Küttesüsteemide läbipesu

[Triips]

Tere

Nimelt on tahtmine küttesüsteem malmkatel ja malm radiaatorid labipesta mone orgaanilise happega, Ilmselt siis oblik voi sipelghappega. Siis taita kuttesusteem filtreeritud ja pehmendatud veega millele on lisatud infibiitoreid. Kas kellelgi on kogemusi ?

[Rostfrei]

Selleks on olemas teenust pakkuvad ettevõtted, kes pesevad ja loputavad selleks ettenähtud kemikaalide ning seadmetega, sh siis ka õhuga rikastatud vesi. Kuid võib ka ise jalgratas leiutada, miks, sellest aru ei saa.

[absv6hik]

Aga milline meetod tellida?

Veebist leida, et puhastamine toimub kas keemiliselt (pesuainega) või hüdropneumaatiliselt. Mis on nende eelised-puudused?

Iga tegija kasutab ainult ühte meetodit. Ei leidnud ühtegi kes neid kombineeriks. Kas see tähendab, et need on samaväärsed?

Küttesüsteemis on katel, malmradikad, paisupaak, alupex ja tsinktorud. Täidetud kraaniveega. 10 aastat puutumata. Viimastel aastatel tundub mõni tuba jahedam ja ka kütet kulub rohkem.

[-virks-]

Kui toad on jahedamad, aga kütet kulub rohkem, siis kuhu see energia kaob?

[A.S.]

Ju siis lendab korstnast välja, kuhu mujale sellel energial ikka kaduda on.

[Külaline]

Kas radiaatoritel on sulgemise võimalus? Kui ei ole, siis läbipesu pole väga effektiivne kui 2-torusüsteemis kõiki radiaatoreid korraga läbi pesta. Arvan, et radiaatoreid ja torusid ei ole vaja keemiaga pesta, sest seal ei ole katlakivi, katlakivi tekib katlasse.

[Prill]

Kui uut vett ei ole massiliselt peale valanud, ei tohiks katlakivi ja muud sadet süsteemis niipalju olla, et midagi mõjutaks. Mul sarnane süsteem ja ümberehitamisega olen paar korda torusid lammutanud ja torude sisemuses on ainult vaevumärgatav kirme, või rohkem määrdumine.
Ise läbipesu asemel vaataks üle süsteemi toimimise üldiselt, kui on mudafiltrid paigaldatud, puhastaks need (sealt näeb ka kas torud on settesed/ummistumas), vaataks üle, kas süsteemi rõhk vastab töörõhule, kas pumbad ikka toimivad, õhutaks süsteemi ja radikad, kui radikatel on termostaadid, tasub ka neid kontrollida, kipuvad mõnikord mingisse asendisse kinni jääma ja tagajärjeks liiga jahe või kuum radikas, küttekulu võib mõjutada ka harva ja lohakalt puhastatud katlapinnad.

[absv6hik]

Eks see soe korstnasse kaob, sest katlal siibrit pole. Kui põleti kütmise lõpetab siis vent jääb küll seisma, aga õhukanalit ei suleta. Sai veebist loetud, et 1 mm sadet lisab 10% küttekulu. Tekkis oletus, et radikad on seest sodiga kattunud ja seetõttu liigub varasemast vähem sooja tuppa ja rohkem korstnasse. Malmradikad ise on u. 20 a kasutuses olnud. 10 a tagasi vahetati tsinktorud alupexi vastu. Täielik veevahetus on toimunud vähemalt 6x. Veidi juurde on lastud iga aasta. Katla mano näitab 2,3 baari. Üks termostaat on kinnijäämise tõttu juba vahetatud.

Aga mudafiltri kontrollimine tundub geniaalne mõte

[Kalvis]

See 10% on muidugi müügimehe jutt.

[plb]

Rostfrei, mõnel pole käel 5 pöialt ning soovib midagi ise teha.
absv6hik - "viimasel ajal läheb rohkem kütet" võib tähendada ka seda, et sõrestikmaja soojustus on alla vajunud, kuhugile isolatsiooni niiskus tunginud jne. Teadmata Su maja seinakonstruktsiooni ...
Mis paganama Pisa torn Sul on, et 2,3 bar-i rõhku vaja?

[absv6hik]

Soojustus ei tohiks olla vajunud - kahe kivi vahel on peno ja klaasvatt. Kunagi öeldi, et rõhk peaks pooleteist kahe vahel olema. Kui külma katlasse juurde lasta siis tööle pannes tõuseb u. pool baari. Katla max on kaks-pool.

Lisaküsimus - kas katlast eraldi oleks mõtet lasta katlakivi välja pesta? 10 a töötanud juba...