Graanulipõletiga malmkatla seadistus

[Valge_1]

Selle info põhjal ei saa vee läbivoolu kiirust teada, sest 1. kiiruse korral võib see olla üsna erinev, olenevalt süsteemi takistusest. Kui pumba imemispoole ja survepoole rõhkusid teada, siis võiks juba midagi teada saada.

Ainuke koht, kus ma manomeetrit nägin, on all akupaagi ja kahesüsteemse boileri vahel. Eile oli näit 0,9, täna 1,0.

[Valge_1]

9 tonni vs. 5 tonni, selline erinevus ei saa tulla katlast ega põletist. Kui maja igatepidi väga hästi soojustatud on (seinad, pööning, vundament, aknad ja uksed head), siis loomulikult küttekulu langeb oluliselt.

Selle kohta ütles mulle üks keskkütte mees (kui ainult mäletaks, kes see toru otsas oli), et maja võiks ka läbi puhkuda aga selline see kulu olla ei tohiks.

[Külaline]

Järelikult ikkagi on. Kui on soov täpsemalt teada saada kui palju reaalselt soojust katla/põleti tõttu korstnasse kaob, siis pead paigaldama katla lähedale torule soojusarvesti, muud varianti pole.

[Valge_1]

Järelikult ikkagi on. Kui on soov täpsemalt teada saada kui palju reaalselt soojust katla/põleti tõttu korstnasse kaob, siis pead paigaldama katla lähedale torule soojusarvesti, muud varianti pole.

Ei maksa keskenduna ainult katla kadudele. Olen hakanud mõtlema, et asi on seotud keskkütte konstruiga.

[Külaline]

Keskküttesüsteem ise ei ole küll mingi selline asi, mis soojust salaja majast välja viib, välja viivad ainult soojuskaod.

[Adlolf]

Tegelt ei ole siiani murest lahti saanud. Praegu võtab 1,5 kotti ööpäevas (õues plusskraadid) ja närvi ajab tegelt. Keldrikorrusel ja esimesel korrusel topelt pakettaknad pandud. Siin inimesed räägivad, et neil võtab kütteperioodi peale 5 tonni, mul läks eelmine aasta 9 tonni. Äge.

Järelikult ikkagi on. Kui on soov täpsemalt teada saada kui palju reaalselt soojust katla/põleti tõttu korstnasse kaob, siis pead paigaldama katla lähedale torule soojusarvesti, muud varianti pole.

Soojusarvesti paigaldus oleks parim , odavaim ja kiireim võimalus leida lahendusi sinu murele.
Aga kohe võiksid tõsta katla kasutegurit lülitades pumba teisele kiirusele ja vähendades katla temperatuuri 85 kraadilt 75-le.

[Külaline]

Kui enamus torustikku läbib köetavaid ruume (peakski nii olema antud juhul?), siis pumba kiiruse vähendamise tagajärjel tagasivoolu temperatuuri langus ja sellega seonduv tagasivoolu toru soojuskao muutus on praktiliselt olematud.

Katla temperatuuri vähendamisega 10 C võrra võib parimal juhul küll saada mõne % kasuteguri muutust, kuid kas sel juhul ka madalama temperatuuriga kütab akupaagi soovitud temperatuurini. On olnud siin teemasid kus isegi katla 90 C-ga ei küta akupaaki kuumaks.

[Adlolf]

Kui enamus torustikku läbib köetavaid ruume (peakski nii olema antud juhul?), siis pumba kiiruse vähendamise tagajärjel tagasivoolu temperatuuri langus ja sellega seonduv tagasivoolu toru soojuskao muutus on praktiliselt olematud.

Antud juhul tähendab " teine kiirus" pumbakiiruse suurendamist. Küttetorustikust suurem osa asub keldris ja on kordades suurema mahtuvusega kui vajalik.

Katla temperatuuri vähendamisega 10 C võrra võib parimal juhul küll saada mõne % kasuteguri muutust, kuid kas sel juhul ka madalama temperatuuriga kütab akupaagi soovitud temperatuurini. On olnud siin teemasid kus isegi katla 90 C-ga ei küta akupaaki kuumaks.

Akupaagil (eriti 90 C akupaagil) on pelletiga küttesüsteemi kasutegurile oluliselt kahjulik mõju.

[Külaline]

Kuidas see pumba kiiruse suurendamine siis peaks kasutegurit tõstma? Tagasivoolu temperatuur tõuseb ja tagastuv toru hakkab keldrit rohkem kütma.
Mis ime läbi see akupaak siis just pelletiga süsteemi kasutegurit halvendab võrreldes näiteks halupuiduga köetavaga. Kasutegur pigem tõuseb, sest põleti saab normaalse põlemisrežiimiga pikemalt töötada. Süütamine ei ole normaalne põlemisreziim ja ilma akupaagita hakkab süütamisi olema väga palju.

[Valge_1]

Ega neid süütamisi praegugi vähe pole. Mulle tundub, et pea iga tund läheb uuele ringile. Millest tulenevalt tekkis küsimus, kas ei või olla, et akupaak kaotab liiga kiiresti oma temperatuuri? Paak on iseenesest soojustatud. On seal üldse mingeid võimalikke vigu selles vallas?

