radiaatorküttega mured

[xjan]

32mm kollektorini
16mm radikateni
kahe korruse peale on 1 kollektor - pikk vorst hargnemistega, mõlema kollektori ees on kuulkraan ning kütteruumis on ka vooluhulgaregulaator

erinevad radikad on erinevalt ühendatud:
I korrus
kabinet 9,5m2 PC11-300-1400 764w - samalt poolt küljelt ülalt sisse, alt küljelt välja
maj.pid. Ruum 7,9m2 PC11-500-800 694w - samalt poolt ülalt küljelt sisse, alt küljelt välja
söögituba 31,7m2 KON-33-142-2600 2402w - ühelt poolt küljelt ülalt sisse, teiselt alt küljelt välja
elutuba 1 sein 15,1m2 KON-22-142-2000 1282w - ühelt poolt küljelt ülalt sisse, teiselt alt küljelt välja
elutuba 2 sein 15,1m2 KON-22-142-2000 1282w - ühelt poolt küljelt ülalt sisse, teiselt küljelt alt välja
trepihall (keskel) 13m2 PC11-600-800 814w - samalt poolt küljelt ülalt sisse, alt küljelt välja
trepi alune 13m2 KON-22-142-1600 1026w - ühelt poolt küljelt ülalt sisse, teiselt küljelt alt välja
sauna eesruum1 11,75m2 PCV22-600-700 1196w - samalt poolt küljelt ülalt sisse, alt küljelt välja
sauna eesruum2 11,75m2 PCV22-600-700 1196w - samalt poolt küljelt ülalt sisse, alt küljelt välja
mag. Tuba 23m2 PC22-300-2000 1922w - samalt poolt küljelt ülalt sisse, alt küljelt välja

II korrus
trepihall 14m2 CV 11-600-2000 1922 - H-ühendus alt nurgast
magamistuba 1-1 12m2 CV 22-300-1000 961w - H-ühendus alt nurgast
magamistuba 1-2 12m2 CV 22-300-1000 961w - H-ühendus alt nurgast
magamistuba 2-1 9m2 CV 22-300-1000 961w - H-ühendus alt nurgast
magamistuba 2-2 9m2 CV 22-300-1000 961w - H-ühendus alt nurgast
kabineti nurk magamistoas 2 11m2 PC11-400-900 640w - samalt poolt küljelt ülalt sisse, alt küljelt välja

hetkel toodab pump radikatesse 50kraadi vett, tagastuv 40.

Ma ei suuda uskuda, et probleem on küttegraafikus. Kui II korrusel radika avan on mõne hetkega pealevool tuline. Samamoodi tulised võiks öelda, on ka muud radikad. Viimane, kaugeim osa aga õrnalt soe, eelkõige võiks siis öelda, et probleemne on just 1 konkreetne radikas (elutuba 1), kuid ka elutuba 2 ja söögituba 2 on sellised pigem jah varasema kogemuse põhjal osaliselt vaid soojad ja peale temp ka näiliselt madalam. Elutuba+söögituba ja köök, trepihall moodustavad ühe suure ruumi, trepihall piirneb ka avatud tamburiga ja koridorijupiga garaazhi - neid kütab põrandaküte.

Millised radikad aladimensioneeritud tunduvad? Ma ise loeks kõige kriitilisemaks just neid elutuba 1 ja 2 ning söögituba, mis vahetult ka suurte akende all.

Ma hakkan juba kahtlustama, et probleemse radika torudega mingi jama (on küll rüüsid punane ja sinine, kuid äkki need ikkagi risti). Ehitusajast just nendest torustikest pilte pole enne kinnikrohvimist. Või on radikate paigaldamisel toruteip sinna ette kruttinud, või siis pealevoolu regulaator katki (teistel radikatel kohin taga, see vait, tagasivool max avatud). Teoretiseerin loomulikult... Kollektoril kahjuks ei ole radikaliinidele eraldi kraane peal, rääkimata märgistusest kuhu mis radikasse mis toruotsad lähevad, et saaks selle probleemseima radika otsad lihtsalt leida/sulgeda/radika lahti ühendada ja vaadelda...

[madis64]

Selle probleemse radika klapp võib olla pesa külge kinni kleepunud. Ma kruvin igal aastal oma 16 termopead maha ja loksutan tihvtide kaudu klapid pesadest lahti. Kinni kleepub neist suvega ca 1...3 tk.
Ei ole olnud aastat, kus poleks leidunud mitte ühtki kinnikleepunud termostaadialust.

[xjan]

logistasin üle, surusin tiftist mida muidu termopeab lükkab - ei miskit

[Adlolf]

Millised radikad aladimensioneeritud tunduvad?

Radikad on tulised aga tuba külm.

