Maakollektori kaugus soojuspumbast ?

[triiin]

Maaküttega "palju õnne" kui talvel külmaga maa sees mingi toru lekkima hakkab. Ka võib tulla ebameeldiva üllatusena, et ei saagi terve talve jooksul maa seest nii palju sooja kätte kui külmaga vaja, sest maapind liialt jahtunud (maasoojuspump ju jahutab maad), ikka juhtub, et arvestustega pannakse veidi mööda vms. Igatahes tööga seoses puutusin kokku ühe objektiga, kus maaküttega tuli kütmise hind enam-vähem sama mis enne vedelkütusel töötava katlaga.
Eks maakõte eeldab ka vastavat pinnast, iga suvalise maa sisse seda naljalt ei pane, näiteks paekivise pinnase puhul.

Tõesti palju õnne - sa siis väidad, et teised küttelahendused nii lollikindlad, et nendega ei juhtu midagi ? Ja mis põhjusel peaks toru lekkima hakkama maa sees keset talve ?
Lisaks kui tuleb enam vähem sama välja kui vedelkütusega siis milles probleem ? Pole mingi kütusega mängimist, mugavus maksab !
Ma olen natuke asja ka uurinud, nimelt elan Kesk-Eestis ja meil siin liivast ja paekivist (vähemalt maapinnale lähemalt kui 1,2 meetrit) ei ole. Väga sobiv pinnas maakollektorile.

[rokikas]

näiteks paekivise pinnase puhul.

Paekivi kohta on su jutus pointi aga ülejäänu pullikaka. Tehnilisi rikkeid ja tegijate puusepanekut võib kõigil kütteliikidel esineda!

[rokikas]

Jääb mulje et sulle see uus maja (mitte ehitusaastalt vaid elamiseks) ja esmalt soovitaksin pumpade katelde otsimise asemel teha/tellida majale korralik energiaaudit st. spetsialist vaataks üle kogu maja konstruktsioonid ja hindaks vajalikku küttevõimsust mida peaksid valikut tehes silmas pidama! Ilmselt saaksid talt ka soovitusi mida parendada ja kuidas see küttearvele/vajalikule küttevõimsusele mõjuks.
See teenus maksab küll raha aga aitaks hoiduda vigade eest küttesüsteemi valikul.

[Külaline]

kütteõliga kui pelletiga ja hakkepuiduga on kõik automaatsed)

miks peaks üldse kütteõliga mässama kui otseelektriga tuleks suht sama soojuse hind? Milline kodune hakkepuidusüsteem oleks ligilähedaseltki nii vähe tähelepanu nõudev kui pellet on?

Juhul kui süsteemi juba olemas ei ole, siis ega ei tasu muidugi. Mõtlen, et kui on olemas kütteõliga töötav katel, siis ei ole vast mõtet osta elektrilisi küttekehasid ning katelt mängust välja jätta ja vastupidi. Kui rahaliselt kokkuvõttes sama tuleks, siis eelistaksin ikka katelt, sest radiaatori pinna temperatuur madalam ja ei kõrveta niimoodi õhku nagu konvektorid jms.
Kas mõtled katla tähelepanu nõudmise all rohkem kütusega seotud probleeme või hooldamist? Ma usun, et mõningate kateldega hooldamise suhtes vahet ei ole võrreldes pelletiga, kui näiteks tuhk automaatselt välja läheb nii koldest kui suitsutorudest. Hakke kvaliteet ja koostis võib muidugi rohkem probleeme põhjustada, aga oleneb ka katlast (selle kütuse etteandesüsteemist).

[triiin]

Sobiv pump kindlasti. Sobivus tuleneb aga hoone soojatarbest st. mida paremini soojustatud seda lahjeme(=odavama) pumba võid paigaldada.

Hmm, siis tasub tõesti mõelda, kas on endal ka isiklikult kogemus mõne õhk-vesisoojuspumbaga ?

