Kas õhk/vesi soojuspump või ioonküte?

[harrastaja]

Tere!
Sooviksin arvamusi, kumba süsteemi eelistada teisele. Ehitus on jõudnud küttesüsteemivaliku ja paigalduse järku ja siiani ei suuda ise otsust vastu võtta, milline see õige oleks? Gaasi ka lähedal ei ole ja maaküte ei sobi samuti panna, kuna ei saa maad lahti kaevata. Vaatasin foorumi otsinguga ka, aga ei leidnud selliste sedamete võrdlusteemat.
Ahju ehitan mingil ajal nagunii, et mitte päris kuivale jääda, kui vool ära võetkase aga sirvides vanu ehitusmessi reklaambrozüüre jäi kätte ioonkütte süsteemid ja pole sellest Eestis eriti palju juttu olnud.
Tänaseks ehk on paigladajatel või asjaga lähemalt tegelejatel rohkem infot ja arvamus kujunenud ka ioonkütte kohta.

[Küülaline]

maaküte ei sobi samuti panna, kuna ei saa maad lahti kaevata ... ioonkütte süsteemid ja pole sellest Eestis eriti palju juttu olnud

Huvitav, mis takistab maad lahti kaevata? Ioonküttest on siinsamas foorumis palju räägitud, kasuta otsingut. Ioonküte = otsene elektriküte + kaod torustikus.

[keemik]

Ioonküttest ei räägita enam nii palju, sest pole enam eriti lolle, kes selle mõttetusest aru ei saa. Kui tahad otse elektriga kütta, pane tubadesse elektriradiaatorid ja asi tahe.

[Veikko]

Kas pelletiküte ei sobi.

[Külaline]

pane pane ioonküte ja siis varsti hakkad laidma oi kui palju teemasid mis sulle ei meeldi

[Tahkeküte]

Küttesüsteem otsustatakse ära maja projekteerimise käigus, mitte siis kui maja valmis on.
Kui näiteks selgub, et hoopis katlamaja oleks sobiv valik, siis võib juhtuda, et polegi piisavalt ruumi kütteseadmete jaoks, pärast raske vesipõrandakütet panna vms.
Ahi on hea valik kui elad piirkonnas kus tihti ja pikalt elektrikatkestused. Paraku ahi ei jaota ruumis sooja ühtlaselt, ei saa hoida ka ühtlast temperatuuri.
Katlamaja oleks selles mõttes parem.
Tegelikult ei maksa karta ka elektrikatkestust katlaga küttesüsteemis kui see on õigesti ehitatud, Nimelt elektrikatkestuse korral katla segamissõlme (laddomat) pump lakkab töötamast ja segamissõlm läheb vabavoolule (vabavoolu klapp avaneb ja küttevee ringlus katlast akumulatsioonipaaki jätkub vabavooluga).
Katlavee temperatuuri edasisel tõusul lülitab katla automaatikasüsteem katlas kütteaine põlemise minimaalsele töörežiimile, niimoodi ei toimu katla ülekuumenemist.

[harrastaja]

Küttesüsteem otsustatakse ära maja projekteerimise käigus, mitte siis kui maja valmis on.
Kui näiteks selgub, et hoopis katlamaja oleks sobiv valik, siis võib juhtuda, et polegi piisavalt ruumi kütteseadmete jaoks, pärast raske vesipõrandakütet panna vms.
Ahi on hea valik kui elad piirkonnas kus tihti ja pikalt elektrikatkestused. Paraku ahi ei jaota ruumis sooja ühtlaselt, ei saa hoida ka ühtlast temperatuuri.
Katlamaja oleks selles mõttes parem.
Tegelikult ei maksa karta ka elektrikatkestust katlaga küttesüsteemis kui see on õigesti ehitatud, Nimelt elektrikatkestuse korral katla segamissõlme (laddomat) pump lakkab töötamast ja segamissõlm läheb vabavoolule (vabavoolu klapp avaneb ja küttevee ringlus katlast akumulatsioonipaaki jätkub vabavooluga).
Katlavee temperatuuri edasisel tõusul lülitab katla automaatikasüsteem katlas kütteaine põlemise minimaalsele töörežiimile, niimoodi ei toimu katla ülekuumenemist.