Kollektoril kahjuks ei ole radikaliinidele eraldi kraane peal, rääkimata märgistusest kuhu mis radikasse mis toruotsad lähevad, et saaks selle probleemseima radika otsad lihtsalt leida/sulgeda/radika lahti ühendada ja vaadelda

Jahedate radikate tagasivoolud on ka jahedamad.

[madis64]

logistasin üle, surusin tiftist mida muidu termopeab lükkab - ei miskit

Kui sa nüüd lõplikku tõde oma pumba võimekuse kohta seda radikat toita tahad teada saada, siis kruvi see radikas maha, võta sobiliku suurusega ämber või vann ja mõõda ära, mitu liitrit minutis toru otsast välja tuleb.

Saad teada vähemalt, kas toru läbitav on vajalikul määral. Milline on vajalik määr, ütlevad juba targemad...

[madis64]

Tegelikult on 21. sajand ning ämbri-vanni asemel saab kasutada ka väikest veemõõtjat koos otsastatud ühendusvoolikutega

[xjan]

Adolf, seal kus radikad tulised - tuba soe, seal kus radikad külmad - tuba külm e. igati loogiline . Probleem on, et miks radika pealevoolgi külm(em) on kui mujal on see kuum.

Ma mäletan, et seda probleemset radikat sai torgitud ka eelmine kütteperiood veidi - siis proovisin õhutada, lasin kümmekond liitrit või rohkem vett välja ja radikas hakkas soojaks minema e. võibolla tõesti tagasivoolul probleem. Seda proovin ka veel kindlasti.

Madis - suletud survestatud süsteem, e. ma päris nii ei näe võimalust mõõta aga võibolla lihtsalt pea paks juba õhtuga.

[madis64]

Madis - suletud survestatud süsteem, e. ma päris nii ei näe võimalust mõõta aga võibolla lihtsalt pea paks juba õhtuga.

Pane voolikutega ühendatud veemõõtja radika asemele.

[Midagiteadja]

Mis vooluhulga regulaator? Kui niinimetatud vilepillil on kõik radiaatorid järgi siis pole midagi imestada.32 al-pex nagu ma õigesti aru sain ei jõuagi vähemalt selle pumbaga ja läbi mingi vooluhulga regulaatori( mida see endast kujutab ei saa veel aru?)seda kollektorit toita.Kas see vooluhulga nn regulaator on järsku 3-T ventiil? Kui kõrge on süsteemi rõhk? Võiks olla köetud süsteemis vähemalt 1,5-1.8 bar.mitte vähem.Kindlasti toidab maja ära Magna 1 Sellel pumbal on rõhkutõstvaid omadusi aga kallis lõbu.Olen natuke kaugelt
nimelt Lõuna-Eestist muidu hakkas täitsa huvitama milles point.Millegipärast kipun arvama,et Wilo jääb nõrgaks.Radikad peaks olema ok ühendatud.

[Midagiteadja]

Sain aru mis vooluhulga regulaator see selline on.Tegelikult on see liiniseade ventiil Comap järsku kui on avatud 4,6peale.Küsimus tekkib kes see tark selle pealevoolule sokutas,et pumbal oleks raskem rügada või.Ma olen kuskil õhk-vesi agregaadil sellist totrust ümber teinud.Siis on veel 3-T ventiil ka imeliku koha peale pandud sooja vee tegemiseks.Ma ei mäleta selle firma nime küll aga seda,et kui asi õigesti teha hakkab tööle.Noh need mehed mõtlevad küll mingi muu asjaga.Järsku samad mehed?

[xjan]

Comap DN25 liiniseade ventiil jah, ise eksisin nimega, hetkel siis ta max avatud. Jõuame tagasi minu algse mõtte juurde, et äkki panna siis teine pump lisaks hoopis kollektorite juurde? Siis teeks juba kollektori nö. kaheks, need pikema liini omad tõstaks eraldi või muu jaotus. Või lihtsalt võimsam, uus pump katlaruumi?

Mäletan, et radikaid-torustikku paigaldanud "joped" avaldasid äkki ka kahtlust, kas antud wilo ka piisav on. Katlaruumi ehitas teine seltskond ja Comap sai vahele pandud suvel, kui lisatud sai ol.olevale õlikatlale õhk-vesi pump. Comap-i paigaldus oli ühe süsteemi tasakaalustamist pakkuva firma soovitus (äkki kyte.ee?) enne kui nad hakkaks üldse kohale tulema. Siis tuli suvi ja asi jäi sinnapaika.

Süsteemis rõhk ca. 1,6 peal, võin tõsta muidugi ka vett juurde lastes. Iseasi kui palju need erinevad rõhukellad mis mul siin peal on täpsust näitavad (SP-l 1,6, õlikatlal näit 1,9)

Sooja vett teeb eraldi soojusvahetiga boilerisse eraldi ring oma pumbaga vastavalt SP või õlikatla tsüklile. Radikad ja põrandaküte saavad oma sooja 100l puhverpaagist. Selles osas viga ei kahtlusta.