Kuid kui nüüd võrrelda maasoojus ja õhk-vesisoojuspumpasid külmal ajal tegutsemas (ca. -25) siis kumba elektrikulu on väiksem ?

[rokikas]

Maaküttel.
Aga kui palju küttehooajast on meil -25 õues? Eks kogu aasta lõikes tuleb maaküte tiba odavama soojuse kWh hinnaga aga see vahe ei ole midagi tohutut. Lihtsalt saadav aastane võit ei pruugi katta kallimat soetushinda niipea, kui üldse.

[triiin]

Maaküttel.
Aga kui palju küttehooajast on meil -25 õues? Eks kogu aasta lõikes tuleb maaküte tiba odavama soojuse kWh hinnaga aga see vahe ei ole midagi tohutut. Lihtsalt saadav aastane võit ei pruugi katta kallimat soetushinda niipea, kui üldse.

See artikkel viewtopic.php?f=9&t=48007&p=273385#p273385 oli üldiselt põhjuseks, miks ma õhk-vesisoojuspumba valikust välja jätsin. "Mida seadme soetamisel veel silmas pidada? Kõigepealt tuleks leppida sellega, et kuigi õhk-vesi-soojuspump on väga säästlik ja hea seade, ei saa see meie kliimas olla hoone ainus kütteallikas."

[Külaline]

Tõesti palju õnne - sa siis väidad, et teised küttelahendused nii lollikindlad, et nendega ei juhtu midagi ? Ja mis põhjusel peaks toru lekkima hakkama maa sees keset talve ?
Lisaks kui tuleb enam vähem sama välja kui vedelkütusega siis milles probleem ? Pole mingi kütusega mängimist, mugavus maksab !
Ma olen natuke asja ka uurinud, nimelt elan Kesk-Eestis ja meil siin liivast ja paekivist (vähemalt maapinnale lähemalt kui 1,2 meetrit) ei ole. Väga sobiv pinnas maakollektorile.

Põhjuseid peaks ilmselt maakütte paigaldajatelt küsima, aga olen kokku puutunud ainult kahe uue maaküttesüsteemiga ja ühes neist just sellist juhust näinud kus keset talve lekkima hakkas. Arvatavasti nüüd ei saa selle 2 kogemuse põhjal öelda, et igas teises süsteemis lekkeid hakkab esinema, võibolla oli see harvaesinev erand, ei tea? Ja isegi kui süsteem terve oli, kõva külmaga jäi veidi puudu, eriti ei huvitanud ka kas oli projekteerijate viga või mille, aga minu silmis küll maakütte "aktsiad" langesid.

[rokikas]

Juhul kui süsteemi juba olemas ei ole, siis ega ei tasu muidugi. Mõtlen, et kui on olemas kütteõliga töötav katel, siis ....

.... sinna süsteemi elektrikatla lisamine ei ole kuigivõrd keeruline ega kallis. Aga ilmselt ei ole sellel suurt rahalist mõtet.
Kas oskad tuua näidet kodukasutusse mõeldud hakkepuidu katlast mis oleks kasutusmugavuselt ja soetushinnalt võrreldav pelletsüsteemidega?

[rokikas]

See artikkel....

Milline?

[EMS]

Kas oskad tuua näidet kodukasutusse mõeldud hakkepuidu katlast mis oleks kasutusmugavuselt ja soetushinnalt võrreldav pelletsüsteemidega?

Soetushind kõrgem, aga kuna hake tunduvalt odavam, siis tasub ära. Ei tahaks sellele firmale reklaami teha, seega ei hakka katla tootjat ega müüjat mainima.

[triiin]

See artikkel....

Milline?

http://www.keskkonnatehnika.ee/?head=2& ... e=estonian

[rokikas]

Ei tahaks sellele firmale reklaami teha, seega ei hakka katla tootjat ega müüjat mainima.

Selline tühi "õhuvõngutamine" ei maksa midagi. Mida see katlatootja sulle kurja on teinud et häid kogemusi jagada ei taha?

