Ehitusfoorum

Tahaks nõu. Maja suurus 220m2, plaan oli panna gaasiküte, gaas krundi ees olemas, liitumine oli krundi hinna sees.
Nüüd aga jäi silma õhk vesi küte. Uurides netis, siis asja müüja kiidab enda katelt ( süsteemi).
Kas keegi oskab öelda kumb oleks mõistlikum nii rahaliselt ( hilisemad küttearved ), kui ka töökindluselt.
Tänud ette!!

Külaline1111 kirjutas:Tahaks nõu. Maja suurus 220m2, plaan oli panna gaasiküte, gaas krundi ees olemas, liitumine oli krundi hinna sees.
Nüüd aga jäi silma õhk vesi küte. Uurides netis, siis asja müüja kiidab enda katelt ( süsteemi).
Kas keegi oskab öelda kumb oleks mõistlikum nii rahaliselt ( hilisemad küttearved ), kui ka töökindluselt.
Tänud ette!!

Gaasiküte kindlasti rahaliselt soodsam ja tehniliselt kindlam. Ja mis see kiidetud õhk-vesi süsteem siis on, paluks tehnilised andmed. Mis küttesüsteem majas - radikad, põrandaküte?

Põrandaküte tuleb igaljujul kuna see juba osaliselt paigas. Õhk vesi süsteemi ja hindasid uurinud ainult müüjate kodulehtedel. Seal kõigil kirjas et soodamad küttearved kui gaasiga. Aga kõik pole kuld mis särab. Seepärast saigi siit küsitud.

Külaline1111 kirjutas:Põrandaküte tuleb igaljujul kuna see juba osaliselt paigas. Õhk vesi süsteemi ja hindasid uurinud ainult müüjate kodulehtedel. Seal kõigil kirjas et soodamad küttearved kui gaasiga. Aga kõik pole kuld mis särab. Seepärast saigi siit küsitud.

Kas sul kütteprojekt ka on või mõtled ise midagi välja millest midagi ei jaga.

Projekt on tehtud gaasile. Paigaldused teeks ikka sellega tegelev firma mitte ise.

Kui liitumine (ja projekt) juba olemas, siis gaasikütte väljaehitamine on tõenäoliselt oluliselt odavam (seadmed on odavamad). kWh on gaasil kallim tingimusel, et ei ole külm talv (isegi väikse Eesti geograafia annab päris suuri erinevusi - saared vs Jõgevamaa). Külmal talvel muutub enamus õhk-vesi pumpasid sisuliselt elektrikütteks. Ka on gaasiga lihtsam tarbevett teha (pumba puhul efektiivsus langeb tunduvalt, kui tõstad tarbevee temperatuuri).
Käesolevat foorumit lugedes tundub pumpadega rohkem probleeme olevat (enamasti vist paigaldusprobleemid).
Viimasel ajal on hakatud rohkem rääkima gaasi poliitilisest riskist.
Nagu ikka - igas asjal omad head ja vead.
Mina kütan gaasiga, sest 8 aastat tagasi oli liitumine krundil olemas ja gaas konkurentsitult odavaim mugavusküte.

Küttelahendus võib olla väga erinev kuid:

Kui selle 220 m2 maja aastane kütte ja sooja tarbevee vajadus kokku on nt 30 000 kWh.
oleks vaja gaasi 100% kasuteguriga 3191m3 (1 kuupmeetri maagaasi põlemisel tekib keskmiselt 9,3-9,4 kWh soojusenergiat.-Eesti Gaas) Osa soojusenergiast läheb korstnasse-10% Seega on gaasi vaja 3545 m3.
Gaasi hind septembris 2014 ühes linnalähedases kohas:
Eratarbijatele müüdava maagaasi hind on 0,4727 eur/m3. (hinnad käibemaksuga)
Maagaasi hinnale lisandub võrguteenuse hind 0,07524 eur/m3.
Maagaasi ja võrguteenuse hinnale lisandub aktsiisimaks 0,02814 eur/m3
maagaasi koguse korrigeerimise koefitsent septembris 2014 - 1,035 ja hinna
korrigeerimise koefitsent - 1,031.
Arvudes: 1675.72+266,73+99,75= 2042.20 koef 2113.68
30000 kWh - 3191 m3 gaasi- kasutegur 0,9-3545 m3 gaasi
1675.72--266,73---99,75= 2042.20 koefitsendiga kokku 2113.68 eur