[Midagiteadja]

Kas mõlemad katlad kütavad nn puhverpaaki meiekeeli peaks tegu olema väikese soojussalvestiga ja sellest paagist on võetud radikasõlm ja põrandasõlm maha või polegi sõlmesi.Kirjelda natuke täpsemini kuidas ühed või teised torud jooksevad.

[Adlolf]

Kas kollektorist väljub ikka 16 toru? Et ühel torul ei oleks mitut radikat.

[xjan]

Peast kirjeldan - SP lülitab õlikatelt kui on vaja lisasooja, siis rakendub õlikatla pump vastavalt sooja vett tootma või soojussalvestit, nö puhverpaaki täitma. SP lülitab vastavalt vajadusele 3-tee ventiili, et kas kütta puhverpaaki või teha sooja vett. Puhverpaagil on 4 otsa - kaks üleval (pealevool ja täitmine) + kaks all (tagasivool SPsse ja kütteringist tagastuv). Pealevool radikatesse (eraldi pump) ning sealt ka põrandakütte segusõlme (mootoriga 3-tee) mille järel põrandakütte pump. Tagasivoolud radikatest ja põrandaküttest saavad kokku enne puhverpaaki. Lisaks rida voolu suuna klappe ka vahel.

jah, ikka - igal radikal oma peale ja tagasivool, 2 kollektorit.

FLIR0087.jpg (87.88 KiB) Vaadatud 5077 korda

[madis64]

Kui suur on kollektori siseava ristlõikepindala ja kui suur on kollektorist väljuvate torude avade ristlõigete pindalade summa?

[xjan]

survestatud süsteemis jällegi ei tohiks olla arvutusel selget eesmärki, ei?
pigem on ikkagi küsimus torude pikkus ja takistus

[Adlolf]

Kas oled proovinud soojust ümberjagada vähendades magamitoa ja saunaesikute temperatuuri?

[madis64]

survestatud süsteemis jällegi ei tohiks olla arvutusel selget eesmärki, ei?
pigem on ikkagi küsimus torude pikkus ja takistus

Kui arvutused näitavad, et kollektor on selgelt aladimensioneeritud, siis survesta, mis sa survestad, kuid kõigi maksimaalselt avatud tarbijate torude jaoks lihtsalt vajalikku veekogust ei tagata.

[Kalvis]

Arvan, et sul on kollektori sisseminemise ja väljaminemise otsad sama poolt (pildil nii paistis). Õige on, et üks on vastupidi. Kui on valesti siis vooluhulgad jagunevad mittelineaarselt, st , kollektori algusots on kuum ja viimased jahedad. Kui oleksid seadekraanid (ei olnud pildil näha) siis saaks nendega mängides asja korda, kui aga pole siis pead ringi vahetama.
Kui radikal on omal seadekraanid siis saab ka nendega mängida.

[Midagiteadja]

Keegi on sulle paraja p--a kokku keeranud nii VALESTI ei tehtud isegi vene ajal.Selle asja saab niimoodi korda kui teed või lased teha jämeda kollektori näiteks 70x70 kanttoru keevitad sinna külge teras muhvid poole tollised umbes 60mm vahega ja ongi tehtud.Ära sellel kollektoril kuulkraane unusta ja pane kollektorile otsa tühjendused.Nüüd sinu seletamist pidi on ka üjejäänud osa jama kui on mingi vahemahuti siis sooja vett tehakse ka selle pealt maha võtmisega mitte üle 3-T ventiili.Nii nagu ma arvasin tundub,et selline käekiri on kõigil õhk-vesi agregaatide paigaldajatel Nad tahavad sellist süsteemi teha nagu on gaasi kateldel vee tegemiseks seal on see asi natuke teist moodi.Sina peaksid katlad paralleelselt järgi saama.Mõlemad kütavad vahepaaki ehk väikest salvestit ja sealt maha vesi eraldi oma ringiga ja maja oma ringiga siis pn lootus,et saad asja käima.Kollektori toiteliini peaksid ka suurendama vähemalt DN 32 st.1 1/4 tollile siis peaks piisama.Näiteks raudpress 35.

[sixi]

Varpo Grupp soovitab kruttida tagasivoolu radikakraane,et sellega saab igaüks hakkama.
Olen näinud 4 jal korral tagajärgi kuidas oskamatult radiaatori tagasvoolu kraani keeratakse kuuskant võtmega üle ehk südamik lendab kraanist välja survega.Ja ongi uputatud kogu teine korrus halvemal juhul ka esimene.Aga nüüd kui teil see juhtub ja kindlustust ei ole siis te ju teate kellelt see kahju kohtuteel välja nõuda.On kaks asja millega ei tasu ise tegeleda,kui ei ole spetsialist on vesi ja elekter.