[Külaline]

Kas oskad tuua näidet kodukasutusse mõeldud hakkepuidu katlast mis oleks kasutusmugavuselt ja soetushinnalt võrreldav pelletsüsteemidega?

Soetushind kõrgem, aga kuna hake tunduvalt odavam, siis tasub ära. Ei tahaks sellele firmale reklaami teha, seega ei hakka katla tootjat ega müüjat mainima.

Headele asjadele tuleb reklaami teha, et mitte sita otsa komistada. Nii et lase tulla.

[rokikas]

Artikkel on nagu ta on. Praktikas on asi tiba keerulisem ja mitmekülgsem.
Näiteks ei pruugi rahaliselt mingit mõtet olla osta nii võimas seade mis su maja ka -30 juures suudab üksi ära kütta. Seda temperatuuri esineb ju meil vaid mõned päevad aastas ja ülejäänud aja see suur võimsus ju "mahavisatud raha".
Palju mõtekam võib olla osta selline pump mis kuni -15 saab ise hakkama aga külmema puhul lülitub elektriküte juurde või tuleb ahju lisaks kütta. See lisakulu elektrile või puudele on kökimöki võrreldes võimsama pumba hinnaga.

Kõik numbrid siin hetkel laest võetud!

[Külaline]

See artikkel....

Milline?

http://www.keskkonnatehnika.ee/?head=2& ... e=estonian

See ilmus 6/2009, täna on meil 2014 lõpp, õhk-vesi-soojuspumbad on tublisti selle ajaga arenenud.

[Kalvis]

Kollektori kaugus sõltub torude läbimõõdust ja vedeliku voolukiirusest. Voolukiirus on sõltuv soojuspumba enda tsirkulatsioonipumbast. Niipalju, et kui kasutad jämedamaid trassitorusi siis välja öeldud numbritega ei tohiks probleeme tekkida.

Kõigepealt majas sees olukorra ära lahendama, tahaks panna põrandakütet, mis aga eeldab suuri väljaminekuid. Kunagi on olnud keskküte, aga vanad malmradikad seintelt maha lõigatud. Ei teagi veel täpselt mida teha.

Soojuspump on tõesti parem kasutada vaid põrandaküttele kuid kui lubada nati suuremat küttekulu siis saab ka radikatega. Asi on termodünaamika seadustes - mida suurem on dT külma ja sooja vahel seda väiksem on COP ehk rahaline võit soojuspumpa kasutades. Radiaatorid tahavad >=45 C, põrandaküttele piisab 25 C-st. Teine aga tuleb seadistatud gaasi temperatuurist soojuspumbas (superheat) et see on kuskil 30-40 C juures ja see on allpool boilerile või radiaatorile vajalikku kuid sobiv põrandaküttele. Kui vana radikad koos torudega oleks säilinud siis oleks saanud kõvasti odavamate ehituskuludega kütte toimima, nüüd on juba see moment käes, et pigem ehita uus põrandaküte kui püüad vana taaskasutada. Eks see asi vajab inseneri silma kohapeal ja ilumeelel on kõva lisasõnaõigus. Omal on segasüsteem - soojuspumba väljund teeb kohe tarbevett ja siis radiaatorid ning siis põrandaküte. Mingit elektrilisakütet soojuspumbas pole, vajadusel võin maja elektriradiaatoritega otse vooluvõrgust juurde kütta, mida siis -25 päevadel ka sai tehtud (mul on lisakütteks kaminahi vajadusel, elektriradiaator rohkem mõeldud siis kui kodus pole). Kuid mul on õhksoojuspump. Seeaasta tuleb maasoojuspump lisaks, ehk südatalvel lendab õhksoojuspump OFF asendisse ja kevad/sügis töötab õhksoojuspump

Kuid kui nüüd võrrelda maasoojus ja õhk-vesisoojuspumpasid külmal ajal tegutsemas (ca. -25) siis kumba elektrikulu on väiksem ?