Suvaline septembri elektriarve (ilmselt mitte soodsam) annab ca 50/50 tarbimisel koos taastuvenergia ja hooldustasudega el hinnaks 0,1143 eur kWh
Otse elektriga sama 30 000 kWh 3429 eur.
/2 1714.50
/3 1143.-
/4 857.-

Miks peaks arvama et meil on valdavalt "külmad" ilmad ?
Miks peaks arvama et õhk vesi soojuspumba aastane keskmine kasutegur on alla 2 ?
Miks peaks arvama et elamule ei saa paigaldada maakütet ?
On üks väga huvitav netileht energiatalgud.ee seal on graafikutelt näha kuhu suunduvad kütuste hinnad.

Kui kaasaegse 220 m2 maja energiavajadus kütte ja sooja tarbevee jaoks oleks isegi 20 000 kWh, siis oleks tegu väga kehvasti soojustatud majaga.
Eks peab teadma erinevate süsteemide kõiki kulusid (nii soetamise kui hilisemaid), siis saab arvutada milline variant sobilik oleks. Palju praegusel hetkel peaks raha välja käima, et saada tööle gaasiga ja palju läheks soojuspumba peale? Siis saaks juba edasi mõelda.

Maja columbia plokist ( 190) täis valatud kõikjalt. Seinas eps 60 silver ( 150 mm), aknendel U-0,5, katuslagi 200mm ( isover kl37) ja risti 50 mm ( isover kl 33).

Kas projektis on viiteid millisesse energiaklassi maja kuulub või oskab projekteerija anda täpsustavat infot?

Eelprojektis on märgitud klass C
Aga tegelikkuses on sinna pandud hetkel parem soojustus välisseintele ja paremad aknad kui eelprojektis kirjas. Samuti
katuslaele soojem vill. Me ei tea kas see klass C tõuseb B peale või mitte. Hetkel ei saa seda ka projekteerija käest seda küsida.

Eks see gaasi aastakulu võiks tulla 2000-2400 m3 vahele. Oleneb muidugi mis ventilatsioonisede majal. Gaasi hind on täna eesti gaasil 0,49 eur m3 nii et aasta kulu 980- 1176 euri. Gaasi hinna suurus oleneb kellega lepingu oled sunnitud tegema. Maja soojustus on sul tänapäeval kehvemas klassis.

http://www.envir.ee/sites/default/files ... oeleht.pdf vt tabel lk 5.
Millegi pärast on minu lähteandmed erinevad.

Coolhouse kirjutas:http://www.envir.ee/sites/default/files ... oeleht.pdf vt tabel lk 5.
Millegi pärast on minu lähteandmed erinevad.

Tabel on tehtud mingil keskmisel metoodikal. Minu arvestus reaalsetel faktidel- aastane gaasi kulu ja hind. Loomulikult on 220 m2 maju erinevaid ja ka siis kulud erinevad.

Nagu sealt tabelist näha, siis tegelikult C ja isegi B väga energiasäästlikud ei ole, erinevused C, B ja ka A vahel on suhteliselt väikesed ja tõsine "hüpe" toimub alles A+ juures ja uue maja ehitamisel tasuks selle poole püüelda. Mu poolt pakutud alla 20 000 kWh aastas ongi saavutatav alles A+ juures. A+ tarbib 2,6 x vähem kui A ning 3,3 x vähem kui C! 220 m2 maja hind tuleb võibolla näiteks 15 000 eur kallim, aga arvestades seda, et tarbib C-ga võrreldes aastas 20 000 kWh vähem, siis tasuvusaeg on täiesti mõistlik.

Kas kuskil mujal ei ole mingit sellist tabelit küttekulu ja maja energriaklassi kohta et võrrelda kas andmed on sarnased?

CH

Need on samad, energiaklassid ongi paika pandud selle järgi kui palju m2 kütteks aastas kuluda võib. Näiteks siin ka samad andmed: http://www.innoelement.ee/a-energiaklass/
Näiteks tähises "ET45" number 45 tähendab seda, et aastas võib kuluda kuni 45 kWh energiat m2 kohta.

