minu avatud planeeringuga maja puhul poleks teisele korrusele vaja küttetorustikku vedada - soe tõuseb seal niikuinii üles, magamistoas peab niikuinii olema jahedam ja nagunii on seal veel õ/õ pump, mis vajalik suvel jahutuseks - külm õhk jälle vajub suvel ise alla, seega alumise korruse pumpa pole niikuinii vaja...

Mis saab elektri hinnast? Keegi kurat ei tea.
Ennustati, et kallineb, samas PV paneelid muudkui odavnevad - täiendav 10 000 sinna alla panna?
Lõpuks saad nende eest kah miski maksu kaela...

[Külaline]

Kas ei näinud, et jutt oli maasoojuspumba paigaldamisest võrdlusena otsese elektriküttega? Kui ehitan uue normaalse soojustusega maja, siis kas tasub panna 10 000+ eurot pumbasüsteemi peale + mitmed tuhanded põrandakütte ja radiaatorkütte süsteemide ehitamise peale, sealjuures hiljem ikkagi peab aastas päris arvestavaid summasid maksma soojuspumba elektri peale. Või siis panna elektrilised küttekehad, mis ütleme nii, et peaaegu ei maksagi midagi.

Kas ei näinud, et teema on "Maasoojuspumba kollektori pikkus ja paigaldamine"

[laurit]

Targemad täpsustavad, aga kas varsti enam saab panna otseelektrikütet?
Kõik uued majad peavad olema ju A+++++ vms + energiamajad. Otseelektriga seda vist ei saavuta.

[Külaline]

Targemad täpsustavad, aga kas varsti enam saab panna otseelektrikütet?
Kõik uued majad peavad olema ju A+++++ vms + energiamajad. Otseelektriga seda vist ei saavuta.

60cm vahust sein ja 2tk 1000W toiteplokiga arvutit kütma.
Saab ikka.

[MadalEnergia]

Külaline.

Palju selline nö energiasäästlik maja otsese elektriküttega elektrit tarbiks? ... räägime siis juba sellist teoreetilist juttu. Keskmise eestlase maja puhul, kui see sääst/erinevus on 1000€ läheduses, siis on juba mõte ehitada korralik süsteem välja.

Võtame näiteks selle maja - 160m2, millel kulub tarbeveele ja küttele 5000kWh, õhk-vesi, põrandaküte, ametlik energiaklass B, minu arvates soe maja. Pakun, et sinul kuluks otse elektriga 15000-18000kWh. Leian, et on mõttekas ehitada korralik süsteem. Numbrid on pandud peast, Aeroc Kuressaare madalenergiamaja näitel.

[Külaline]

100W/m2/aastas on ikka üsna s*** tarbimine uue maja kohta. Räägiks pigem 50 kwh/m2/aastas.

[Külaline]

Esimene number oli mõeldud 100 kwh/m2/aastas

[Küülaline]

No krt, külalised, võtke mingi ajutine nimi ometi, mitte ei saa aru, kes mida ütles või kes mõtles.

[külaonu]

2 eelmist postitust on minu.

[MadalEnergia]

Külaline.

Palju selline nö energiasäästlik maja otsese elektriküttega elektrit tarbiks? ... räägime siis juba sellist teoreetilist juttu. Keskmise eestlase maja puhul, kui see sääst/erinevus on 1000€ läheduses, siis on juba mõte ehitada korralik süsteem välja.

Võtame näiteks selle maja - 160m2, millel kulub tarbeveele ja küttele 5000kWh, õhk-vesi, põrandaküte, ametlik energiaklass B, minu arvates soe maja. Pakun, et sinul kuluks otse elektriga 15000-18000kWh. Leian, et on mõttekas ehitada korralik süsteem. Numbrid on pandud peast, Aeroc Kuressaare madalenergiamaja näitel.

Minu postitus jõudis üsna hilja pärale. Ilmselt olin varem kirjtuanud, aga postitasin hiljem.

Mind huvitaks, kui suur on külalise maja.

Minu näiteks võetud maja, B-energiaklass, oligi alla 60kWh/m2... natukene üle poole peaks arvutuste järgi minema küttele - 160m2 maja kohta 5000+kw ja seda siis Õ-V-SPga - SCOP ca 3,5. Oleks nagu reaalne, et otselektriga oleks see summa puhtalt küttele 3,5x suurem.

Nüüd tekib minu jaoks küsimus

1) kas B-energiklassi maja puhul on toatemp ja sooja vee kulutamine tunduvalt suurem või

2) külaliskasutajal on tunduvalt väiksem maja ja elab tunduvalt madalama toatemperatuuriga (see ei ole halb, mulle ka 25kraadi toas ei meeldi) või

3) soojuspumbad ja energiasäästlikud majad on puhas bluff või

4) olen mina millestki valesti aru saanud

....
Minu tutvusringkonda jäävad siiski inimesed, kellel elektriga otse küttes on talvel kulud 1k€.

[Külaline]

Külaline.

Palju selline nö energiasäästlik maja otsese elektriküttega elektrit tarbiks? ... räägime siis juba sellist teoreetilist juttu. Keskmise eestlase maja puhul, kui see sääst/erinevus on 1000€ läheduses, siis on juba mõte ehitada korralik süsteem välja.

Võtame näiteks selle maja - 160m2, millel kulub tarbeveele ja küttele 5000kWh, õhk-vesi, põrandaküte, ametlik energiaklass B, minu arvates soe maja. Pakun, et sinul kuluks otse elektriga 15000-18000kWh. Leian, et on mõttekas ehitada korralik süsteem. Numbrid on pandud peast, Aeroc Kuressaare madalenergiamaja näitel.

Asukoht ja kasutus on ka olulised.

Kuressaare ilm erineb oluliselt näiteks Jõgeva ilmast ja Tallinna oma Võru omast.
On ka selliseid kohti kus 15km vahemaa peale on välisõhutemp erinevus 10C.

Kui majas käib iga nädal 4 inimest vannis siis sooja vee vajadus aastas võib olla üle 60m3, ainult vanniveele. Ja sooja vee tegemise energiatarve võib ületada maja energiatarbe.
ping

[külaonu]

Ma ei viitsi uurida kas energiaklasside puhul mõeldi asja samamoodi, aga kui ma räägin maja energiakulust küttele, siis ma räägin sellest kui palju soojuenergiat maja vajab (kwh). Näiteks kui sul kulub soojuspumbaga 5000 kwh ja cop on 3, siis järelikult küttevajadus on majal 15 000 kwh.

[Külaline]

Ma ei viitsi uurida kas energiaklasside puhul mõeldi asja samamoodi, aga kui ma räägin maja energiakulust küttele, siis ma räägin sellest kui palju soojuenergiat maja vajab (kwh). Näiteks kui sul kulub soojuspumbaga 5000 kwh ja cop on 3, siis järelikult küttevajadus on majal 15 000 kwh.

Aga võta kätte ja loe läbi energiaklasside arvutamise juhend.
Selle järgi kuulub arvestusse palju asju, kaasa arvatud elanike hulk.

Kui süveneksid teemasse siis saaksid aru, et mõisted "maja energiakulu küttele" ja "maja soojusenergia vajadus" on erinevad asjad.
"Sõnad" on samad aga "keel" on erinev ja sellest tekkibki "Paabeli segadus".
Vana hõreda maja puhul 10 sületäit puid ees või taga ei mängi olulist rolli aga kui rääkida "kaasaegsest soojast majast" on mõtet täpsemalt arvutada.
ping