[xjan]

Adolf - olen proovinud, kui kruttida ka kõik ülejäänud radikad kinni va. see probleemne, ka siis ei jõua piisavalt sooja temani, mujal seda probleemi pm. ei ole, pealevool ilusti kuum. Homme õhtupoole võtan ette ja mõõdan. Huvitav on võibolla veel märkida, et need probleemsemad radikad on kollektori u. keskossa ühendatud.

Kalvis - ei saa aru sinu mõttest. Pildil võibolla hästi ei paista, kuid on kaks kollektorit.

Midagiteadja - ei, puhverpaagi pealt sooja tarbevett ei tehta. Õlikatel ja SP töötavad nö. 1 korraga. Õlikatel käitab vastavalt kas tarbevee täitmise pumpa või puhverpaagi täitmise pumpa. Õlikatla lülib SP tööle kui temp -15c (seadistatav) või kui jaksu jääb väheks (tarbevee tootmise ajal suurem kasutus) ja sooviks lülida tööle boileritenni, el. kütte (seda ei ole, õlikatel asendab).

SP-s on ainult 1 pump mõlema jaoks ja vahetab puhverpaagi ning tarbevee täitmist üle 3-tee, mis otse SP taga. Puhverpaak on vajalik (ca. 100L) kuna aitab SP-d sulatada paremini, kui olemas selline kindel varukogus. SP paigaldas Artesania ja neile ma midagi ette küll ei heida. Süsteem oli eelmine talv töös samamoodi pm, kuid ainult õlikatlaga ning ka siis oli tuba jahe olenemata üsna meeletust õlikogusest.

Jättes selle võibolla segaselt seletatud katlamaja kõrvale, siis kas ma saan aru, et see kollektor on siis pigem kurjajuur, liiga väikse mahtuvusega? Ja olemasolevast pumbast ning 32mm torust piisab? Kas kaubandusvõrgus ka ehk leiduks sobivaid tükke lahendamaks seda muret või kes seda toota oskaks? Ma eeldan, et vaja oleks teha neid kollektoreid 2, peale ja tagasi tulevatele otstele. Kuulkraanid võiksid ka olla siis igale radikaliinile jah?

Sixi - nii rumal ma nüüd ka ei ole, et neid jõuga lahti krutiksin, aga soovita siis kedagi teadjat . Hetkel jääb mulje, nagu tahaksid Varpo meestele lihtsalt "ära panna".

Olles harjunud 24-kraadi toatempi ja põrandaküttega eelmises elukohas on nüüd ikkagi jalad külmad. Tahaks t-särgi väel ringi käia, pigem on sviiter seljas .

[madis64]

Adolf - olen proovinud, kui kruttida ka kõik ülejäänud radikad kinni va. see probleemne, ka siis ei jõua piisavalt sooja temani, mujal seda probleemi pm. ei ole, pealevool ilusti kuum. Homme õhtupoole võtan ette ja mõõdan.

Kui kõik radikad peale ühe on kinni keeratud (viisil või teisel) ning ainsa avatud radiaatorini ikka kuum vesi ei jõua, siis lõhnab asi mingi ummistuse või "mõlkis" toru järele.

Kui tõesti vooluhulkasid mõõtma hakkad, siis on kasulik mõõta ära kõige kehvema ja kõige kuumema radika torudest ajaühikus läbikäiv maksimaalne veehulk.

[Ping]

Lihtne füüsika - kui toru ei lähe soojaks siis soe vesi torus ei liigu vajaliku kiirusega.
Kui külma radika õhutamisel (õhutusest vee väljalaskmisel) läks see soojaks siis pealetulev toru on lahti ja tagasiminev kinni.
Ühel sõbral lahendasin analoogset probleemi nii:
tsirk pump välja,
kollektori pealetulev kraan kinni,
radikal termostaat kinni,
tagasivoolu kraan lahti,
õhutusnippel lahti ja ämber alla,
avada süsteemi täitekraan. (sõber abiks)
Alul natuke vulises ja siis kukkus lahmama, mitu ämbrit sai igaks juhuks välja lastud. Ju mingi kalts oli torus sees kuhugi kinni jäänud.
Pärast kraan kinni ja vajalik rõhk sisse.
Ju see tropp radikasse lendas ja sinna ka jäi sest pärast seda trikki pole selle radikaga probleeme olnud.

[xjan]

Hetkeplaanide kohaselt mõõdan homme temp-d üle ja proovin tuvastada selle probleemse radika liinid. Siiski on mul kahtlusi lihtsalt ühes toru mõlkis olemise osas, sest kokku on neid probleemsemapoolseid rohkem kui üks ja just pikima liini omad, suured radikad.