EMS kirjutas: "ET45" number 45 tähendab seda, et aastas võib kuluda kuni 45 kWh energiat m2 kohta.

Äkki ikka uuriks ennem postitamist välja mida see "ET45" ikka tegelikult sisuliselt tähendab!
Juba jupp aega ei ole kasutusel mingeid A+ jne. klasse.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105092012004
https://www.riigiteataja.ee/akt/102102014012?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... _lisa3.pdf#

Mina olen reaalselt 8 talve gaasiga kütnud ja sooja vett tootnud (5-liikmeline pere tarbib vett rohkelt).
Maja ei ole kindlasti kõige ökonoomsem (klassi määratud ei ole):
a) aknapinnad suured
b) liigendatus
c) katlaruum asub tarbimiskohast pisut eemal (soojavee kraanid 7+ meetri kaugusel, köetavad ruumid 4+ meetri kaugusel)
d) seinas on 20cm silbet + 15 cm peno
e) lae peal 30cm villa
Pinda on 209m2, sellest köetavat 175m2.
Selle kõige peale on hetkeseisuga kulunud 18600m3 gaasi. Ehk jämedalt 2300m3 aastas. Seejuures ka esimene talv, kui suure külmaga ehitus käis ja maja oli vaja ära kuivatada. Need on kõik tegelikud kulud, mitte arvutuslikud.

Coolhouse,
sa tegeled pumpade müügiga, mistõttu oled ilmselt kallutatud (juba 8 aastat tagasi ei müüdud gaasikatlaid, mille puhul 10% soojast oleks korstnasse läinud).
Meil ei ole valdavalt külmad ilmad. Küll peaks meeles pidama, et soojavajadust ei saa hinnata keskmise temperatuuri järgi, sest soojavajadus ei ole lineaarses sõltuvuses välistemperatuurist, pigem on sõltuvus geomeetriline. Lihtne näide: minu maja ei vaja sisuliselt kütet, kui välistemperatuur on 12 kraadi (elamine tekitab piisavalt sooja). Seega keskmine temp=12 järgi "avutades" küttevajadus=0. Kui aga pooled päevad on temp 0 ja pooled päevad 24, ei ole tulemus sugugi sama. Nädal -25-kraadist ilma nõuab paljudes majades rohkem kütet, kui kuu aega -10-t (selliste majade hulk kasvab koos parema soojustuse levikuga). Just see ongi õhkpumpade nõrk koht - kõige suurema soojavajadusega perioodil on efektiivsus kõige nõrgem. Seetõttu näiteks Jõgevamaal mina ei soovitaks õhkpumpa kui ainust küttevahendit. Hea elektrivarustusega rannikul/saartel aga oleks õhkpump suure tõenäosusega väga hea.
Maasoojuspump on hoopis teine tera - miinuseks võib nimetada: sobiva pinnase ja pindala vajadust. Nende puudumisel kukub see variant aga lihtsalt ära. Täpselt sama juhtub gaasiküttega, kui toru lihtsalt ei tule krundini.

Nüüd kulud.
Kui gaasiga liitumine on olemas, siis saab sooja majja 2000EUR eest. Selle sisse mahub nii trassi ehitus (koos projektiga) krundi piirist katlaruumi kui katlaruumi sisustus ja süsteemi käivitus. Mis maksaks soojuspumba puhul nii suure maja vajadusi rahuldav lahendus? Kliimaseade pakub praegu kampaania korras Nibe 8kW pumpa (ilma paigalduseta): 4890EUR. Paneme paigalduse kulud juurde ja tuleb vahe gaasilahenduse kasuks üle 3000EUR. Seejuures on reklaami juures lause: "Säästab küttekuludelt kuni 65%" - järeldus - ka müüja ise ei väida SCOP=3 võimalikkust. Arvestame siis SCOP=2.
Coolhouse arvutuse järgi kuluks 8 aastat enne kui õhk-vesi lahendus hoiab kokku piisavalt raha, et esialgne suurem kulutus tagasi teenida. Minule tundub see liiast.

Kui gaasiga liitumist ei ole, on lugu hoopis teine - gaasiga liitumine maksab palju ja pea kogu esialgne sääst kaob.