[Külaline]

Ja kuhu ta seda temperatuuri mujale paneb kui mitte hoonesse.

[kyte]

Ju seal ikka asi hoones on. Omal Viadrus + Green ecothetm + 2t akupaak koosluses süsteem töötab keksestläbi 2x päevas. Eesmisel talvel kulus pelletit kokku ca. 5,3t, sh soe vesi.

[kyte]

Ahjaa, maja on ca. 200m2 keskpäraselt soojustatud hoone.

[Valge_1]

Ju seal ikka asi hoones on. Omal Viadrus + Green ecothetm + 2t akupaak koosluses süsteem töötab keksestläbi 2x päevas. Eesmisel talvel kulus pelletit kokku ca. 5,3t, sh soe vesi.

Mis temperatuuril sa akupaaki hoiad? Mis radikaid kasutad? Kus põrandaküte on? Mis torustik kasutusel on?

[Valge_1]

Ahjaa, maja on ca. 200m2 keskpäraselt soojustatud hoone.

Ja mis kiirusega sul ringluspump käib ning mis on praegu peale- ja mahavoolu temperatuurid?

[Adlolf]

Olen hakanud mõtlema, et asi on seotud keskkütte konstruiga.

Tee oma küttesüsteemist joonis, et oleks mille üle arutleda.

[Külaline]

MIda seal arutada, kõik mis katlast mööda torusid välja tuleb, ka majas ära kulub.

[Prill]

Sai soetatud PV20b põletikomplekt Viadrus U26 katlale paigaldamiseks. Optimistlikult lootsin, et saan ise paigaldusega hakkama, põleti enda, teo ja mahutiga ehk kola kokku külge kruvimisega saan arvatavalt hakkama aga mõistus ei käi üle elektriosast. Juhend pajatab lakooniliselt, et sobib õlikatla pistikuga ja valma Aint mu katlal pole pistikut, OK sellest (toite)pistikust saaks ehk jagu aga lisaks on komplektis avariitermostaat, kus pole mingit skeemi kaasas ühendamiseks, samuti on reguleeritav termostaat koos anduriga põleti juhtimiseks, kus klemme on omajagu aga juhendi skeemi ja termostaadi klemme ma kokku viia ei oska
Kui väga keeruline ei ole oskab ehk keegi juhendada, või soovitada kedagi Tartu kandist, kes selle termostaatide teema oskaks ära ühendada.

[plb]

Kõigepealt: milline see termostaat on?
Ja kuhu need juhtnöörid saata tuleks?

[Prill]

Avariitermostaadil marki välja ei loe, välja näeb samasugune nagu boilerites on, selline peenikese traadi/toruga vaskne julla, vist see bimetall element ja termostaat ise on fikseeritud 105C peale, lisaks 3 klemmi tähistega 1, 2, 0, ning lisaks maanduse tähisega klemm. Võibolla seda avarii oma ei olegi vaja paigaldada, kuigi paha ei teeks.
Teine termostaat on RT38 ( http://www.comecogroup.com/corp/cgc/pdf/rt38_e.pdf )
mis idee järgi peaks minu süsteemis mõõtma akupaagi temperatuuri, näiteks ülemise kolmandiku peal ja selle järgi juhtima põleti tööd. Interneti abiga hakkab kerge ettekujutus juba tekkima aga kindel ei ole selles ei ole ka kindel kuhu see termostaat pelletipõletil ühendub, seal mingit Tt kontaktid nagu on näidatud - idee poolest termostaat toimib vist lülitina, samas põletit ei saa lambist välja lülitada, vaid peab kuidagi viisakamalt teada andma, et nüüd võiks põlemise ära lõpetada- kerge hirm on midagi valesti ühendades läbi kärsatada
prillpapa3@gmail.com

[plb]

prillpapa3@gmail.com

Vaata meili.

[plb]

prillpapa3@gmail.com

Vaata meili.

Vigade parandus: mu skeemis oli viga: kasutada RT38-l 10-ndat, mitte 8-ndat kontakti.

[MART ma]

TERE

KUI OSTA SIIS AINULT KATEL PELLE SEE ON OK JA EESTIS KOKKUPANDUD JA JUPID OLEMAS.
AGA NB VÄLTIDA SELLIST ASUTUST NAGU TORU JÜRI OÜ EESTI KEELES (TÜ-A JÜRI) SEE ON JAMA KUS GARANTIID EI OLE.
GARANTIILEHT ON KALLUTATUD MÜJA KASUKS UHESÕNAGA HOITKE EELAME SELLISEST KATLAMÜÜJAST.
ÜHESÜNAGA PEALE MAKSMIST ON SINU PROBLEEM .
JA NAGU OÜ TORUJÜRI ON KATLA NIII NIMETATUD PELLETIKATLA VIADRUS ESINDAJA NO ANDKE ANDEKS KUI ON MINGI PROBLEEM SIIS ON ESINDAJA KADUNUD.AGA KA PELLETIKATLAST VIADRUS SOOVITAKS EEMALE HOIDA .KASUTEGUR VAEVALT 55 SUITSUGAASID 138 SEEGA KUI OHURUUMI KÜTTA SIIS SOBIB KÜLL.