Küttehooaeg kokku on ikka maasoojuspump parem. Jämedalt kui välistemperatuur läheb juba alla -5C siis on maasoojuspump parem, soojematel aga õhksoojuspump. Samas enamus küttehooaega on ju miinustemperatuuriga.
Kumba eelistada? Rahakoti küsimus. Tänased müügihinnad on nii, et õhk-õhk on väga odav, kuid ei tarbevesi, põrandaküte ega boilereid sellega kasutada ei saa. Maja aga saab soojaks. Lisamiinus on võimalik müra, kuid korralikud firmad on vaiksed. õhk-vesi on mulle teadmata kullast vidina tõttu mingi turutriki pärast kordades kallim sama võimsuse juures kui õhk-õhk. õhk-vesiga saad kõike kütta aga -25C piirkonna temperatuurid on talvel probleemiks. Maasoojuspump (vesi-vesi) on veel kallim aga mitte palju. Lisanduvad maasonkimise kulud (vot need on kallid) kui just kavalusi ei kasuta. Mina kasutasin.

[triiin]

Lisanduvad maasonkimise kulud (vot need on kallid) kui just kavalusi ei kasuta. Mina kasutasin.

Äkki avaldad, mis kavalusi kasutasid ?

[Kalvis]

Maja ümber on tehtud vinge ringdrenaaz koos loomuliku äravooluga mujale. Vett tuleb kogu aeg peale et ka südasuvel ja südatalvel kerge nire voolab. Sellest jätkub soojuspumbale ja pumpan vett läbi soojusvaheti. Soojuspumbal peab vaid jää vastu kaitse olema, st. ta katkestab soojuspumba töö kui vesi langeb null kraadini. Vaata, paljudel soojuspumpadel on see funktsioon olemas. Maha jahutatud vesi läheb toru otsaga drenaaztorru.

[Külaline]

arvestades süsteemi kogu maksumust, ei ütleks küll, et maasonkimise kulud nüüd midagi tohutut on. muidugi leidub firmasid, kes 5.- jooksev meeter paigaldavad aga selle kohta käibki ütlus - lollidelt tulebki raha ära võtta.

[Küülaline]

Maja ümber on tehtud vinge ringdrenaaz ... Vett tuleb kogu aeg peale ... pumpan vett läbi soojusvaheti

Kuskohast tuleb vesi koguaeg peale, mida sa pumpad läbi soojusvaheti? Ja mismoodi see maakollektori mullatöid vähendab?

[Kalvis]

Ei olegi maakollektorit, soojuspumba soojusvahetisse lähebki drenaaziga kogutud põhjavesi.

[Küülaline]

soojusvahetisse lähebki drenaaziga kogutud põhjavesi.

Üsna uskumatu lugu. Pigem siiski pinnavesi, mitte põhjavesi.

[Kalvis]

Eks see vaatenurgast oleneb - kellele põhjavesi, kellele pinnavesi. Minu jaoks oli oluline, et vesi otsa ei saaks kui pumpan. "Pinnasevesi" oleks suvel kuivaga või talvel kadunud aga vaat ei ole. Järelikult võib arvata, et pigem põhjavesi.
Mul suva millist terminit kasutad, vali omale meelepärane ja tee valik. Tähenärimine pole minu hobi.

[kütja2]

Eks see vaatenurgast oleneb - kellele põhjavesi, kellele pinnavesi. Minu jaoks oli oluline, et vesi otsa ei saaks kui pumpan. "Pinnasevesi" oleks suvel kuivaga või talvel kadunud aga vaat ei ole. Järelikult võib arvata, et pigem põhjavesi.
Mul suva millist terminit kasutad, vali omale meelepärane ja tee valik. Tähenärimine pole minu hobi.

Kaua selline süsteem toiminud on ?
Millise temeratuuriga vesi näiteks täna sealt tuleb?