Mis puudutab kütusehindade prognoosimist, siis aasta tagasi ei ennustanud keegi nafta hinnaks 85USD. Ometi praegu nii on (ja nüüd ennustavad mõned juba isegi selle hinna langemist). Gaasi hind sõltub aga suuresti just nafta hinnast.

Mida muud see 45 siis tähendas kui 45 kWh/m2 aastas? Kui vahepeal energiaklassid muutunud, siis loomulikult lähtume nüüd nendest.

rokikas kirjutas:

EMS kirjutas: "ET45" number 45 tähendab seda, et aastas võib kuluda kuni 45 kWh energiat m2 kohta.

Äkki ikka uuriks ennem postitamist välja mida see "ET45" ikka tegelikult sisuliselt tähendab!
Juba jupp aega ei ole kasutusel mingeid A+ jne. klasse.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105092012004
https://www.riigiteataja.ee/akt/102102014012?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... _lisa3.pdf#

Ma ju lisasin viited kust peaks olema võimalik selgust saada mida sisuliselt see "ET45" võib tähendada!

Kui see 45 minu mainitust midagi muud tähendab, võid julgelt öelda, ausalt öeldes hetkel ei tunne, et selle sügavam sisuline tähendus mu jaoks nii tähtis oleks, et sel teemal u. 20 lehte teksti läbi lugeda.

rokikas kirjutas:Ma ju lisasin viited kust peaks olema võimalik selgust saada mida sisuliselt see "ET45" võib tähendada!

kas siin tulevad mängu need tegurid, kus elekter tuleb korrutada 2-g ja tsentraalküte 0,9 ja muud poliitilised nõuded?

Teised räägivad siin tegelikest faktilistest kuludest.

2korda2 võiks veel lisada, palju oli elektrikulu lisaks ja kas kaminapuid kah kulus?

Unkas pakkus siin oma päikesekütte süsteemi, millega aastas sai lisaks 4000 kWh... see on 20% kulust.

NB! juhin tähelepanu asjaolule, et praegu on gaasi võrgutasu väga väike ja kuutasu puudub hoopis...
Need on asjad mis võivad samuti muutuda....

Muidu võiks tasapisi mitmeid paralleelseid süsteeme paigaldada, aga need püsitasud võivad tulevikus hakata pilti muutma.

Elektrihinda võivad lähitulevikus mõjutada (loodetavasti allapoole) ehitatavad kaablid Soomest ja Leedust Rootsi.

rokikas kirjutas:Ma ju lisasin viited kust peaks olema võimalik selgust saada mida sisuliselt see "ET45" võib tähendada!

kas siin tulevad mängu need tegurid, kus elekter tuleb korrutada 2-g ja tsentraalküte 0,9 ja muud poliitilised nõuded?

Teised räägivad siin tegelikest faktilistest kuludest.

2korda2 võiks veel lisada, palju oli elektrikulu lisaks ja kas kaminapuid kah kulus?

Unkas pakkus siin oma päikesekütte süsteemi, millega aastas sai lisaks 4000 kWh... see on 20% kulust.

NB! juhin tähelepanu asjaolule, et praegu on gaasi võrgutasu väga väike ja kuutasu puudub hoopis...
Need on asjad mis võivad samuti muutuda....

Muidu võiks tasapisi mitmeid paralleelseid süsteeme paigaldada, aga need püsitasud võivad tulevikus hakata pilti muutma.

Elektrihinda võivad lähitulevikus mõjutada (loodetavasti allapoole) ehitatavad kaablid Soomest ja Leedust Rootsi.

Tere.Endal kütteks nii soojuspump,kui ka gaasikatel.Täpsemalt ventilatsiooni õhksoojuspump(ehitus aasta 1991 ja minul kasutuses viimased 9a)mis maksis
10 tuhhi eeki ja katel 10 a vana(minu käes 2a -60€)Gaasi toon tanklast,elektrit juhtmest.Elamu 140 m2 aeroc ecoterm,keskmine kulu talvekuudel 120- 150€.(koos söögi ja muude tegemistega)Olen rahul.Gaas kütab kahesüsteemse boileri siseosa(mis on mõeldud tarbeveele) ja põrandakütte tagasivool läheb soojuspumpa
läbi välisosa(mis on mõeldud katlale).