Jah, seda juhul, kui on tehtud normaalne projekt aga ka 2004 a. tehti veel selliseid, kus oli üldine plaan ja lõiked ning küttesüsteem oli ahi ja pliit keset tuba. Algul olid ühed plaanid ja siis plaanid järsku muutusid.
Praeguseks on sellest projekteeritud asjast saanud aga 2 täiskorrusega maja ja vaja igaks petteks mingi radikatega toimiv süsteem sisse ehitada.
Pellet- ja puukütte jaoks jääb nö.katlaruumi pind väikseks ja maaküte ei sobi, sest ema ei luba aeda ülesse kaevata
Arusaadav siis, et ioonküte on suht mõtetu idee. Peale paha ei ole sellest midagi teada.

[Kalvis]

Takkajärgi kui viimane siseviimistlus tehtud, majja kolides avastatakse, et külm on ja vaja kuidagi kütta. Nüüd planeerides ja ümberehitades avastate, et üsna karm kooliraha tuleb välja köhida, et põrandad ja seinad lõhkuda ning sinna sobivat küttesüsteemi ehitada. Kes raha säästa soovib, ehitab küttesüsteemi vähemalt niipalju targalt, et maha lõhkuma midagi ei peaks.
Üldiselt on kõige mugavam ja paindlikum vesiküttega küttesüsteem, seda saab kohandada nii soojuspumpadele, igat sorti kateldele (pellet, hake, süsi, turvas, õli, gaas, elekter). Seejuures sobib põrandaküte rohkem soojuspumpadele kuid segamissõlmega saab alati ka igat liiki katla taha põrandakütte panna. Radiaatorid ei sobi soojuspumpadele sest vähendavad COP (kütte ühiku hinda tõstab aga mitte määravalt). Hädalahendusena saab kasutada õhksoojuspumpa, ahje või kaminaid ja elektrit ainsana peale viimistlusjärgset ümberehitamist veel mõistliku ehitushinnaga.

[xil]

Takkajärgi kui viimane siseviimistlus tehtud, majja kolides avastatakse, et külm on ja vaja kuidagi kütta. Nüüd planeerides ja ümberehitades avastate, et üsna karm kooliraha tuleb välja köhida, et põrandad ja seinad lõhkuda ning sinna sobivat küttesüsteemi ehitada. Kes raha säästa soovib, ehitab küttesüsteemi vähemalt niipalju targalt, et maha lõhkuma midagi ei peaks.
Üldiselt on kõige mugavam ja paindlikum vesiküttega küttesüsteem, seda saab kohandada nii soojuspumpadele, igat sorti kateldele (pellet, hake, süsi, turvas, õli, gaas, elekter). Seejuures sobib põrandaküte rohkem soojuspumpadele kuid segamissõlmega saab alati ka igat liiki katla taha põrandakütte panna. Radiaatorid ei sobi soojuspumpadele sest vähendavad COP (kütte ühiku hinda tõstab aga mitte määravalt). Hädalahendusena saab kasutada õhksoojuspumpa, ahje või kaminaid ja elektrit ainsana peale viimistlusjärgset ümberehitamist veel mõistliku ehitushinnaga.

No radikad otseselt COPi ei vähenda, nendega on teoreetiliselt võimalik saada isegi parem COP, kui neid piisavalt palju panna (ntx 5 al-ribi / m2), põrandakütte pindala on ruumi pindalaga piiratud. Iseasi, et see ei jää üldse ilus, kui seina ääred pikalt radikaid täis on.

[officer]

Tegelikult ei maksa karta ka elektrikatkestust .....

...ja A klassi tarbimisega tsirkulatsioonipump on suht lihtne panna tööle UPS'i laadse seadmega akult .

[Kalvis]

No radikad otseselt COPi ei vähenda, nendega on teoreetiliselt võimalik saada isegi parem COP, kui neid piisavalt palju panna (ntx 5 al-ribi / m2),

COP vähenemine tuleneb sellest, et radikad normaalseks kütmiseks vajavad ca 45 C kraadiga vett ja selle väljastamine vähendab COP. Põrandaküte annab sama soojakoguse 25 C juures. Ebaotstarbekas on paigutada majja 25 C juures olev kogus radikaid, isegi 45 C juures karjutakse, et liiga palju on seda radikapinda vaja.